KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2019, Tallinn Haldusas

) § 22 lg 11 alusel E. S hüvitise määramata, kuna töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. 26.07.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/07/1 kohaselt osutas E. S 27.07.2016– 30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-le puhastusteenust. Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel on lepingu allkirjastanud juhatuse liige Evelin Michelson, kelle 23.10.2018 seletuse järgi ei ole ta E.S kunagi kokku puutunud ega käsunduslepingut allkirjastanud ning ei kiida lepingu sõlmimist ka tagantjärele heaks. Seega on käsundusleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 129 järgi tühine esindusõiguse puudumise tõttu ning selle alusel ei saanud tekkida töösuhet ega töötasu nõuet. Harju Maakohtu otsus nr 2-17-8469 on kohustuslik vaid menetlusosalistele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1) ning haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa sellest lähtuda. Tehingu tühisuse tõttu pole vaja võtta seisukohta, kas käsundusleping on olemuselt tööleping. 4. Eesti Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176

§ 22

lg 11 alusel S.Sile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. 26.07.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/07/2 kohaselt osutas S.S 26.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-le puhastusteenust. Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel on lepingu allkirjastanud juhatuse liige E. Michelson, kelle 23.10.2018 seletuse järgi ei ole ta S.S iga kunagi kokku puutunud ega käsunduslepingut allkirjastanud ning ei kiida käsunduslepingu sõlmimist ka tagantjärele heaks. Seega on käsundusleping TsÜS § 84 lg 1 ja § 129 järgi tühine esindusõiguse puudumise tõttu ning selle alusel ei saanud tekkida töösuhet ega töötasu nõuet. Harju Maakohtu otsus nr 2-17-8467 on kohustuslik vaid menetlusosalistele (TsMS § 457 lg 1) ning haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa sellest lähtuda. Tehingu tühisuse tõttu pole vaja võtta seisukohta, kas käsundusleping on olemuselt tööleping. Töötamise registri (TÖR) järgi töötas S.S 27.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel, kuid see ei anna alust tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks, sest võlaõigusliku lepingu alusel saamata jäänud tasud ei kuulu hüvitamisele. Pelgalt TÖR-i kanne ei tekita ka õigussuhet, kuna kande aluseks olev leping on tühine. 2

§ 22

lg-st 1 tulenevalt on töötukassa avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust, sh seda, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja taotletav summa on põhjendatud. Vastustaja ei saanud piirduda Harju Maakohtu tagaseljaotsustega, sest maakohus ei kontrollinud hagides esitatud asjaolude õigsust. Kuna tagaseljaotsused kaebajate tasude väljamõistmise kohta olid jõustunud, siis ei saanud Edopin Teenused OÜ esindaja maksejõuetusmenetluses neile nõuetele vastu vaielda. Esindaja nõustumus tsiviilasjas nr 2-1813303 ei kinnita kaebajate töösuhet Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele. Vastustaja ei olnud Harju Maakohtu menetlustes menetlusosaliseks. Lisaks selgusid avalduste menetlemisel täiendavad asjaolud, mis ei olnud Harju Maakohtu otsuste tegemisel ajal kohtule teada ja mida kohus ei saanudki välja selgitada, kuna Edopin Teenused OÜ ei vastanud kaebajate hagidele. Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtupraktikas on küll leitud, et kui ühes menetluses on mingid asjaolud juba tuvastatud, siis ei ole haldusprotsessis vaja neid asjaolusid enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga menetlusosalised vaidlustavad need asjaolud või tekib halduskohtul endal kahtlus nende asjaolude suhtes, võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt asjaolud ümber hinnata. See ei tähenda, et kohtulahend oleks sellepärast vale. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu võivad erinevatel alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused anda erinevaid tulemusi. Kohtulahendites on üldjuhul menetlusosalistele siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kaebajatega sõlmis käsunduslepingud esindusõiguseta isik ning kuna esindusõiguslik isik (E. Michelson) ei ole neid hiljem heaks kiitnud, on lepingud tühised ning nende alusel ei saa tekkida töösuhet või nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu. Vastustaja ei tuvastanud tehingute tühisust üksnes E. Michelsoni väidete alusel, vaid hindas kõiki kogutud tõendeid kogumis, kuulates ära ka kaebajate seisukohad. Vastustaja pöördus korduvalt kaebajate esindaja poole täiendavate küsimustega, kuid kaebajad ei kinnitanud oma vastustes, et neil oleks olnud käsundi 3

