Obsah (23)

§ 647§ 127§ 220§ 101§ 3§ 635§ 107§ 115§ 116§ 655§ 208§ 103§ 641§ 112§ 646§ 648§ 642§ 118§ 188§ 100§ 114§ 189§ 1044

2-17-1105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1105 Tsiviilasi L Je hagi OÜ M

) § 641 tähenduses. Eeltoodule ei ole kostja vastu vaielnud ning tegi ettepaneku kõrvaldada puudused või teha vaidlusalune töö uuesti, kuid hiljem kostja keeldus sellest. Seega on tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamine toiminud mõistliku aja jooksul. Kostja poolt tehtud tööd teostati ebakvaliteetselt. Kostja ei ole tõendanud, et tööde puudused tekkisid pärast tööde üleminekut hagejale. Eeltoodust tulenevalt lepingutingimustele mittevastavus esines riisiko ülemineku ajal hagejale. Seega ei vabane kostja vastutusest tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. 2.3. Vaidlusalused tööd ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ega sobinud otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas, mistõttu esineb tööde lepingutingimustele mittevastavus. Samuti on hageja avaldanud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja kirjutas pärast paigaldatud köögimööbli ja -tehnika paigaldamist kostjale ja tegi ettepaneku kõrvaldada puudused või teha vaidlusalune töö uuesti, kuid kostja keeldus sellest. Kuivõrd kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest või vaidlusaluse töö uuesti tegemisest, siis on kostja

§ 647lg 1 alusel lepingut oluliselt rikkunud.

Hageja poolt töövõtulepingust taganemine on kehtiv. 2.4. Kostja tekitas oma tegevusega hagejale kahju kokku summas 7254,94 eurot, sh köögimööbli maksumus summas 5898,61 eurot, kommunaalkulud xxxx (juuli-detsember 2016) kokku summas 657,33 eurot ja rikutud integreeritav külmkapp 699,00 eurot. Hageja nõue kostja vastu moodustub järgmiselt: 1) 5898,61 eurot makstud köögimööbli valmistamise ja paigaldamise eest – kostja teostatud töö on ebakvaliteetne, kostja keeldus hageja ettepanekust kõrvaldada puudused või siis teha vaidlusalune töö uuesti. Järelikult sai kostja alusetult temale makstud tasu 5898,61 euro ulatuses ning see kuulub hagejale tagastamisele; 2) 699,00 eurot rikutud integreeritava külmkapi maksumus – 21.07.2016 ekspertiisiakti kohaselt: „Integreeritav külmkappi külg kronstein oli paigaldatud vale poole pealt, mistõttu mööbli külgkarkassi tugevus (toetus), aasade poolt, puudus“. Kostja kasutas paigaldamise tööde teostamisel suvalist ehk vale tehnoloogiat, mille tõttu on ta vastutav rikutud külmkappi eest 699,00 euro ulatuses, seda enam, et „Paigaldatud külmik ettenähtud otstarbeks enam kasutada pole võimalik“; 3) 657,33 eurot kommunaalkulud xxxx (juuli-detsember 2016) – hageja plaanis temale kuuluva korteri asukohaga xxxx välja üürida. Seetõttu, et hageja ei saanud õigeaegselt (juulikuus) uude korterisse kolida, siis ta oli sunnitud jätkama ülalmärgitud korteri kommunaalkulude kandmist. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut esineb tööde lepingutingimustele mittevastavus. Lepingu rikkumine ei olnud vabandatav 3 2-17-1105 kostja ei vabane vastutusest tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja hinnangul esineb lepingurikkumise ja hageja kahju vahel põhjuslik seos, sest lepingutingimustele vastavate tööde tegemisel ei oleks hageja pidanud esitama kostjale kohtu kaudu kahju hüvitamise nõuet ega kandma muud nimetatud kulusid, s.o kahju (

§ 127lg 4).

Selline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, sest asja lepingutingimustele mittevastavuse korral peab kostja (töövõtja) arvestama tema suhtes õiguskaitsevahendite kasutamisega (

§ 127lg 3).

Samuti on

§ 127lg-tes 1-4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud.

3. Hageja leiab, et antud asjas on tegemist kahe erineva liiki lepingutega, millest üks on müügileping, mille osapooleks on müüja (kostja) ja ostja (hageja) ning teine leping on töövõtuleping, mille osapooleks on tellija (hageja) ja töövõtja (kostja). Tellimuslepingu nr 0406s osapoolteks on hageja ja kostja, aga mitte hageja abikaasa V J. Seega antud lepingust tulenevalt tööde vastuvõtu-üleandmise õigused ja kohustused temale ei laiene, v.a juhul, kui hageja (ostja/tellija), kelle osaluseta 15.07.2016 valmispandud köögimööbli vastuvõtmise tehingu tehti, kiidaks selle heaks kahe nädala jooksul. Hageja ei ole tehingut heaks kiitnud. 3.1.

§ 220

lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Seega kostja põhjendused hageja pretensiooni esitamise tähtaja järgimata jätmise kohta on alusetud. 3.

1. Kostja ei andnud hagejale ühtegi selgesõnalist vastust probleemi lahendamise kohta, vaid andis suuresõnalisi lubadusi. Hageja loeb end taganenuks kostjaga sõlmitud müügilepingust alates tarbijavaidluste komisjonile avalduse esitamisest. 3.
2. Vastavalt lepingu p-le 9.3 on lubatud toote viga paksuse, pikkuse, kõveruse ja lõtku järgi kuni 2 mm. Seega kostjalt hagejale üle antud töös esinevad puudused (sh kahjustused köögimööbli uste ja kappi peal, valesti paigaldatud karniisid (karniiside vahel suured praod), sahtlid ja uksed reguleerimata, nt mõned uksed kõrgemal kui teised, sahtlid hõõruvad kappide vastu, samuti ei saa integreeritud külmikut kasutada, sest külmiku alumine uks on reguleerimata, seda on raske avada ja on näha, kuidas ebakvaliteetse paigaldamise tõttu tekkis ka kõverus), ei vasta lepingu p-s 9.3 lubatud mõõtmetele. Hageja on esitanud 19.10.2016 kirja kostjale, milles teavitas, et ootab kauplejat 20.10.2016 alates 15:00-15:
3. Juhul, kui kostja leiab, et kõik loetletud puudused on tekkinud pärast töö üleandmist hagejale, siis miks kostja oli nõus demonteerima kahjustatud mööbliuksed ja need restaureerima või pakub hagejale, et kostja tellib Xxxxst uksed, pilastrid, mis olid kahjustatud, vahetab neid ära ning kõrvaldab muud defektid. Ostetud köögimööblil ilmnenud puudused ei tulenenud hagejast (ostjast) (

§ 101lg 3).

Hagejal puudub võimalus mööblit ja tehnikat kasutada sellel põhjusel, et hageja siiamaani ei ela sellises korteris. Vastavalt tellimuslepingule pidi kostja tehnika integreerima. Seoses sellega külmkappi, mida kostja tööline paigaldas, ei saa kasutada, sest külmkapi alumine uks on reguleerimata, seda on raske avada ja on näha, et tekkib kõverus. Ainult pärast seda, kui kostja eitas oma vigu, hageja pöördus kauplusesse, kust ta on külmkapi ostnud. Kaupluses soovitati hagejal pöörduda spetsialisti poole, kes müüb ja hooldab nimetatud tehnikat. 21.07.2016 pärast külmkapi 4 2-17-1105 ülevaatust kohapeal, spetsialist A R tegi järelduse, et integreeritav külmkapi külg kronstein oli paigaldatud vale poole pealt, mistõttu mööbli külgkarkassi tugevus (toetus), aasade poolt, puudus. 4. Hageja esitas 18.07.2016 kostjale pretensiooni köögimööbli- ja köögitehnika paigaldamisel ilmnenud puuduste (defektide) kõrvaldamiseks. Samas kirjalikus pretensioonis on hageja märkinud, et integreeritud külmikut ei saa kasutada, sest külmiku alumine uks on reguleerimata, seda on raske avada ja on näha, et kuidas ebakvaliteetse paigaldamise tõttu tekkis ka kõverus. Kostja tekitas hagejale kahju kokku 7594,61 eurot, mis koosnes kostjale makstud tasust köögimööbli valmistamise ja paigaldamise eest 5898,61 eurot, kahjustuste kõrvaldamise kulust külmkapi kahjustamisega tekitatud 699 eurot, kulutused ekspertiisi teostamisele 60 eurot ning xxxx kommunaalkulud 937 eurot. Xxxx ekspert jõudis ekspertiisiaktis järeldusele, et fassaadide välispindadel on mõlgid, lohud ja muljutised, killendid ja kriimustused, mis on päevavalguses silmaga nähtavad 1 m kauguselt. Kokku tuvastas ekspert 10 kriitilist defekti. Esineb samuti väiksemaid vigastusi, mis pole päevavalguses kaugemalt näha. Ülemiste karniiside põkkudel on pilud laiusega kuni 1 mm, sealhulgas nähtava läbipaistega, esineb silmaga nähtav nihe põkkude otsakuti ühendamisel. Pilud pliidiplaadi all asuva ülemise väljatõmmatava sahtli ja pilastri prussi vahel on vähem kui 1 mm. Sahtli väljatõmbamisel toimub pindade kontakt, mille tulemusel hõõrdub lakk ekspluateerimisel maha. Külmiku hingede monteerimisel on tekkinud külmiku korpuse katte killendid kuni metallini välja. Vigastuse põhjus – pöörleva spindliga elektrilise instrumendi kasutus kitsas kohas, mis on lubamatu monteerimisel sellistes sõlmedes. Külmiku kapikarkassi ülapaneelil on karniisi kinnituskruvide läbivad väljaulatused. Ekspertiisiaktis teeb ekspert alljärgneva järeldusotsuse, et lähtudes defektide iseloomust ja põhinedes tellija selgitustel järeldab ekspert, et silmnähtavate vigastuste tõenäoliseks põhjuseks on hooletu detailide transport. Karniisi monteerimise defektid ja külmkambri ukse viltuasend kuuluvad kõrvaldamisele. Ebapiisav pilu väljatõmmatava sahtli ja pilastri prussi vahel on konstruktiivne defekt. Kuna kostja töid ei parandanud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 101lg 1 p 3 ja § 127 järgi kahju hüvitamist.

