Obsah (7)

§ 657§ 217§ 226§ 652§ 459§ 230§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. oktoober 2019 Tsiviilasja number 2

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning vähendab Pärnu Maakohtu

1. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist kuni 220 euroni kuus. Kostja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Õige on kostja seisukoht, et vastuse
2. augustil 2019 apellatsioonkaebusele esitas selleks õigust mitteomav nõustaja. Ringkonnakohus määras nõustajale tähtaja oma esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja esitas
3. augustil 2019 enda poolt allkirjastatud vastuse apellatsioonkaebusele. Hageja esitas
4. septembril 2019 enda poolt allkirjastatud seisukoha ja täiendavad tõendid.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on hageja apellatsioonimenetluses isiklikult osalenud. Alus tagaseljaotsuse tegemiseks puudub (

§ 226lg 3, § 227 lg 5, § 407 lg 1, § 639 lg 1).

7.

§ 652

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud B.M. selgituse, hageja poolt kasutatava K.K. i pangakonto augustikuu väljavõtte, väljavõtte hageja digiloost ning hageja poolt

1. septembril 2019 esitatud Eesti Töötukassa
2. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX ja
3. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX . Samuti võtab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde kostja poolt
4. oktoobril 2019 esitatud üürilepingu, Eesti Energia arve ja 6 Ekovir OÜ arve. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab XXX pangakonto väljavõtted tsiviilasja materjalide juurde võtmata.
5. Hageja nõude puhul on tegemist

§ 459

lg-test 1 ja 2 tuleneva nõudega, s.o jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 322 eurot 50 senti kuus (tl 6). Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Praeguses vaidluses mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis maksekäsu kiirmenetluse raames. Pärnu Maakohtu
2. novembri 2016 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-16-124228 kohaselt ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluse raames kostja elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Seega ei sisalda praegusel juhul kohtumäärus asjaolusid, mis olid maksekäsu tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
3. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma.
4. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja majanduslik olukord on muutunud ning hagejal on lisaks kostjale pärast maakohtu määruse tegemist sündinud veel üks laps, keda hageja peab ülal pidama. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja laps ning hageja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud kostjale ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-16-124228 maksekäsu tegemise ajaks oli hagejal vaid üks ülalpeetav, s.o kostja. Kohtuotsustega väljamõistetud elatist saab

§ 459

lg 1 alusel koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 vähendada muuhulgas ka alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kui vastavalt asjaoludele esineb selleks mõjuv põhjus. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh 7 ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu

1. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et vanemal tuleb kasutada tema käsutuses olevad rahalised vahendid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedalt sarnane elatustase. Vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
4. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
5. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega hageja varalise seisundi ning võimekuse kohta. Maakohus leidis, et hageja sissetulekuks on 516 eurot 45 senti ning maakohtu hinnangul ei saa hageja sissetulekuks lugeda K.K. laekuvat raha, mida K.K. on käsitlenud laenuna. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Hageja poolt kasutava K.K. i nimele avatud pangakonto väljavõttest nr XXXXXXXXXXXX (tl 103–109 ja apellatsioonkaebuse lisa) ülekannete eesmärki ei nähtu. Samas on K.K. teinud XXX -le
7. märtsil 2019 ülekande selgitusega „P.N. , avanss“ (tl 60) ja
8. aprillil 2019 ülekande selgitusega „P.N. , Hooandja“. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata hageja väide, et K.K. i ülekannete puhul on tegemist laenuga ning K.K. i poolt hagejale laekuvad summad on käsitletavad hageja sissetulekuna. Maakohus viitas küll hageja kinnitusele, et hageja saab Eesti Autorite Ühingu toetust, kuid jättis nimetatud toetuse hageja sissetulekuna põhjendamatult arvestamata. Hageja enda kinnitusel on toetuse suuruseks 150–200 eurot kuus ning see laekub hageja enda nimele registreeritud pangakontole, mis on kohtutäituri poolt arestitud ning sellest tulenevalt laekub toetus kohtutäituri kaudu elatise võlgnevuse katteks (tl 118 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud toetust jätta hageja sissetulekuna arvestamata. Maakohtu otsuse tegemise ajal ei olnud hagejal kehtivalt tuvastatud töövõimetust. Apellatsioonimenetluses on esitatud Eesti Töötukassa otsused, millest tulenevalt on hageja osaliselt töövõimetu, töövõime vähenemise kestus 2 aastat, töövõime vähenemise perioodiks
9. aprill 2019 kuni
10. aprill 2021 ning hageja hakkab saama töövõimetoetust 7,8603 eurot ühe kalendripäeva eest. Seega suureneb hageja sissetulek ka töövõimetoetuse võrra. Hageja väide, et kitarritundide andmisega seoses ei saa hageja enam sama palju kontserte anda, on vastuoluline. Isegi juhul, kui hageja XXX -lt saadav töötasu peaks vähenema kontsertide arvu tõttu, ei tohiks see negatiivselt mõjutada hageja üldist majanduslikku olukorda. Eelduslikult ei anna hageja kitarritunde tasuta.
11. Ringkonnakohtu hinnangul saab aga antud juhul olla elatise alla seaduses kehtestatud määra väljamõistmise aluseks hageja osaline töövõimetus ning hagejal teise lapse olemasolu. Hagejal on lisaks kostjale veel teine ülalpidamist vajav laps B.B. , kes sündis pärast seda, kui Pärnu Maakohtu määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis. Asjaolu, kas vanem elab oma teise ülalpidamist saama õigustatud lapsega koos või lahus ei mõjuta üldjuhul vanema teise lapse ülalpidamiskohustust. Hageja kasutuses oleva K.K. i pangakonto väljavõtte ning B. M. selgitusega on tõendatud, et hageja tasub B.B. ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot. 8 Eesti Töötukassa
12. augusti 2019 otsusega nr XXXXXXXXXXXXX on tuvastatud, et hagejal on osaline töövõimetus tähtajaga 2 aastat. Otsuse kohaselt on hagejal mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Hagejal on tahteaktiivsuse alanemise, meeleoluhäirete, vaimse pinge taluvuse languse ning emotsionaalse tasakaalu häirete tõttu piiratud stressiga toimetulek, otsuste vastuvõtmine, probleemide lahendamine. Esineb ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Korrapärane ravi aitab stabiliseerida hageja seisundit. Kuigi hageja hakkab saama töövõimetoetust, vajab ta tulenevalt Töötukassa otsusest oma töövõime parendamiseks ravi ning eelduslikult kulub saadav töövõimetoetus just asjakohaste ravimite ostmiseks. Hageja ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt on ta korduvalt pöördunud psühhiaatri poole, sh erakorraliselt, tal esineb ärevushäireid, teda tabavad ärevushood, on pidanud paanikahoogude eest ära jooksma. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud piirangud hageja tervise kohta sellist laadi, mis arvestades hageja tegevusala (muusik), võivad mõjutada hageja võimalust sissetulekut teenida. Samas võimaldab hageja tegevusala oma elukorraldust keskmisest oluliselt paindlikumalt kujundada. Hageja sissetulek XXX -s on töölepingu järgi 540 eurot kuus (bruto), mis on ilmselgelt ebapiisav hageja ning tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja väitel on hageja reaalne sissetulek suurem. Kuivõrd hageja kasutusse antud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja kasutamiseks kontole perioodil
13. jaanuar 2019 kuni
14. mai 2019 laekunud kokku 11 123 eurot 40 senti, siis tuleb lugeda hageja keskmiseks sissetulekuks kuus 2224 eurot (11 123 / 5). Enamus laekumisi hageja kasutuses olevale kontole on toimunud K.K. i ülekannetega. Ringkonnakohus leidis eespool, et hageja pole tõendanud, et K.K. i poolt laekuvad summad oleksid laen. Hageja sissetulekuna ei saa aga arvestada kõiki hageja pangakontole tehtud laekumisi. Ringkonnakohus leiab, et sissetulekuna ei saa arvestada pangakontol nähtuvaid üksikuid laekumisi eraisikute poolt (nt E.S. ülekanne, tl 106) või tagastust Rahandusministeeriumi poolt (tl 105), samuti hageja tööandja ülekannet selgitusega „majanduskulude katteks“ (tl 108). Seega ei vasta kostja väide, et hageja sissetulekuks on 2224 eurot kuus tegelikkusele. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mis on käesoleva otsuse tegemise ajal 270 eurot kuus. Seega peaks hageja tasuma kostjale elatise eelduslikult vähemalt miinimumulatuses. Kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Kuigi hageja saab lisaks Eesti Autorite Ühingu toetust ning töövõimetoetust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja võimeline arvestades tema töövõimetust täitma kostja ülalpidamiskohustust Pärnu Maakohtu määrusega väljamõistetud ulatuses (322 eurot 50 senti kuus) ning ka mitte seaduses sätestatud miinimumulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kostja igakuised kulutused osaliselt ebamõistlikud ja ülepaisutatud (muud igapäevased kulud, s.o mänguasjad, eakaaslastega sotsiaalsetel üritustel osalemine, meelelahutus jms).
15. oktoobril 2019 esitatud eluruumi üürilepingus märgitud üür 520 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole põhjendanud vajadust 60-ruutmeetrilise korteri järele kahe inimese, s.o kostja ja kostja ema, jaoks. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta ei võta osa kostja igapäevase hooldusõiguse teostamisest ega osale lapse kasvatamisel, kõik lapse vajadused katab lapse ema. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja tegelik sissetulek on suurem, kui maakohtu poolt tuvastatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja suuteline täitma kostja ülalpidamiskohustust 220 euro ulatuses kuus. 9
16. Kohus peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui menetlusosaline ei esita neid andmeid omal algatusel, saab kohus

§ 230

lg-te 4 ja 5 järgi kohustada menetlusosalist oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta tõendeid esitama või koguda neid ise. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kogunud andmeid hageja muu varalise seisundi kohta, s.h kontrollinud hagejal kinnis- ja vallasvara olemasolu. Ringkonnakohus on vastava puuduse kõrvaldanud, kontrollides andmeid hageja vara kohta registritest, sh kinnistusraamatust, äriregistrist ning Maanteeametilt. Hagejal puudub registreerimisel kuuluv kinnis- ja vallasvara. Hageja on XXX asutaja ja vähemusosanik, kuid ettevõte on asutatud sissemakset tegemata. Seega tuvastas ringkonnakohus, et hageja ei saa täita ülalpidamiskohustust kostja ees endal muu olemasoleva vara arvelt. Hagejal selline vara puudub. 13. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtus. Hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldatud osaliselt ning menetluskulude võrdsetes osades kanda jätmine on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 10