1-18-5412/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2019 Kohtuasja number 1-18-5412 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Denis Avdejenkovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Denis Avdejenkov (isikukood 38105194212) ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Denis Avdejenkovi ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Viira & Partnerid Denis Avdejenkovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 16 eurot ja 20 senti.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Denis Avdejenkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Pärnu Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega tunnistati D. Avdejenkov süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja D. Avdejenkovile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti
12. aprill
14. Viru Maakohtu
15. oktoobri
16. a määrusega jäeti D. Avdejenkov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
17. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib vangistuses teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõiki kehtivaid kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Kuriteod on olnud ettekavatsetud ning nende toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine.
18. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud korralik, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on alaline elukoht isale kuuluvas majas ning garanteeritud töökoht OÜ-s Legaato Grupp, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas oli kinnipeetaval ka enne vangistust kindel elukoht ja töökoht ning ta sai enda sõnul majanduslikult hakkama. Kuivõrd varavastaseid kuritegusid ta majandusliku kasu saamiseks toime pannud ei ole, ei vähenda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel.
19. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Isik on avaldanud, et on aru saanud, et alkoholi tarvitamine põhjustab tema jaoks vaid negatiivseid tagajärgi ning ta ei soovi enam alkoholi tarvitada. Ta tarvitas enda sõnul viimati alkoholi viimase kuriteo toimepanemise ajal. Kuivõrd viimase kuriteo pani kinnipeetav toime
20. aprillil 2018 ning ta kannab vangistust alates nimetatud kuupäevast, on kinnipeetava väide alkoholi viimati tarvitamise kohta usutav, kuna tal ei ole olnud vangistuses viibimise ajal võimalust alkoholi tarvitada. See ei tähenda, et ta vabanemise järel võimaluse tekkimisel uuesti alkoholi tarvitama ei asu.
21. Kinnipeetava käitumist võib pidada impulsiivseks. Ta ei ole enda varasemast käitumisest midagi õppinud, kuivõrd on toime pannud samalaadseid kuritegusid. Isik ei oska probleeme lahendada õiguspäraselt, vaid kasutab konfliktide lahendamiseks ja oma tahtmise saamiseks vägivalda. Kinnipeetav tunnistab mõneti enda eksimusi, kuid ilustab käitumist ja süüdistab teisi enda provotseerimises. Seega saab järeldada, et isik laseb end teiste poolt mõjutada. D. Avdejenkov on avaldanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema senine käitumine ei näita, et ta seda reaalselt suudaks.
22. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikke järeldusi ning ta suudaks edaspidi käituda seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära D. Avdejenkovi poolt uue kuriteo toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2