4.1. Antud juhul oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping köögimööbli valmistamise ja paigaldamise kohta ning hageja on omapoolse kohustuse täitnud ehk raha tasunud, kuid valmistatud ja paigaldatud köögimööblit ta kasutada ei saa, kuna see on oluliste puudustega. Pooled leppisid kokku valmistatava ja paigaldatava mööbli osas. Hageja tasus kostjale kokku 5898,61 eurot, kuid kostja poolt paigaldatud köögimööbel oli oluliste puudustega ja kostja ei ole mõistliku aja jooksul puuduseid kõrvaldanud. Kostja võlg on tekkinud ka

§ 3

p 2 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest, mis tähendab, et alates delikti toimepanemisest ning selle tulemusena kannatanule kahju tekkimisest tekib kahju tekitaja ja kannatanu vahel võlasuhe, mille sisuks on kahju tekitaja kohustus kahju hüvitada. Hageja nõuab kostjalt 1696 euro suuruse kahju hüvitamist, s.o kahjustuste kõrvaldamise kulust külmkapi kahjustamisega tekitatud 699 eurot, kulutused ekspertiisi teostamisele 60 eurot ning xxxx kommunaalkulud 937 eurot. 4.

1. Seoses sellega, et hageja soovis kiiresti uude korterisse kolida, samuti uskus kostja väidet, et köögimööbli parandamine on odav, tegi hageja 25.07.2016 kostjale ettepaneku alandada köögimööbli hinda kuni 500 eurot. Omakorda kostja tegi hagejale ettepaneku vähendada köögimööbli hinda 300 eurot. Selleks, et teha õige otsus, hageja pöördus Xxxx eksperdi poole. Ekspertiisi ülesanne oli määrata köögi sektsioonmööbli kahjustuste ja puuduste hulk ning taastamise maksumus. Xxxx ekspert jõudis ekspertiisiaktis järeldusele, et köögi sektsioonmööbli, kapi uste, profiilide, piirdeliistude, karkassi taastamise, puuduste 5 2-17-1105 likvideerimise töömahu ja materjali hind on 1500 – 1800 eurot. Seoses sellega, et kostja ei nõustunud alandama köögimööbli hinda, mistõttu 01.09.2016 saatis kostja hagejale täiendava kirja, milles pakkus hagejale võimalust, et kostja tellib kahjustatud uste ja pilastrite asemel hoopis uued Xxxxst ning vahetab need ära, samuti kõrvaldab muud defektid. Hageja andis oma kirjaliku nõusoleku, kus kostja ei täitnud oma lubadust ja ei parandanud puudusi. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3. Hageja on hagis esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. Lisaks on hageja kohtule esitatud hagis varjanud asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid, esitanud teadlikult puudulikku, ühekülgset ja eksitavat informatsiooni ja tõendeid, mis võivad viia kohtu eksimusse tegelikest faktilistest asjaoludest. 6.
4. Kostja poolt tehtud töö vastas lepingutingimustele, samas hageja ei saaks käesoleval juhul rakendada õiguskaitsevahendeid isegi lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ja hageja on 21.04.2016 sõlminud tellimuslepingu nr 04-06s, mille kohaselt kostja kui täitja oli kohustatud valmistama ja tarnima lepingus loetletud detailidest koosneva köögimööbli ning hageja kui tellija oli kohustatud tasuma ettemaksu summas 100 eurot ning ülejäänud summa toote maksumusest (maksumus kokku 5898,6 eurot) 3 päeva jooksul peale täitja poolt teatise saamist toote valmisoleku kohta. Pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga

§ 635lg 1 mõttes.

Samas pooled vaidlevad selle üle, kas hageja hagis esitatud nõuete ülejäänud materiaalsed alused (s.o sisulised eeldused) on täidetud. Vastavalt tellimuslepingule nr 04-06s on kostja valmistanud lepingus loetletud köögimööbli detailid ning tarninud ja paigaldanud need 22.06.2016 poolte vahel kokkulepitud kohta, s.o xxxx asuvasse korterisse. 22.06.2016 paigaldamistööde järgselt oli tellitud köögimööbli komplektist puudu ainult seinapaneel ja kivist töötasapind, mis paigaldati 15.07.

1. Sealjuures oli hageja abikaasa V J köögimööbli paigaldamise juures nii 22.06.2016 kui ka 15.07.2016, mil anti töö lõplikult üle ja allkirjastati ka vastav akt sisuga: „Külmiku uks käib kõikudes. Muus osas pretensioone pole“. Alates köögimööbli paigaldamisest 22.06.2016 ja köögimööbli lõplikul vastuvõtmisel 15.07.2016 ei esitanud hageja ühtegi pretensiooni köögimööbli suhtes. Alles 18.07.2016 on hageja esitanud esimese pretensiooni seoses reguleerimata külmkapi uksega. Seejärel 25.07.2016 lisandusid külmkapiga seonduvale pretensioonile etteheited seoses köögimööblil väidetavalt esinenud puudustega. 6.
2. Hagis on hageja kostjale ette heitnud järgimisi väidetavaid puuduseid: 1) kahjustused köögimööbli kapiustel; 2) valesti paigaldatud karniisid (suured praod); 3) sahtlid ja uksed reguleerimata; 4) integreeritud külmikut ei saa kasutada, ebakvaliteetne paigaldamine. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja poolt valmistatud ning tarnitud köögimööbel vastas töö üleandmise hetkel lepingutingimustele ning hageja vastupidised väited on käesolevas asjas üksnes paljasõnalised ja tõendamata. Hageja poolt ligi kuu aega hiljem jäädvustatud fotod ei tõenda, et kahjustused kapiustel olid olemas juba töö üleandmise hetkel. Kostja tarnis ja paigaldas köögimööbli hageja korterisse juba 22.06.
3. Kuivõrd hageja abikaasa viibis ise köögimööbli paigaldamise juures ning kinnitas köögimööbli üleandmisel kirjalikult, et köögimööbli osas pretensioone pole, on eluliselt äärmiselt väheusutav, et hageja poolt hiljem jäädvustatud köögimööbli kahjustused olid olemas juba 22.06.
4. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et hageja ei esitanud köögimööbli kahjustuste osas 6 2-17-1105 pretensioone oma 18.07.2016 elektronkirjas vaid alles 25.07.2016 pretensioonis. Hageja poolt esitatud fotodel välja toodud kriimustuste omadusi ning asukohta arvesse võttes on välistatud kahjustuste tekkimine köögimööbli paigaldamisel või transpordil. 6.
5. Kostja ei ole paigaldanud köögimööbli karniise valesti. Asjakohatu ning väär on muuhulgas hageja väide sellest, et kostja on paigaldanud köögimööbli karniisid valesti ning selle tagajärjel on tekkinud karniiside vahele praod. Kuigi hageja hagile lisatud fotode põhjal on võimatu tuvastada, kas hageja osundab fotodega mitmele erinevale või ühele ja samale karniisile, on käesoleval juhul üheselt selge, et karniiside paigaldamise tulemus sõltub alati sellest, kui suured on konkreetse ruumi seinte ja lagede ebatasasused ning kui täpsed on seinte ja seinte ning lagede vahel tekkivad nurgad. Juhul kui seinad ja laed ei ole millimeetri pealt sirged ja/või tekkivad nurgad ei ole täpsed, on iseenesest mõistetav, et karniiside vahele jääb samuti vastavas ulatuses vahed. Nimetatud juhtudel kõrvaldatakse ebatäpsus tavapärases praktikas spetsiaalse mööblitäidisega, mis ühtib karniisi värvitooniga. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole hageja võimaldanud kostjal kappide ja sahtlite reguleerimiseks ning karniiside viimistlemiseks juurdepääsu, ei ole kostjal iseenesest ka võimalik viimistlust teostada. Nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist ka juba Tarbijavaidluste komisjoni 23.12.2016 otsuses. 6.
6. Kostja ei ole hagis kirjeldatud külmikut integreerinud ega sellele mingisuguseid vigastusi tekitanud. Esiteks rõhutab kostja, et integreeritava külmiku paigaldamine ei olnud kostja lepingujärgne kohustus. Samuti ei ole kostja seda tööd hageja jaoks ka reaalselt teostanud. Kostja selgitab, et vastavalt lepingule on kostja valmistanud küll projektijärgse kapi integreeritava külmiku ümber, kuid hageja poolt soetatud külmiku paigaldamisel esinenud puuduste tõttu ei saanud kostja integreeritavat külmikut lõplikult mööblisse integreerida, st mööbli külge kinnitada. Nii nähtub ka kostja 19.07.2016 elektronkirjast. Eelnevast tulenevalt puudus hageja enda poolt soetatud külmkapi integreerimiseks köögimööblisse vajalik külmkapi komplekti kuuluv kinnitusdetail ning vajalikud kinnitusavad paremal küljel, mistõttu ei olnudki võimalik seda külmikut üldse köögimööblisse integreerida. Samas isegi juhul kui hageja külmikul esinevad tänaseks mingisugused hagis paljasõnaliselt osundatud puudused, said need tekkida üksnes 21.07.2016 hageja poolt tellitud isiku A Ri tegevuse tagajärjel. Lisaks sellele, et hageja etteheited kostja poolt teostatud tööle on käesoleval juhul tõendamata, on õiguskaitsevahendite rakendamine hageja poolt välistatud ka tulenevalt

§ 107lg-st 1.

