lg 1 järgi 19231502484 lühimenetlus (kiirmenetluse korras) RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Reijo Karner
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1500 eurot.
lg 1,2,3 alusel jätta rahaline karistus osaliselt tingimisi kohaldamata ja määrata, et rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 40 päevamäära, s.o. 600 eurot.
lg 1 alusel lugeda Reijo Karneri poolt kinnipidamisel viibitud aeg 19.11.2019.a kuni 21.11.2019.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka. (
Seega tuleb koheselt tasumisele kuuluvat karistust vähendada 9 päevamäära võrra ja koheselt tasumisele kuulub 31 päevamäära, s.o. 465 eurot.
lg 1 järgi määrata koheselt tasumisele kuuluva rahalise karistuse tasumine ositi 3 kuu jooksul, igas kuus tasuda 155 eurot. Esimene rahalise karistuse osamakse tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest alates, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) rahalise karistuse tasumiseks edastatakse Reijo Karnerile täiendavalt eraldi dokumendina. Ülejäänud rahalist karistust – 60 päevamäära, so 900 eurot ei pöörata täitmisele, kui Reijo Karner ei pane 1- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, so 21.11.2019.a.
lg 1 p 1 järgi võtta Reijo Karnerilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on Reijo Karner kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Vabastada Reijo Karner peale kohtuotsuse kuulutamist kinnipidamiselt kohtusaalis. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Reijo Karnerilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 405 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Reijo Karneril sundraha tasumine ositi 12 kuu jooksul igas kuus tasuda 33.75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Reijo Karnerile täiendavalt eraldi dokumendina. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Reijo Karner’it süüdistatakse selles, et tema 19.11.2019.a. kella 20:48 ajal juhtis xxx juures, suunaga xxx poole xxx vallas mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,22 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,10 mg/l)) millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise teoga pani Reijo Karner toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
MS § 2561, § 2564 , § 2565 lg 1 p 2, § 233 – 238, § 306, §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.