§ 22lg-st 1¹ tuleks jätta hüvitis määramata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2019 otsusega kaebused, tühistas Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsused nr 318000176, kohustas vastustajat kaebajate 11.10.2018 taotlusi uuesti läbi vaatama ning mõistis vastustajalt välja kaebajate menetluskulud (E.S kasuks 600 eurot ja S.Si kasuks 630 eurot).

§ 22

lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 järgi pidi Eesti Töötukassa kontrollima kaebajate avalduste põhjendatust. Vastustaja leidis aga ekslikult, et maakohtu otsused nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 ei olnud tema jaoks siduvad. Maakohus on leidnud, et kaebajatel on nõue Edopin Teenused OÜ vastu. Kohtuotsuse materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas otsus on sisult õige, vaid sellest, kas see on TsMS § 456 järgi mõlema poole suhtes jõustunud. Haldusorganil on kohustus arvestada õiguskindluse ja kohtulahendi seadusjõu põhimõttega. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ümberhindamine haldusorgani poolt on erandlik ja võib toimuda vaid kaalukate argumentide korral, mida käesolevas asjas ei esine. Vastustaja tugines vaid tööandja endise seadusliku esindaja ütlustele, kuid ka tema võis käituda pahatahtlikult. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et tööandja keeldus koostööst maakohtuga (menetlusdokumendid toimetati tööandjale avalikult kätte). Tsiviilasjas nr 2-18-13303 toimunud kohtuistungil ei vaielnud Edopin Teenused OÜ kaebajate nõuetele sisuliselt vastu ja nõustus, et äriühing on maksejõuetu. Kuna vastustaja lähtus vaidlustatud otsuste tegemistel valedest tõenditest ja kaalutlustest, tuleb otsused tühistada ning vastustaja peab kaebajate avaldused uuesti läbi vaatama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Eesti Töötukassa palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda. Eesti Töötukassal on kohustus kontrollida, kas haldusakti andmise aluseks olevad faktilised asjaolud esinevad ja õiguslikud eeldused on täidetud. Töötukassa ei piirdu üksnes sellega, mida avaldaja esitab. Eesti Töötukassa ei olnud kaebajatega seotud tsiviilvaidlustes menetlusosaliseks, kellele oleks kohtuotsuse resolutsioon siduv, ning võib hüvitise määramisel kaebajate suhtes tehtud kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks tehtud asjaolusid erandina ümber hinnata, kui lahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-13, p 23). Praegusel juhul esinesid kaalukad argumendid, hindamaks ümber kohtuotsuste resolutsioonides võetud seisukohti. Harju Maakohtu otsustest nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 nähtub, et kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel oli kehtiv töösuhe, kuid maakohus ei ole neid asjaolusid oma lahendites täpsemalt uurinud, sest tagaseljaotsuse puhul eeldatakse hagis esitatud asjaolude õigsust ning tõendeid ei hinnata. Kaebajate esitatud käsunduslepingud ei tõenda kehtiva töösuhte olemasolu, sest need on sõlminud esindusõiguseta isik, kes ei ole neid ka tagantjärgi heaks kiitnud. Tsiviilvaidlustes ei tõusetunud esindusõiguse küsimust. Halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta Eesti Töötukassa selgitused tõendite kohta, mis kinnitavad, et E. Michelson ei ole kõnealuseid 4