6.

1. Kuigi kostja hinnangul on välistatud, et köögimööblil tekkinud kahjustused olid olemas töö üleandmise hetkel, on kostja siiski pärast hageja poolt esitatud pretensioone pakkunud hea tahte väljendamise eesmärgil korduvalt ja selgelt hagejale võimalust, et kostja viimistleb ja reguleerib uksed ning sahtlid ning parandab kriimustused/kahjustused köögimööblil või alternatiivselt tellib ja paigaldab täiesti uued kapiuksed ja pilastrid (kuivõrd kostja külmkappi ise ei soetanud ega integreerinud, ei ole külmkapi kahjustused tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ning nende probleemide osas on kostja soovitanud pöörduda tehnika garantiihooldust teostava ettevõtte poole). Eelnevat kinnitab kostja 30.08.2016 elektronkiri, milles kostja pakkus välja kapiuste restaureerimise ning palus nimetada aeg, millal kostjal on võimalik tulla kapiuksi demonteerima. 01.09.2016 elektronkirjas pakkus kostja hagejale täiendavalt võimalust kapiuste ja pilastri vahetamiseks uute vastu. Hageja vastas oma 09.09.2016 vastuskirjas aga ebamõistliku tingimusega, mille kohaselt hageja oli kapiuste ja pilastri vahetamisega nõus üksnes juhul, kui see võtaks aega üksnes 30-35 päeva. Siinjuures on ka täielikult väär ning kohut eksitav hageja väide, mille kohaselt ei ole kostja pärast hageja 09.09.2016 kirja enam midagi vastanud ega hagejaga suhelnud. Tegelikult on hoopis hageja 7 2-17-1105 käitunud vastuoluliselt ning keeldunud kapiuste parandamisest ja/või vahetamisest. 29.09.2016 elektronkirjas on kostja veelkord hagejale tekkinud erimeelsuste tagamaid selgitanud ning palunud teatada, kui hageja on nõus kapiuste vahetamisega. Samas ei ole hageja pärast kostja 29.09.2016 elektronkirja midagi vastanud, vaid pöördus hoopis Tarbijakaitseameti poole, kelle hinnangul ei saa samuti hageja nõuet rahuldada, kuna hageja ise keeldus puudusi kõrvaldama lubamast. Eelnevast tulenevalt on hageja poolt hagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks ning hiljem 20.03.2017 puuduste kõrvaldamise avalduses esmakordselt esitatud lepingust taganemine käesoleval juhul välistatud. Kostja poolt esitatud pakkumised ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks on olnud mõistlikud ega oleks hagejale ülemääraseid ebamugavusi põhjustanud, mistõttu hageja keeldumine kostja poolt pakutud lahendustest on olnud põhjendamatu. Hageja vastuolulise käitumise tõttu oleks käesoleval juhul õiguskaitsevahendite rakendamine piiratud ka ainuüksi hea usu põhimõttest tulenevalt. 6.
2. Põhjendamatu ning väär hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja ei ole oma menetlusdokumentides välja toonud kahju hüvitamise nõude esitamiseks seaduses nõutavaid asjaolusid. Antud juhul on hageja õiguskaitsevahendite seast valinud kahju hüvitamise kohustuse täitmise asemel. Samas on sellise kahju hüvitamine

§ 115

lg-te 2 ja 3 kohaselt piiratud ning sätete kohaldamine eeldab, et võlgnik on lepingut oluliselt rikkunud. Lisaks sätestab

§ 115

lg 4, et kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule. Käesoleval juhul on välistatud hageja nõue täitmise asemel kahju hüvitamiseks, kuivõrd käesoleval juhul on kostja poolt teostatud tellimus 100% täidetud ning köögimööbel kokkulepitud kohta paigaldatud. Samuti ei ole hageja ilmselt nõuete valimisel arvestanud

§ 115

lg 4 rakendamisel kaasnevate tagajärgedega, st 100% paigaldatud ning ligi aasta kasutuses olnud köögimööbel kuuluks tagastamisele vastavalt

§-des 189–191 sätestatule. Eelnevast tulenevalt puuduvad hagejal materiaalsed alused (s.o sisulised eeldused), et nõuda kostjalt juba hageja korterisse paigaldatud ning ligi aasta kasutuses olnud köögimööbli maksumuse hüvitamist. Käesoleval juhul on kindlasti välistatud ka kostja vastutus väidetavalt kahjustatud külmiku eest. Külmiku integreerimine ei olnud kostja lepinguliseks kohustuseks ning kostja ei ole nimetatud tööd ka reaalselt teostanud. Kostja on tõstnud külmiku üksnes kostja poolt valmistatud kappi, kuhu külmik integreeritakse, kuid kuivõrd hageja enda poolt soetatud külmikul puudus valmidus selle integreerimiseks (külmik ei avanenud paremalt küljelt ning külmiku komplektist puudus paigaldamiseks vajalik detail), ei olnud ka kostjal võimalus külmikut faktiliselt mööblisse integreerida. Kuivõrd kostja lepinguliseks kohustuseks ei olnud külmkapi integreerimine ning kostja ei ole seda ka faktiliselt teinud, ei vastuta kostja külmkapile tekkinud kahjustuste eest (iseenesest on küsitav ka külmkapi uksele tekkivate võimalike kahjude korral terve külmkapi väärtuse hüvitamine, kuid sellekohane analüüs ei ole käesoleval juhul vastutuse puudumise tõttu vajalik). Välistatud on ka kostja vastutus seonduvalt xxxx aadressil asuva korteri kommunaalkuludega. Hageja kahjuhüvitamise nõue seonduvalt kommunaalkuludega jääb kostjale täielikult arusaamatuks. Hagiavaldusest ei nähtu, millistel põhjustel ei saanud hageja juulikuus uude korterisse kolida. Kõnesolevas xxxx korteris oli hiljemalt 15.07.2016 paigaldatud tervenisti töövõtulepingu alusel valmistatud ning tarnitud köögimööbel, mis oli 100% kasutamiseks valmis. Ülejäänud xxxx asuva korteri võimalike puuduste eest, mis hagejat võisid takistada, kostja ei vastuta. Muuhulgas ei ole xxxx aadressil asuva korteri kommunaalkulude nõudmine kostjalt võimalik lähtuvalt rikutava kohustuse eesmärgi teooriast (

§ 127

lg 2) ning kahju 8 2-17-1105 ettenähtavuse teooriast (

127 lg 3). Kahju hüvitamise nõude aluseks olev lepingujärgne kohustus ei ole mõeldud mitte kõikide mõeldavate rikkumise kausaalsete tagajärgede ärahoidmiseks, vaid üksnes teatud konkreetsete kahjude vältimiseks. Seega isegi juhul kui kostja oleks mingisugust töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei saa kostja köögimööbli valmistamise ja tarnimise kohustuse eesmärgiks olla mingisuguse korteri kommunaalkulude tekkimise ärahoidmine. Samuti ei ole ühelegi köögimööbli valmistajale lepingu sõlmimisel ettenähtav, et köögimööbli pisipuuduste korral tuleb köögimööbli valmistajal hüvitada kommunaalkulud mõnes teises korteris. Seda eriti käesoleval juhul, kui kostja poolt valmistatud köögimööbel oli hageja uues korteris kasutamiseks valmis juba 15.07.2016 ning ainsateks võimalikeks puudusteks olid kuu aega hiljem jäädvustatud visuaalsed kahjustused kapiustel ning vähem kui millimeetri suurune vahe karniiside vahel. 6.7. Kostja ei ole oluliselt rikkunud omapoolseid lepingulisi kohustusi, mistõttu hagejal puudusid sisulised, s.o materiaalsed alused töövõtulepingust taganemiseks. Kostjale jääb arusaamatuks lisaks eelnevale ka hageja 20.03.2017 menetlusdokumendis esmakordselt esitatud seisukohad seonduvalt lepingust taganemisega. Täitmata on ka lepingust taganemise materiaalsed alused. Käesoleval juhul ei ole

§ 116

lg-s 1 ja

§ 647lg-s 1 nimetatud eeldused täidetud.

Kostja ei ole kordagi keeldunud hageja poolt esitatud parandamise nõude täitmisest. Vastupidi, kuigi ilmnenud puudused ei ole tekkinud kostja tegevuse tagajärjel, on kostja hea tahte väljendamise eesmärgil siiski korduvalt ja selgelt pakkunud hagejale erinevaid mooduseid ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei ole oma vastuolulise käitumisega parandamisega nõustunud ega parandamist reaalselt võimaldanud. Samas kostja poolt välja pakutud lahendused ei ole iseenesest tekitanud hagejale ka põhjendamatuid ebamugavusi, kuivõrd kapiuste restaureerimine, sahtlite ning uste reguleerimine ja karniiside viimistlemine ei oleks takistanud hagejal köögi kasutamist. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning hageja ei saanud lepingust

§ 116

lg 1 ja

§ 647lg 1 ega lg 2 alusel taganeda.

Kuivõrd kostja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud, siis saab hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks lugeda üksnes ülesütlemisavalduseks

§ 655lg 1 järgi.

Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ja hageja vahel 21.04.2016 sõlmitud tellimuslepingu nr 04-06s p 1.3 kohaselt oli tellimuse hinnaks 5898,6 eurot. Kokkulepitud tellimuse hinna 5898,6 euro näol on niisiis tegemist

§ 655lg-s 1 sätestatud kokkulepitud tasuga.

Antud juhul puudub asjas vaidlus ka selles, et hageja on teinud kostjale kokkulepitud tasust makseid summas 5898,6 eurot. Kuivõrd hageja on tellimuslepingu nr 04-06s

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, s.o 5898,6 eurot, millest on maha arvatud see, mille kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille kostja oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja teostas hiljemalt 15.07.2016 kõik hageja poolt tellitud köögimööbli paigaldustööd. See tähendab, et kostja oli nimetatud ajaks valmistanud kõik tellimuslepingu nr 04-06s osaks olevas tootenimekirjas loetletud köögimööbli detailid ning tarninud ja paigaldanud need köögimööbli paigaldamiseks kokkulepitud kohta. Eelnevast tulenevalt ei saa poolte vahel kokkulepitud tasust mitte midagi maha arvata, kuivõrd kostja ei ole omandanud midagi töövõtulepingu ülesütlemise tõttu. Seega kui hageja on lepingu üles öelnud, puudub tal kostja vastu mistahes rahaline nõue.

1. Kostja hinnangul jääb arusaamatuks ning tekitab põhjendatult kahtlust hageja tõendite usaldusväärsuse suhtes küsimus, miks ei ole hageja esitanud Xxxx väidetavalt juba 05.09.2016 koostatud ekspertiisiakti köögimööbli puuduste, defektide määramise ja taastamise kohta varasemas menetluses, kui tõend oli väidetavalt olemas juba 05.09.
2. 9 2-17-1105 7.
3. OÜ Xxxx poolt 19.11.2018 koostatud väidetava ekspertiisi akti sisu hinnates selgub koheselt, et vastav dokument kannab põhjendamatult ekspertiisi akti nimetust. Kostja hinnangul ei oma vastav dokument käesolevas menetluses tähtsust, kuivõrd see ei kajasta adekvaatselt ega objektiivselt asja lahendamisel tuvastamist vajavaid faktilisi asjaolusid. Vastav akt ei oma hagiavaldusega kohtule esitatud fotode ja hageja paljasõnaliste väidete kõrval mistahes tõendamisväärtust. Hageja on juba hagiga koos esitanud kohtule tuvastamatul ajahetkel tehtud fotod köögimööbli vigastustest ja lisanud oma paljasõnalised väited ja teooria vigastuste tekkepõhjustest. Ainuüksi see, kui keegi kolmas isik tuvastamatul ajahetkel tekkinud vigastuste olemasolu kinnitab ja hageja paljasõnalised väited oma kirjalikus dokumendis üle kordab, ei tee dokumendist veel ekspertiisi akti. Veel vähem võimaldab selline sisutühi ja pealiskaudne dokument järeldada, et vigastused on tekkinud kostja tegevusest mööbli transpordil või paigaldamisel. OÜ Xxxx 19.11.2018 akt põhineb nagu aktist nähtub puhtalt tellija selgitustel ning selle ainuüksi hageja subjektiivsete hinnangute põhjal on meelevaldne väita, et vigastuste tõenäoliseks põhjuseks on hooletu detailide transport. Arusaamatuks jääb kust selline järeldus tuleneb. Väidetava ekspertiisi akti tõendamisväärtuse küsitavust süvendavad I S resoluutsed, kuid taas täiesti motiveerimata hinnangud, et kõik avastatud defektid ja vigastused tuleb parandada valmistaja kulul. Kuivõrd väidetav ekspertiisi akt tugineb läbivalt üksnes hageja meelevaldsetele selgitustele, on ilmne, et sellisel aktil ei ole mistahes tõendamisväärtust käesoleva asja lahendamisel. Sisuliselt on keegi I S teinud samasugused fotod nagu on lisatud juba hagile ja on ilma oma järeldusi põhistamata korranud üle hageja meelevaldsed seisukohad. 7.
4. Xxxx poolt väidetavalt 05.09.2016 koostatud ekspertiisiakt köögimööbli puuduste, defektide määramise ja taastamise kohta on samuti täielikult motiveerimata ja üldsõnaline. Lisaks on asjas esitatud fotodelt nähtuvaid pisipuudusi (1 m kauguselt ja päevavalguses nähtuvad 1 mm suurused vigastused) arvesse võttes taastamise hind 1500-1800 eurot, selgelt ülepaisutatud. Samas ei oma Xxxx poolt väidetavalt 05.09.2016 koostatud ekspertiisiakt käesolevas vaidluses ka mistahes tähtsust, kuivõrd kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumine on tõendamata. 7.
5. Antud juhul ei ole hageja kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid ka täiendava menetlusdokumendi ning sellele lisatud tõenditega tõendanud. Ennekõike on tõendamata peamine õiguskaitsevahendite rakendamise eeldus – kostja poolt lepingu rikkumine. Lisaks ei ole hageja ka oma täiendavas menetlusdokumendis tõendanud seda, et külmiku paigaldamine oleks olnud kostja lepingujärgne kohustus ning et kostja seda tegi. Samuti on raskesti jälgitavad ning jäävad suuresti arusaamatuks hageja ülejäänud paljasõnalised väited. Esiteks pooled ei ole sõlminud suulist töövõtulepingut, vaid pooled on sõlminud kirjaliku töövõtulepingu, tellimuslepingu nr 04-06s, ning käesoleval juhul puudub mistahes põhjus tõlgendada tellimuslepingust tulenevaid kostja lepingulisi kohustusi laiemalt, kui lepingu kirjalik tekst seda teha võimaldab. Viidatud kirjalikust lepingust nähtub selgelt, mis oli ja mis ei olnud kostja lepinguliseks kohustuseks. Kirjalikust tellimuslepingust ei nähtu, et kostja kohustuseks oli külmiku paigaldamine. Asjaolu, et külmiku paigaldamine ei olnud tellimuslepingu osaks kinnitab iseenesest ka hageja esindaja poolt istungil väljendatud selgitus: „Külmiku paigaldamine oli pakutud kostja poolt lepinguväliselt“. Teiseks on hageja väide sellest, et hageja ei saa valmistatud ja terviklikult paigaldatud ning vastu võetud köögimööblit kasutada, sest köögimööblil on 1 m kauguselt ja päevavalguses nähtuvad 1 mm suurused vigastused, selgelt absurdne. Käesoleval juhul on hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt selge, et köögimööblil ei esine selle kasutamist takistavaid puudusi, veel vähem olulisi puudusi. Ainuüksi asjaolu, et valmistatud ja paigaldatud köögimööbel ei täitnud hageja 10 2-17-1105 subjektiivseid ootusi või hageja mõtles köögi sobivuse osas ümber, ei anna alust pöörduda põhjendamatute nõuetega kohtusse. Kui hageja leiab, et köögimööblile pärast paigaldamist tekkinud kuni 1 mm suurused kriimustused ei võimalda kööki eesmärgipäraselt kasutada, siis võib hageja köögi kasutamisest küll keelduda, kuid sellisest vastuolulisest käitumisest tekkinud kahju on üksnes hageja enda valik ja vastutus. 7.
6. Käesolevas asjas on hageja poolt esitatud tõendite põhjal selge, et köögimööbel ei ole tegelikult oluliste puudustega. Kuigi kostja on veendunud, et vigastused transpordil või paigaldamisel tekkida ei saanud ning kostja vigastusi köögi üle andmisel ei tuvastanud, on kostja siiski pakkunud hagejale puuduste kõrvaldamist, kuid hageja ei ole ettepanekuga nõustunud. Vastupidisteks järeldusteks puudub alus, kuivõrd olukorras, kus kostja on pakkunud uute detailide tellimist 12 nädala jooksul, kuid hageja ütleb, et on nõus ootama vaid 30-35 päeva, ei saa lugeda kokkulepet saavutatuks, st hageja ei võimaldanud oma ebamõistlike tingimuste tõttu kostjal puudusi kõrvaldada. Isegi kui hageja poolt soetatud külmiku hingede monteerimisel on tekkinud külmikule mingisugune kahjustus, siis ei saa kostja selle eest vastutada, sest külmiku paigaldamine ei olnud kostja lepingujärgne kohustus ning kostja ei saanudki valmiduse puudumise tõttu külmikut paigaldada. Kostja on 19.07.2016 elektronkirjas palunud alles hageja kirjalikku nõusolekut avade puurimiseks ja kinnitusdetaili paigaldamiseks külmikule. 25.07.2016 elektronkirjas kinnitas hageja, et 25.07.2016 käisid lõpuks kostja töötajad kohal, kuid selleks ajaks oli juba teine spetsialist külmiku parandanud. Järelikult toimus külmiku integreerimine, sh avade puurimine ajavahemikul 19.07.2016-25.07.2016 ning kellegi teise poolt. Tellimusleping, kostja 19.07.2016 ja hageja 25.07.2016 elektronkirjad koostoimes ei võimalda järeldada muud, kui seda, et külmiku paigaldamine ei olnud kostja lepinguline kohustus ning külmikut ei saanudki mööbli üleandmise päeval 15.07.2016 faktiliselt paigaldada, sest külmiku kinnitusdetail puudus ning integreerimine eeldanuks kinnitusavade puurimist külmiku ukse teisel pool (avad pidid asetsema paremal, kuid asetsesid vasakul). Hageja 25.07.2016 elektronkirjast leiab kinnitust, et 25.07.2016, mil hageja juures käisid kostja töötajad, oli külmik juba kellegi teise poolt integreeritud, st mh kinnitusavad puuritud. 7.
7. Kahju hüvitamine summas 1696 eurot ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist, mis võimaldaks rakendada õiguskaitsevahendit kostja vastu. Lisaks ei ole külmkapi kahjustamine kostjale omistatav, kuivõrd külmkapi paigaldamine ei olnud kostja lepingujärgseks kohustuseks ja kostja ei ole külmikut ka reaalselt paigaldanud, kuna selleks puudus valmidus. Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud ja selle eest vastutanud, ei oleks kahjunõue summas 937 eurot xxxx korteri kommunaalkulude eest ettenähtav mitte ühelegi keskmisele mõistlikule köögimööbli valmistajale (

§ 127

lg 3) ning asjaoludest tulenevalt ei saanud ega pidanud lepingut väidetavalt rikkunud pool lepingu sõlmimise ajal arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise ulatusega kahju tekkimisega (

§ 127lg 3).

Selline kahju ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd sellise kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127lg 2).

7.

1. Tõenäoliselt mõtles hageja pärast tellitud köögi paigaldamist mööbli sobivuse osas ümber ning hakkas kunstlikult looma aluseid, et hinda alandada. Kostja on pakkunud hea tahte väljendamiseks ning hea maine hoidmise eesmärgil hagejale heastamist (eriti olukorras kus hageja on äärmiselt emotsionaalne ning konfliktialdis), kuid hageja ei ole pakutud võimalustega nõustunud. 11 2-17-1105 7.
2. Kostja ei tegele ning ettevõttes töötavatel isikutel puudub ka vastav väljaõpe ning oskused, et ühendada köögitehnikat elektrivoolu-, vee- ja kanalisatsioonivõrku. Ka tellimusleping täpsustab, et hinnad ei sisalda ventilatsiooni-, santehnilisi- ja elektritöid ning tellimuslepingust nähtub selgelt kulurida „Tehnika integreerimine“ 1,00 tk, millele kostja on hageja tähelepanu juhtinud ka oma 19.07.2016 elektronkirjas. Kostja ei näe põhjust lepingu tekstis ja seda kinnitavas kirjavahetuses kahelda üksnes hageja paljasõnaliste vastuväidete tõttu. Kui hageja asub nüüd positsioonile, et külmiku integreerimine oli kostja tellimuslepingu järgne kohustus või pooled leppisid selles töös eraldi kokku, tuleb vastavat asjaolu tõendada hagejal. Eelnevast tulenevalt on ka väär hageja lepingulise esindaja poolt eelistungil avaldatud väide sellest, et kõik xxxx kodumasinate poolt hagejale tarnitud tehnika integreeris kostja. Kostja oskuste puudumise tõttu on ebamõistlik oletada, et kostja võttis endale siiski vastutuse ühendada elektrivoolu-, vee- ja kanalisatsioonivõrku kliendi poolt tellitud seadmeid. 7.
3. Kostja töötajad käisid hageja köögimööbli reguleerimise eesmärgil hageja juures kahel korral. Esimesel korral käisid kostja töötajad G S ja D V hageja korteris köögimööblit reguleerimas 25.07.2016, kuid hageja ründavate süüdistuste ja emotsionaalsete rünnakute tõttu ei olnud töötajatel võimalik viimistlustöid lõpule viia ning töötajad lahkusid. Teisel korral käis kostja töötaja D V hageja juures 20.10.2016, kuid ei pääsenud kortermaja välisuksest kaugemale, sest fonoluku süsteemi kaudu ja telefoniga helistades ei õnnestunud hagejat kätte saada ja töötaja D V ei pääsenud korterisse. Asjaolu, et kostja töötajad käisid 25.07.2016 hageja juures, et köögimööblit reguleerida ja tööd viimistleda, nähtub selgelt ka hageja 25.07.2016 elektronkirjas. 7.
4. Hageja ei saanud 25.07.2016 elektronkirjaga hinda alandada, kuivõrd kostja pakkus nii 18.07.2016 elektronkirjas toodud väidetava puuduse kui ka 25.07.2016 elektronkirjas toodud täiendavate puuduste osas parandamist. Töövõtulepingu puhul on esmaseks tellija õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõue. Tasu vähendamine tuleb kõne alla üldjuhul alles siis, kui lepingu täitmisnõuet ei täideta või see ei ole võimalik. Käesolevas asjas esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja enne 25.07.2016 hinna alandamise avaldust andnud kostjale eelnevalt võimalust väidetav lepingutingimustele mittevastavus heastada. Ka pärast kostjapoolseid parandamise ettepanekuid on hageja põhjendamatult keeldunud heastamisest, kusjuures heastamine ei oleks tekitanud hagejale mistahes ebameeldivusi, kuna 1 mm suuruste kriimustustega kööki saanuks heastamise ajal takistamatult kasutada. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded varalise kahju hüvitamiseks. Hageja ise on määratlenud kostjaga sõlmitud lepingut kui müügilepingut ja töövõtulepingut, viidates läbisegi ka lepinguvälise võlasuhte sätetele. Poolte vahel 21.04.2016 sõlmitud lepingu p 1.
7. järgi teeb tellija ülesandeks ning täitja võtab endale järgmiste teenuste osutamise: valmistab toote ja tarnib selle tellijale hulgas ja tootenimekirjas, mis on nimetatud lehe pöördel asuvas tabelis ja tehnilistes ülesannetes. Kohtu hinnangul tuleb

§ 208

lg-st 2 juhindudes kohaldada

§ 635

lg-t 1, mille järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd kostja tegutses köögimööbli pakkujana enda majandus- ja kutsetegevuse 12 2-17-1105 raames ning hageja on asja materjalide põhjal vaadeldav tarbijana, siis on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijatöövõtulepinguga

§ 635lg 4 tähenduses.

10. Ülalmärgitut arvestades võib hageja

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepinguid rikkunud (

§ 115

lg 1); • kostja vastutab lepingute rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepinguliste kohustuste kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingute sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Loetletud asjaolusid peab tõendama hageja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Samuti peab kostja tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolu, et kahju ei saa nii suur olla. Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele ka 14.11.2018 toimunud eelistungil selgitanud (vt tl 117-120).

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • 21.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja (kirjaliku) tellimuslepingu nr 04-06s, mille järgi kostja kui täitja oli kohustatud valmistama ja tarnima lepingus loetletud detailidest koosneva köögimööbli ning hageja kui tellija oli kohustatud tasuma ettemaksu summas 100 eurot ning ülejäänud summa toote maksumusest (maksumus kokku 5898,60 eurot) 3 päeva jooksul peale täitja poolt teatise saamist toote valmisoleku kohta; • hageja on tasunud kostjale kokku 5898,60 eurot (hageja tasus kostjale 11.04.2016 ettemaksu 100 eurot sularahas, pangaülekannetega 25.04.2016 summa 500 eurot ja 26.04.2016 summa 298,60 eurot, ülejäänud summa 5000 eurot tasus kostjale 09.06.2016 Xxxx OÜ, vt tl 24); • kostja tarnis ja paigaldas köögimööbli hageja korterisse 22.06.2016; • 15.07.2016 andis kostja hagejale köögimööbli lõplikult üle; • 15.07.2016 allkirjastas hageja abikaasa V J üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt külmiku uks käib kõikudes, muus osas pretensioone ei ole (vt tl 84); • 18.07.2016 esitas hageja pretensiooni seoses reguleerimata külmkapi uksega (vt tl 85); • 25.07.2016 esitas hageja uue pretensiooni, milles lisandusid külmkapiga seonduvale pretensioonile etteheited seoses köögimööblil esinenud puudustega, ning avalduse sooviga alandada köögi hinda kuni 500 eurot (vt tl 88); • Tarbijavaidluste komisjon jättis 23.12.2016 otsusega asjas nr 6-1-009340-517-16 hageja kaebuse (ebakvaliteetse töö puuduste kõrvaldamise nõue) rahuldamata (vt tl 24-25); • 20.03.2017 menetlusdokumendis esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (vt tl 49).
2. Pooltel on õiguslik vaidlus esmalt selle üle, kas kostja on 21.04.2016 sõlmitud (töövõtu)lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Juhul, kui kostja on lepingut rikkunud, on pooltel erimeelsus ka selles, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ning kas ta on teinud 13 2-17-1105 seda õiguslikult kehtivalt. Juhul, kui kostja on lepingut rikkunud ning hageja lepingust kehtivalt taganenud, tuleb otsustada hagejal väidetavalt tekkinud kahju tõendatuse ning kahjunõuete põhjendatuse üle.
3. Lähtudes ülaltoodust, peab kohus vajalikuks analüüsida kõigepealt küsimust kostja võimalikust lepingurikkumisest.

§ 641lg-st 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

§ 641

lg 2 p 5 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Lisaks ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641

lg 2 p 1) ning kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (

§ 641lg 2 p 2).