alusel makstav tööandja maksejõuetuse hüvitis on osa riiklikust kindlustusest, mis kaitseb töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt ja võimaldab tal kätte saada tööandjalt saamata jäänud tasud. Töövaidlustes tehtavad lahendid on täitedokumendid ja tööandja jaoks kohustuslikud. Oleks ebaloogiline, kui need ei oleks siduvad riiklikule kindlustusandjale. Eesti Töötukassa läbiviidud haldusmenetlus oli seega eesmärgitu. Lisaks on kaebajatele kui töötajatele pandud haldusmenetluses ebamõistlik tõendamiskoormus. Sisuliselt on hüvitise maksmisest keeldutud tööandja poolsete rikkumiste tõttu. Tsiviilvaidlustes tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tööandjal tõendada, et tegemist ei olnud töösuhtega. Asjas ei ole tähtsust, et maakohus rahuldas kaebajate hagid tagaseljaotsusega. Kaebajad esitasid põhjalikud hagiavaldused ning ülejäänu, sh see, kas tööandja kohtule vastab, ei olnud enam nende mõjusfääris. Kui hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuid ta ei vasta sellele, siis loetakse, et ta on hageja esitatud faktiväited omaks võtnud (TsMS § 407). Eesti Töötukassa on andnud põhjendamatult suure tähenduse E. Michelsoni ütlustele. Tegemist on isikuga, kes võõrandas Flamanta Hooldusteenused OÜ osad võlgadest ja kohustustest vabanemiseks nn maksejõuetute ettevõtete likvideerijale just sel perioodil, kui tekkis võlg kaebajate ees. E. Michelsonil ei ole pärast äriühingu võõrandamist enam õiguslikku alust selle nimel rääkida. Eesti Töötukassa on valesti tõlgendanud ka TsÜS § 129 lg-t 1. Selles sättes on silmas peetud olukorda, kus lepingu allkirjastab lepingule märgitud isik, kellel puudub esindusõigus. E. Michelsonil oli 2016. a juulis esindusõigus olemas. Kui E. Michelson tegelikult ei allkirjastanud kõnealuseid käsunduslepinguid, võib olla tegemist eksituse või pettusega TsÜS §-de 92 ja 94 mõttes. Sellised tehingud ei ole automaatselt tühised, vaid neid on võimalik tühistada. Eesti Töötukassa positsioon pole ka järjekindel – nt ei loe ta õiguslikult siduvaks S.Si töötamise kannet TÖR-s, kuid J. T seose Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga välistab just TÖRi kannetele tuginedes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§-de 19 ja 20 järgi on töötajal õigus saada hüvitist tööandja maksejõuetuse korral. Tööandja loetakse maksejõuetuks muu hulgas juhul, kui kohus on teinud pankrotiseaduse (PankrS) 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse (

§ 19p 3).

Käesolevas asjas on kohus teinud nimetatud lahendi (Harju Maakohtu 10.10.2018 määrus nr 2-18-13303). 11. Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus ja

§-s 21 nimetatud dokumendid.

§ 22

lg-st 1 tulenevalt vaatab töötukassa tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

§ 22

lg 11 kohaselt jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi 2008/94 töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon, vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel. 5

-s otsesõnu nimetamata tõendeid ja neile oma haldusaktides tugineda (

§ 1lg 3, HMS § 6).

Muu hulgas võib töötukassa vajaduse korral tuvastada, et avalduse esitanud isiku ja tema väidetava tööandja vahel puudub töösuhe, mis välistab hüvitise maksmise (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsused nr 3-11-3062 ja 3-11-3063).