1. Hageja väidetel seisneb kostjalt tellitud köögimööbli mittevastavus lepingutingimistele järgnevas. Esiteks kahjustused köögimööbli uste ja kapi peal, teiseks valesti paigaldatud karniisid (karniiside vahel suured praod), kolmandaks sahtlid hõõruvad kappide vastu ning neljandaks integreeritud külmikut ei saa kasutada, sest külmiku alumine uks on reguleerimata, seda on raske avada ja ebakvaliteetse paigaldamise tõttu tekkis kõverus.
2. Käesoleval juhul on poolte vahel töö tegemiseks (köögimööbli valmistamine) sõlmitud 21.04.2016 kirjalik tellimusleping (vt tl 6 ja selle pöördel). Valmistatava köögimööbli omadused (tehnilised andmed) on kokku lepitud lepingu p-s 9, mille kohaselt materjalil ei garanteerita värvuse ja mustri täpset vastavust näidisele (p 9.1.), lubatud on vigade pahteldamine, tekstuuri väljaulatumine, väikesed killud ja praod (p 9.2.), lubatud on toote viga paksuse, pikkuse, kõveruse ja lõtku järgi kuni 2 mm (p 9.3.), tellijaga kooskõlastatult mittetasaste avade korral on lubatud paigaldada toodet mitte vesiloodi järgi (p 9.4.) ning mittetasaste avade korral lepitakse paigaldus kokku eraldi ja eraldi tasu eest (p 9.5.).
3. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja esimese pretensiooni kostjale 18.07.2016 seoses reguleerimata külmkapi uksega (vt tl 85). Järgmise pretensiooni esitas hageja 25.07.2016, milles lisandusid külmkapiga seonduvale pretensioonile etteheited seoses köögimööblil esinenud puudustega (vt tl 88). 25.07.2016 pretensioonis (ja avalduses) palus hageja alandada ka köögi hinda kuni 500 eurot selle halva kvaliteedi tõttu ning kohtumenetluses esitas hageja 20.03.2017 lepingust taganemise avalduse, mille kohaselt ei olnud vaidlusalused tööd vähemalt keskmise kvaliteediga ega sobinud otstarbeks, milleks hageja neid vajas (vt tl 49). 17.

§ 101

lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lähtudes

§ 101

lg-st 2, ei saa hageja samal ajal nõuda lepingu täitmist ja esitada avaldust hinna alandamiseks. Lepingu täitmise nõudega on tegemist ka juhul, kui hageja nõuab puuduste kõrvaldamist, sh asja parandamist või asendamist täiendava tähtaja jooksul. Samuti ei saa hageja samadele asjaoludele (puudustele) tuginedes pärast hinna alandamist lepingust taganeda (vt nt Riigikohtu 19.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 16). Hinna alandamisega võtab 14 2-17-1105 hageja mittekohase täitmise vastu (

§ 112

lg 1 esimene lause), mistõttu ei ole samad lepingueseme puudused käsitatavad enam mittekohase täitmisena ja seega lepingu rikkumisena.

§ 646

lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Vastavalt

§ 648

p-de 2 ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

§ 648

on olemuselt erinorm, mis piirab

§-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. 18. Kuna hageja esitas 25.07.2016 kostjale hinna alandamise avalduse, tuleb tuvastada, milliste puuduste osas hageja hinda alandas, kas hinna alandamine on kehtiv ja millises osas lepingust tulenevad kohustused hinna alandamise tõttu muutusid. Hinna alandamine on kujundusõigus, mida üks lepingupool võib seaduses sätestatud eelduste (

§ 112) esinemise korral kasutada.

Hinna alandamine saab puudutada üksnes neid puudusi, mille osas hinda alandav lepingupool otsustab kujundusõigust kasutada. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas need puudused, millele hinna alandamise avalduses tugineti, esinesid või mitte. Muud, kui need puudused, millele hinna alandamise avalduses tugineti, ei saa hinna alandamise aluseks olla. Hinna alandamise avalduses tugines hageja köögimööbli (kapiuste) kahjustustele, valesti paigaldatud karniisidele (suured praod), külmkapi kahjustusele (vale paigaldamine) ja mööbli tarnega hilinemisele (vt tl 88). Hageja väljendas, et soovib soodus köögi hinda ja palus hinda alandada kuni 500 eurot. Samas hinna alandamise avalduses viitas hageja ka 15.07.2016 tehtud pretensioonile, et külmiku uks käib kõikudes (vt tl 84), kuid 25.07.2016 avalduses märkis hageja, et külmkapi ukse parandas kostja asemel A. Seega soovis hageja alandada hinda kahel alusel - tarne viibimine ja kvaliteediprobleemid. Riigikohus on selgitanud, et täitmisega hilinemine ei saa

§ 112

lg 1 järgi olla hinna alandamise aluseks (vt nt Riigikohtu 19.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 22). Seega said hinna alandamise aluseks olla üksnes võimalikud kvaliteediprobleemid ning kohtul tuleb hinnata, kas hageja tõi hinna alandamise avalduses esile ka kvaliteediprobleemid ning kas hageja poolt kohtu ette toodud faktiväidete ja esitatud tõendite alusel saab tuvastada, et kvaliteedi osas esines mööbli lepingutingimustele mittevastavus. 19. Hageja poolt kostjale 25.07.2016 saadetud pretensioonist ja avaldusest nähtub, et ühe kapi uks on kahjustusega ning esinevad ka teised kriimustused ja kahjustused (neid on 16), karniisid (3 tk) on valesti paigaldatud (suured praod) ning samuti on külmkapp kahjustusega (vale paigaldamine). Sama avaldusega andis hageja kostjale pretensioonide lahendamiseks aja kuni 29.07.2016 (s.o 4 päeva). Asjas esitatud 19.11.2018 Xxxx OÜ aktist järelduvalt tuvastati järgmist: 1) fassaadide välispindadel on mõlgid, lohud ja muljutised, killendid ja kriimustused, mis on päevavalguses nähtavad 1 m kauguselt, kokku 10 kriitilist defekti; 2) ülemiste karniiside põkkudel on pilud laiusega kuni 1 mm, sh nähtava läbipaistega, esineb silmaga nähtav nihe põkkude otsakuti ühendamisel; 3) pilud pliidiplaadi all asuva ülemise väljatõmmatava sahtli ja pilastri prussi vahel on vähem kui 1 mm, sahtli väljatõmbamisel toimub pindade kontakt, mille tulemusel hõõrub lakk ekspluateerimisel maha; 4) külmiku hingede monteerimisel on tekkinud külmiku korpuse katte killendid kuni metallini välja; 5) külmiku kapikarkassi üldpaneelil on karniisi kinnistuskruvide läbivad väljaulatused; 6) külmiku kapi uksed avanevad 900, mis tekitab ekspluateerimisel ebamugavust (vt tl 134-135 15 2-17-1105 pöördel). Seejuures ei tuvastanud ekspert köögikomplekti ekspluateerimise jälgi. Tunnistaja G Si ütluste kohaselt oli karniisi ülemises servas üks pilu, millega ta hakkas tegelema, ning ustel oli näha samuti kriimustusi ja marrastusi (märkmepaber oli kahjustatud kohtadele peale paigutatud). Hageja on esitanud kohtule köögimööblist ka fotod, milledel on paberiribadega tähistatud vigastused (vt tl 7-20 pöördel). Tunnistaja D V kinnitas, et väiksema osa paigaldamise käigus sai tema poolt rikutud üks kapiuks (kapiukse alumisele osale tekkis paari millimeetrine kriimustus), millest ta koheselt teavitas nii klienti kui ka kostjat. Samuti nähtub tunnistaja D Vi ütlustest, et kui nad koos teise tunnistajaga tulid mööblit mõne aja pärast üle vaatama, siis olid märkmepaberid kleebitud kohtadesse, kus olevat mingid vigastused. Tunnistaja D V nägi ka fassaadil kriime ja mõned mõlgid.

§ 642

lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 25.07.2016, seega kuue kuu jooksul asja hagejale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada kostja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole selline eeldus vastuolus asja või puuduse olemusega. Praegusel juhul ei ole kostja ka sellist eeldust ümber lükanud (v.a külmkapi kahjustus). Arvestades eeltoodud asjaolusid, andes hagejale üle köögimööbli, millel esinesid vigastused ja defektid, andis kostja hagejale üle puudustega ehk lepingutingimustele mittevastava asja

§ 641lg 2 p 5 mõttes.

Kohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole selgitanud, mis oli praegusel juhul spetsiifiline kasutusotstarve

§ 641lg 2 p 2 tähenduses, milleks tellija tööd vajas ja millele töö ei vastanud.

Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et hagejal ei oleks olnud võimalik köögimööblit sihtotstarbeliselt kasutada. Ka hageja poolt esitatud 19.11.2018 Xxxx OÜ aktist ei nähtu sellised puudused, mis takistaksid köögimööbli sihtotstarbelist kasutamist või sellekohast järeldust. Samuti on kostja korduvalt hagejale selgitanud, et köögimööblit võib kasutada (vt nt tl 89).

1. Kostja vastas hageja esimesele pretensioonile (külmkapi ukse reguleerimata jätmise kohta) 19.07.2016 e-kirjaga (vt tl 85 ja selle pöördel) ning selgitas, et kapp külmiku integreerimiseks on valmistatud ja paigaldatud õigesti, vastavuses projektile ja integreeritava külmiku skeemile, integreeritav külmik on soetatud hageja poolt ning hageja ei andnud paigaldamise ajal kinnitusdetaili, millise peab integreerimise ajal kinnitama paremalt poolt. Hageja poolt soetatud külmikul olid kinnitusavad ainult vasakul küljel, paremal küljel avad ja kinnitusdetail puuduvad. Seetõttu palus kostja hagejal anda parema külje kinnitusdetaili ja kirjaliku nõusoleku hageja vastutusel täiendavate avade puurimiseks külmikule ja kinnitusdetaili paigaldamiseks. Samuti juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et lepingus on tehnika integreerimise osas näidatud 1 ühik, mis on hageja poolt tasutud mikrolaineahju integreerimise eest. Kostja palus hagejal teada anda otsusest ja kooskõlastada aeg kinnitusdetaili paigaldamiseks. Lisaks saatis kostja hagejale 20.07.2016 uue e-kirja (vt tl 85 pöördel-86), selgitas veelkord, et lõplikult on võimalik paigaldada hageja poolt soetatud külmik kui hagejal on olemas kinnitusdetail külmiku paremale küljele ning hageja nõusolek. Samuti kinnitas kostja, et nemad ei keeldu millestki ja soovivad hagejat aidata ning jäävad ootama, et hageja võtaks ühendust kui tal on kõik detailid külmiku ukse paigaldamiseks olemas. Selle peale esitas hageja 25.07.2016 avalduse hinna alandamiseks ja pretensiooni (vt tl 88), milles muu hulgas märkis, et külmkapi ukse parandas juba keegi teine (A R). 16 2-17-1105 30.08.2016 e-kirjas pakkus kostja hagejale välja kapiuste restaureerimise ning palus nimetada aeg, millal kostjal on võimalik tulla kapiuksi demonteerima (vt tl 23, 53). Nimetatud e-kirjast nähtub, et 01.09.2016 hommikul peab kostja saatma uksed restaureerimiseks, remondi kestus on üks nädal ning kostjal on kõik firmaga kokku lepitud ja järjekord on saabunud. Lisaks pakkus kostja hagejale 01.09.2016 e-kirjas välja täiendava võimaluse kapiuste ja pilastri vahetamiseks uute vastu (vt tl 22, 54, 89), mille saatis uuesti 05.09.2016 (vt 89 ja selle pöördel). Hageja vastas kostjale 09.09.2016 e-kirjaga (vt tl 89 pöördel), et viimane variant on parem, aga 10-14 nädalat on liiga kaua oodata. Hageja oli nõus ootama 30-35 päeva ning mitte hiljem. Hageja kõnesolevast e-kirjast järelduvalt ei olnud ta nõus kapiuste restaureerimisega kostja poolt pakutud firmas. Kostja vastas hagejale 12.09.2016 e-kirjaga (vt 89 pöördel-90), et nad said informatsiooni xxxx, järjekord naturaalsest puidust ustele-massiiv on 8-10 nädalat olenevalt ettevõtte töökoormusest. Kostja palus ära oodata märgitud uksed ja vahetada need uute vastu ning sahtlite ja uste reguleerimise osas ootas kostja siiani mingisugust informatsiooni, et saaks reguleerima neid minna. 29.09.2016 e-kirjas selgitas kostja hagejale veelkord tekkinud erimeelsuste tagamaid ning palus teatada kui hageja on nõus kapiuste vahetamisega valmistajatehase tähtajaga 12 nädalat (vt tl 91 ja selle pöördel). Hageja kostjale midagi ei vastanud, vaid pöördus Tarbijakaitseameti poole.
2. Seega on eelnevast tuvastatav, et kostja on pärast hageja poolt esitatud pretensioone pakkunud korduvalt hagejale võimalust, et kostja viimistleb ja reguleerib uksed ning sahtlid ja parandab kriimustused/kahjustused köögimööblil või alternatiivselt tellib ja paigaldab täiesti uued kapiuksed ja pilastrid. Veel nähtub asjas esitatud ja kogutud tõenditest (tunnistajate ütlustest), et kostja töötajad (tunnistajad G S ja D V) käisid esimesel korral köögimööblit reguleerimas 25.07.2016, kuid hageja süüdistuste ja emotsionaalsete rünnakute tõttu ei olnud töötajatel võimalik viimistlustöid lõpule viia ning töötajad lahkusid. Tunnistajate ütlused on kooskõlas ka hageja 25.07.2016 e-kirjaga, kus viimane on avaldanud, et lõppude lõpuks käisid täna kostja töölised, viidates mh D (vt tl 88). Teisel korral käis kostja töötaja G S hageja juures 20.10.2016, kuid ei pääsenud hageja korterisse sisse, mis ühtib kostja 19.10.2016 ja 21.10.2016 e-kirjadega (vt tl 145). Asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt ei saa aga nõustuda hageja väitega, et külmkapi kahjustused on tekkinud kostja tegevuse tagajärjel. Selle väite vastu räägivad asjaolud, et kosja on alles 19.07.2016 e-kirjas palunud hageja kirjalikku nõusolekut avade puurimiseks ja kinnitusdetaili paigaldamiseks külmikule (vt tl 85 ja selle pöördel) ning 25.07.2016 e-kirjas kinnitas hageja, et 25.07.2016 käisid lõpuks kostja töötajad kohal, kuid selleks ajaks oli juba teine spetsialist (A R) külmiku parandanud (vt tl 88). Hageja on esitanud kohtule ka A Ri poolt 21.07.2016 allkirjastatud akti (vt tl 21, 52), millest võib järeldada, et tema käis külmikut integreerimas. Ka 29.05.2019 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja D V selgituste kohaselt paigaldas ta (22.06.2016) külmiku mööblisse, kuid kliendile ei meeldinud, et külmiku uks, kus olid hinged, oli kaldes. Teine ülekuulatud tunnistaja G S selgitas, et kui külmiku seinad ei ole kinnitatud vastu mööbli seina, siis külmiku uks jääbki ripakile. Tunnistaja D V näitas kliendile korduvalt, et puudub vastav mehhanism, mis hoiaks külmkapi seina sirgena, et ta ei kalduks/painduks raskuse all ning soovitas kliendil võtta ühendust Boschi esindusega ja küsida järgi, miks puudub vastav ja vajalik detail. Kolm nädalat hiljem (15.07.2016), kui tunnistaja käis seinapaneeli paigaldamas, küsis ta kliendilt, kas ta on saanud teada, mida peab ette võtma külmiku paigaldamisega, selgus, et klient polnud selleks midagi teinud. Tunnistaja D V kinnitas, et külmikut paigaldades ei teinud tema külmiku keresse täiendavaid auke ning pärast kliendilt pretensioonide saamist uuesti korterisse minnes ei olnud külmik samas seisus, vaid külmik oli paigas nii nagu ta oleks pidanud olema. Klient ütles tunnistajale, et tal käis kohal mees, kes pani täiendavalt ühe detaili külmiku nurka ning paigaldas külmiku, mis ühtib 17 2-17-1105 ka hageja poolt 25.07.2016 saadetud e-kirjaga (vt tl 88). Tunnistaja vaatas, kuidas külmik oli kinnitatud ning avastas improviseeritud (täiendava) nurga, mis oli kinnitatud nii külmiku seina kui mööbli seina külge ning mis tegelikult ei ole ette nähtud külmiku integreerimise juhendis. Tunnistaja pidas võimalikuks, et just selle improviseeritud nurga paigaldamisel tegi keegi täiendavaid auke juurde. Seega saab järeldada, et isegi juhul kui hageja külmikul esinevad tänaseks mingisugused hagis osundatud puudused, ei tekkinud need mitte kostja tegevusest, vaid 21.07.2016 hageja poolt tellitud isiku A Ri tegevuse tagajärjel.
3. Ka Tarbijavaidluste komisjoni 23.12.2016 otsusest nähtuvalt ei andnud hageja ühegi kostja ettepaneku osas selget nõusolekut, jätkates samas defektide kõrvaldamise nõudmist ning hageja ei lubanud kostjat mööblit parandama (vt tl 24-25). Kohtule 22.01.2017 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt põhimõtteliselt samadele puudustele tuginedes kahju hüvitamist.

§ 112

lg-s 1 sätestatud hinna alandamise õiguse tekkimise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole hageja käesolevas menetluses isegi välja toonud, samuti ei ole hageja kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusesse üheski oma menetlusdokumendis üldse käsitlenud. Kuna hageja esitas hinna alandamise avalduse, samal ajal nõudes puuduste kõrvaldamist (samuti nõudis hageja ka hiljem puuduste kõrvaldamist edasi), tuleb eeltoodust järeldada, et hageja vaidlusaluste puuduste osas hinda alandada ei soovinud ning jäi ootama puuduste kõrvaldamist kostja poolt. Seega asub kohus seisukohale, et 25.07.2016 hinna alandamise avaldus ei lõpetanud hageja õigust nõuda vaidlusaluste puuduste kõrvaldamist ning viidatud hinna alandamise avalduse esitamise tagajärjel ei tekkinud hagejal õigust maksta köögimööbli eest algselt kokkulepitust vähem ehk soovitud soodushinda.

1. Hageja on kohtule 20.03.2017 esitatud menetlusdokumendis teinud lepingust taganemise avalduse, milles tugineb asjaoludele, et tööd ei olnud tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga ega sobinud otstarbeks, milleks hageja neid vajas. Midagi täpsemalt hageja lepingust taganemise avalduses välja ei toonud. Hagiavalduses on hageja välja toonud järgmised puudused: kahjustused köögimööbli uste ja kapi peal, valesti paigaldatud karniisid (karniiside vahel suured praod), sahtlid hõõruvad kappide vastu ning integreeritud külmikut ei saa kasutada, sest külmiku alumine uks on reguleerimata, seda on raske avada ja ebakvaliteetse paigaldamise tõttu tekkis kõverus. Lisaks on hageja 13.07.2017 menetlusdokumendis märkinud, et loeb end taganenuks kostjaga sõlmitud lepingust alates Tarbijavaidluste komisjonile avalduse esitamisest (vt tl 94 pöördel). Kohus on hagejale 14.11.2018 toimunud eelistungil selgitanud, et lepingust ei saa taganeda tagasiulatuvalt ning hageja pidi selle asjaolu üle vaatama ja kohtule täpsustama, mida hageja aga ei teinud. Seega lähtub kohus sellest, et hageja esitas lepingust taganemise avalduse 20.03.2017 menetlusdokumendis.
2. Töövõtulepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (

§ 118

ja § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116

mõttes (vt nt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28).