kaitseb tegelikust, mitte näilikust töösuhtest tulenevaid õigusi. Seega ei olnud vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus kaebajate avalduses toodud asjaolude sisuliseks kontrollimiseks, sh oma algatusel täiendavate tõendite kogumine, iseenesest eesmärgipäratu.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et Eesti Töötukassa ei tohtinud nende avalduste lahendamisel Harju Maakohtu otsustest tsiviilasjades nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 mingil tingimusel kõrvale kalduda. Tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsus on üldjuhul siduv menetlusosalistele (TsMS § 457 lg 1). Eesti Töötukassa ei olnud neis kohtuasjades menetlusosaline ning maakohus ei teinud lahendit töötukassa suhtes. Harju Maakohtu otsused olid vaidlusaluses haldusmenetluses ja on ka halduskohtumenetluses dokumentaalsed tõendid (HMS § 38 lg 1; vt ka HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2). Tegemist ei olnud ette kindlaksmääratud jõudu omavate tõenditega, vaid tõenditega, mida tuleb hinnata koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vrd Riigikohtu 08.11.2017 otsus nr 3-12-1360, p 17.1 ja 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 26.03.
2. a otsus asjas nr 3-17863, p 26). Käesolevas asjas ei välista sellist järeldust ka Riigikohtu 02.11.2011 määruses nr 33-1-47-11 (p 13) avaldatud seisukoht, et töövaidluskomisjoni või maakohtu jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatud asjaolu on halduskohtule kohustavalt siduv. Viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus töövaidluskomisjonis toimus asjaolude üle sisuline vaidlus, sh koguti, uuriti ja hinnati tõendeid. Praeguses asjas ei ole see nii, sest maakohus tegi tagaseljaotsuse üksnes kaebajate hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes, kuna kostja (Flamanta Hooldusteenused OÜ õigusjärglane Edopin Teenused OÜ) jättis hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastamata (vt TsMS § 407 lg 1). TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud nõue, mille järgi saab kohus hagiavalduse rahuldada vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses, tähendab seda, et maakohus peab subsumeerima hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud õigete normide alla, eeldades, et kostja on hagiavalduses märgitud asjaolud omaks võtnud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn, 2017, § 407, p 3.3.6, lk 406–407). Ringkonnakohus rõhutab siiski, et jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaolude ümberhindamine haldusmenetluses on erandlik ja selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud (vt Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 23 ja seal viidatud lahendid).
3. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti Töötukassa vaidlustatud otsused eespool öeldust hoolimata õigusvastased ja halduskohus on need kokkuvõttes õigesti tühistanud.
4. Kaebajad väidavad, et neil oli Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga töösuhe (E. S 27.07.2016–30.09.2016 ja S.S il 26.07.2016–30.09.2016), mis oli kirjalikult vormistatud 26.07.2016 kuupäeva kandvate käsunduslepingutega. Eesti Töötukassa on keeldunud kaebajatele hüvitise maksmisest põhjusel, et nimetatud käsunduslepingud on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised, sest E. Michelson, kes oli Flamanta Hooldusteenused OÜ juhatuse liige perioodil 04.03.2015–19.09.2016, on töötukassale 07.12.2018 teatanud, et kaebajatega Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel sõlmitud käsunduslepingutel ei ole tema allkiri ja ta ei kiida neid tehinguid tagantjärele heaks. Eesti Töötukassa seisukoha järgi ei saa kaebajatel tekkida tööandja vastu nõudeid lepingute alusel, mis on esindusõiguse puudumise tõttu tühised, ning seetõttu 6

§ 20lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendanud, et S.Si ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vaheline suhe oli oma olemuselt tõepoolest võla-, mitte töösuhe (vt töölepingu seaduse §-d 1 ja 4). Näiteks ei ole vastustaja sisuliselt hinnanud kaebajate poolt haldusmenetluses esitatud selgitust, et nad tegid Öpiku Ärimaja ehitusobjektil koristustöid vastavalt esitatud tööajatabelitele ja said selle eest tasu ning saavad seda kinnitada näiteks tunnistajate (objektijuhtide) ütlustega. Kuigi Flamanta Hooldusteenused OÜ endine juhatuse liige E. Michelson ütles, et ei ole kaebajatega kunagi kohtunud, ei ole vastustaja kindlaks teinud, kuidas oli ehitusobjektil koristustööde tegemine ja tööülesannete andmine korraldatud ning kas juhatuse liige seal isiklikult üldse kohal viibis. 20. Eelnevat arvestades on halduskohus jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsused tuleb tühistada ja kohustada vastustajat kaebajate avalduste 7