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Asja materjalidest nähtub, et kostja sai hageja lepingust taganemise avalduse koos hagimaterjalidega kätte 12.06.2017 (vt tl 67). Samuti ei ole kostja menetluses vaidlustanud hageja poolt 20.03.2017 menetlusdokumendis esitatud taganemisavalduse kättesaamist. 18 2-17-1105 Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja võis lepingust taganeda (st kas esinevad lepingust taganemise materiaalsed eeldused). 25.

§ 188

lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega omab lepingupoole taganemisavaldus õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui on täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hageja käsitluse kohaselt oli tal õigus lepingust taganeda

§ 641lg 1 ja lg 2 p 2 ning § 116 lg-te 1 ja 2 alusel.

Kostja vaidles sellisele käsitlusele vastu. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esines taganemise aluseks olev oluline lepingurikkumine. 26. Kohus märgib, et mistahes võlaõigusliku õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks on

§ 101

lg-st 1 tulenevalt kohustuse rikkumine, st võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Tulenevalt

§ 116

lg-st 1 võib pool lepingust taganeda üksnes olulise lepingurikkumise korral.

§ 116

lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt loetakse tarbijatöövõtu puhul töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (

§ 647lg 3).

Kohtu hinnangul ei saaks kostja väidetavat lepingurikkumist kõiki asjaolusid arvestades pidada oluliseks lepingurikkumiseks

§ 647

lg 1 tähenduses ning töövõtulepingust taganemine täiendava täitmise tähtaja andmiseta võimalik ei olnud. Ka hageja on ilmselt algselt olnud samal seisukohal, kuna andis oma 09.09.2016 e-kirjaga kostjale täiendava tähtaja väidetavalt rikutud kohustuste täitmiseks (vt tl 89 pöördel). Samas on hageja andnud puuduste kõrvaldamiseks kostjale tähtaja üksnes kuni 30-35 päeva. Arvestades väidetavate puuduste iseloomu (uued mööblidetailid tuli tellida valmistajatehasest Xxxxst, mis võttis aega 10-14 nädalat), tuleb hageja poolt antud tähtaega pidada ebamõistlikult lühikeseks.

§ 114

lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Arvestades uute mööblidetailide tellimiseks vajalikku eeldatavat kestvust, saaks mõistlikuks pidada vähemalt 12 nädalat täiendavat tähtaega. Lähtudes

§ 114

lg-s 4 sätestatust, ei või võlausaldaja enne täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist kasutada lepingust taganemise õiguskaitsevahendit, v.a juhul, kui võlgnik tähtaja jooksul teatab, et ta kohustust ei täida. Taganemisavalduse esitamise hetkeks 20.03.2017 täiendav (mõistlik) täitmise tähtaeg möödunud ei olnud. Kostja oli asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ka hagejale korduvalt teatanud soovist võimalik lepingurikkumine heastada (

§ 107lg 2).

Puudub alus väita, et heastamine oleks taganemisavalduse esitamise hetkeks olnud nurjunud. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt jäi kostja ootama hageja nõusolekut uute mööblidetailide tellimiseks, mida hageja aga ei andnudki. Hageja vastupidised väited on paljasõnalised ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Samuti on kostja korduvalt hagejalt palunud informatsiooni, millal võib tulla köögimööbli sahtleid ja uksi reguleerima, ning käinud ka kohapeal, kuid hageja ei ole ka neid puudusi võimaldanud kostjal kõrvaldada. Väidetavalt kahjustatud külmiku osas leidis kohus juba eelnevalt, et kostja ei vastuta sellel väidetavalt 19 2-17-1105 esinenud kahjustuse eest. Seega ei olnud hageja 20.03.2017 õigustatud töövõtulepingust taganema isegi juhul, kui kostjat saaks lugeda lepingut rikkunuks. 27. Kuivõrd kostja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks

§ 655järgi.

See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel

§ 655lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed.

Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist

§ 189

lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama hageja. Kohus on vastavaid asjaolusid pooltele 14.11.2018 toimunud eelistungil selgitanud. 28. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja ja kostja vahel 21.04.2016 sõlmitud tellimuslepingu hinnaks 5898,60 eurot, mis on kokkulepitud tasu

§ 655lg 1 järgi.

Vaidlus puudub, et hageja on teinud kostjale kokkulepitud tasust makseid summas 5898,60 eurot. Kuivõrd hageja on tellimuslepingu

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu (5898,60 eurot), millest on maha arvatud see, mille kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille kostja oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vaidlustamata asjaolude kohaselt teostas kostja hiljemalt 15.07.2016 kõik hageja poolt tellitud köögimööbli paigaldustööd, st et kostja oli nimetatud ajaks valmistanud kõik tellimuslepingu osaks olevas tootenimekirjas loetletud köögimööbli detailid ning tarninud ja paigaldanud need köögimööbli paigaldamiseks kokkulepitud kohta. Eelnevast tulenevalt ei saa poolte vahel kokkulepitud tasust midagi maha arvata, kuivõrd kostja ei ole omandanud midagi töövõtulepingu ülesütlemise tõttu. Hageja ei ole vastupidist ka menetluses tõendanud ega üldse väljagi toonud. Seega puudub hagejal kostja vastu rahaline nõue. 29. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõuded kohustuse täitmise asemel. Sellise kahju hüvitamine on

§ 115

lg-te 2 ja 3 kohaselt piiratud ning sätete kohaldamine eeldab, et võlgnik on lepingut oluliselt rikkunud (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Lisaks sätestab

§ 115

lg 4, et kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule. Kohus selgitab, et

§ 1044

lg 2 välistab lepingu rikkumisel põhineva kahju hüvitamise nõude kõrval samadel asjaoludel deliktlilise kahju hüvitamise nõude esitamise. Kui kohustus on osaliselt täidetud võib võlausaldaja kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud. Käesoleval juhul on kostja korduvalt puuduste parandamist pakkunud ja hageja on sellest pakkumisest 20 2-17-1105 keeldunud (st ei ole andnud oma nõusolekut uute mööblidetailide tellimiseks ega võimaldanud kostja töötajatel ligipääsu oma korterile), ei ole kahju hüvitamise nõue antud juhul kohane õiguskaitsevahend ning hageja nõue tuleb ka sel alusel jätta rahuldamata. Välistatud on ka kostja vastutus väidetavalt kahjustatud külmiku eest. Kostja tõstis külmiku üksnes tema poolt valmistatud kappi, kuhu külmik integreeritakse, kuid kuivõrd hageja enda poolt soetatud külmikul puudus valmidus selle integreerimiseks (külmik ei avanenud paremalt küljelt ning külmiku komplektist puudus paigaldamiseks vajalik detail), ei olnud kostjal võimalik külmikut mööblisse integreerida ning kostja ka seda ei teinud, vaid seda tegi hageja poolt tellitud spetsialist A R. Samuti on välistatud kostja vastutus seonduvalt hageja korterite (aadressidel xxxx ja xxxx) kommunaalkuludega. Xxxx korteris oli hiljemalt 15.07.2016 paigaldatud tervenisti töövõtulepingu alusel valmistatud ja tarnitud köögimööbel, mis oli kasutamiseks valmis. Hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides selgitanud, millistel põhjustel ei saanud ta juulikuus uude korterisse kolida, kuigi kohus palus hagejal seda asjaolu korduvalt selgitada (vt teadete leht, tl 41-44, 117-120). Ülejäänud xxxx asuva korteri võimalike puuduste eest, mis hagejat võisid takistada, kostja ei vastuta. Kohus nõustub kostjaga selles, et muu hulgas ei ole xxxx aadressil asuva korteri kommunaalkulude nõudmine kostjalt võimalik lähtuvalt rikutava kohustuse eesmärgi teooriast (

§ 127

lg 2) ning kahju ettenähtavuse teooriast (

127 lg 3). Kahju hüvitamise nõude aluseks olev lepingujärgne kohustus ei ole mõeldud mitte kõikide mõeldavate rikkumise kausaalsete tagajärgede ärahoidmiseks, vaid üksnes teatud konkreetsete kahjude vältimiseks. Seega isegi juhul kui kostja oleks mingisugust töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei saa kostja köögimööbli valmistamise ja tarnimise kohustuse eesmärgiks olla mingisuguse korteri kommunaalkulude tekkimise ärahoidmine. Samuti ei ole ühelegi köögimööbli valmistajale lepingu sõlmimisel ettenähtav, et köögimööbli pisipuuduste korral tuleb köögimööbli valmistajal hüvitada kommunaalkulud mõnes teises korteris. Seda eriti käesoleval juhul, kui kostja poolt valmistatud köögimööbel oli hageja uues korteris kasutamiseks valmis juba 15.07.2016 ning ainsateks võimalikeks puudusteks olid kuu aega hiljem jäädvustatud visuaalsed kahjustused kapiustel ning vähem kui millimeetri suurune vahe karniiside vahel. Seoses OÜ Xxxx ekspertiisi (hinnangu) tellimise kuludega (60 eurot) märgib kohus täiendavalt järgmist. Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja § 143 p-st 2 on tegu dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamise nõudega, mida aga saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel (vt ka Riigikohtu 03.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14, p 22; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 13). Sellist kulutuste hüvitamise nõuet ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt panna maksma hagimenetluses (vt nt Riigikohtu 08.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p-d 39 ja 40).

1. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõuded rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda. 21 2-17-1105
3. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
4. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 22