← Eesti

1-19-7362/11

Obsah (6)§ 121§ 120§ 263§ 87§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7362 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 121

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 263lg 1 p 1 järgi ja R.

K. süüdistatuna

§ 263lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.

K. isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik emakeel: eesti keel elukoht: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello Kaitsja Süüdistatav Seaduslik esindaja R. K. isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik emakeel: eesti keel elukoht: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole A.K. , isikukood XXX Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K. K.

§ 121

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 263

lg 1 p 1 järgi.

§ 87lg 1 alusel vabastada K.

K.

§ 121

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõistetavast karistusest ja kohaldada K. K. suhtes

§ 87

lg 1 punktides 2, 3, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid.

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada K.

K. käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule

§ 87lg 4 alusel 1 (üheks) aastaks.

Määrata K. K. käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada K.

K. d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis (soovitatavalt sotsiaalprogramm „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ või „EQUIP“).

87 lg 1 p 3 alusel kohustada K. K. d hüvitama kannatanule M. K. le kuriteoga tekitatud kahju summas 60,50 eurot hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (makse saaja: M. K. , Swedbank arvelduskonto nr XXX ).

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada K.

K. d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 alusel algab käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. 2. Süüdi tunnistada R. K.

§ 263

lg 1 p 1 järgi.

§ 87lg 1 alusel vabastada R.

K.

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistusest ja kohaldada R. K. suhtes

§ 87

lg 1 punktides 3, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid.

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada R.

K. käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule

§ 87lg 4 alusel 6 (kuueks) kuuks.

Määrata R. K. käitumiskontrolli ajaks, so 6 (kuueks) kuuks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2

(8)- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada R.

K. käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 78p 1 alusel algab käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. 3. Tsiviilhagi Ts

MS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi. Välja mõista K. K. lt ja R. K. lt solidaarselt 60 (kuuskümmend) eurot 50 (viiskümmend) senti M. K. (isikukood XXX, Swedbank AS arveldusarve nr XXX ) kasuks.

  1. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - CD-plaat 31.12.2017.a Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega „Pakend nr HK1“; - CD-plaat 13.04.2018.a Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega „Pakend nr HK2“.
  2. Menetluskulud/makseinfo: KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata

§ 87lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta R. K. menetluskulud tervikuna, so kaitsja tasu 290,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K. K. kaitsja tasust 231,60 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista K. K. lt menetluskulud kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Võimaldada K. K. l menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda igakuiselt kuu lõppkuupäevaks tasuma 10 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni (viimane tasumise tähtaeg 30.11.2020.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99919700053721 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 6. Kannatanu teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut M. K. t (isikukood XXX, e-post XXX) ja tema seaduslikku esindajat M. K. t (isikukood XXX, e-post XXX) 3

(8)K. K. ja R. K. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning L. M. t (isikukood XXX, telefon XXX) ja U. R. a (isikukood XXX, e-post XXX) K. K. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkulepete sisu K. K. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse K. K. d selles, et tema 01.01.2018. a vahetult pärast südaööd Tartumaal XXX asuva maja hoovis, olles alkoholijoobeseisundis, lõi temal käes olnud suure lauajupiga ühel korral vastu L. M. paremat õlga. Ründe ajal karjus L. M. abi järele, mille peale sekkus kannatanu tütre abikaasa U. R. , kes hoidis K. K. d kinni kuni Politsei tulekuni. Sellise tegevusega põhjustas K. K. L. M. le füüsilist valu ja hematoomi paremale õlale. Sellega pani K. K. toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. K. K. d süüdistatakse samuti selles, et tema 01.01.2018. a vahetult pärast südaööd Tartumaal XXX asuva maja hoovis pärast seda, kui oli L. M. suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ja millesse sekkus U. R. , kes võttis K. K. haardesse, surus süüdistatava maha ja hoidis süüdistatavat kinni kuni Politsei tulekuni, ähvardas korduvalt U. R. a ja tema perekonda tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes: „Kui ma sinu käest pääsen, siis ma tapan kogu su pere ära.“ U. R. oli põhjust karta ähvarduse täideviimist, kuna K. K. oli alkoholijoobes, agressiivselt meelestatud, vahetult enne kasutanud füüsilist vägivalda U. R. ämma L. M. suhtes ning oli ründamiseks varustatud suure lauajupiga, millega tuli XXX maja hoovile. Sellega pani K. K. toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. K. K. d süüdistatakse samuti selles, et tema 13.04.2018. a kella 18:00 paiku Tartumaal XXX asuva maja juures tänaval, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas grupis koos alaealise R. K. ga füüsilist vägivalda alaealise M. K. suhtes, mis seisnes selles, et K. K. võttis kahe käega kinni kannatanul seljas olnud jope rinnaesisest, lasi seejärel kannatanu jopest lahti ning tõukas kannatanut kahe käega rinnaesisest. Seejärel lõi R. K. M. K. le ühel korral parema põlvega kõhtu ja ühel korral parema käe rusikaga näkku, misjärel lõi kas K. K. või R. K. või nii K. K. kui R. K. koos kannatanule vähemalt neljal korral rusikaga näkku. Seejärel võttis K. K. kinni M. K. jopest, tõmbas kannatanu pikali maha ja pani ühe põlve kannatanu kõhule, millele järgnes rüselus K. K. ja M. K. vahel. Sellise tegevusega põhjustasid K. K. ja R. K. M. K. le füüsilist valu, pea pindmised hulgivigastused: hematoomi paremale poole oimuluu piirkonda ja hematoomi parema silma alla ning kõhu, selja alaosa ja vaagna pindmised vigastused: marrastuse vasakule poole alaseljale. Samuti häiris K. K. sellise tegevusega 4

(8)sündmust oma koduaknast pealt näinud H. D., tema õigusrahu ja turvatunnet. H. D. helistas ka Häirekeskuse numbrile, andis teada sündmusest ja kirjeldas toimuvat. Sellega pani K. K. toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotleb kohtult K. K. süüdi mõista

§ 121

lg 1 järgi,

§ 120

lg 1 järgi ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest.

§ 87lg 1 p-de 2, 3, 6 ja 10 alusel kohaldada K.

K. le järgmisi mõjutusvahendeid:

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada K.

K. käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87lg 4 alusel allutada K.

K. käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. K. K. on käitumiskontrolli ajal kohustustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi kooskõlas

§-ga 75: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 2 alusel kohustada K.

K. d käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib talle välja kriminaalhooldusametnik. Soovitatavalt on see sotsiaalprogramm „Õige hetk“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ või „EQUIP“.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada K.

K. d käitumiskontrolli ajal muu asjakohase isiku poolt vabatahtliku kohustusena mitte tarvitama alkoholi.

87 lg 1 p 3 alusel kohustada K. K. d hüvitama M. K. le kuriteoga tekitatud kahju summas 60,50 eurot hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Makse saaja: M. K. , arvelduskonto nr: XXX (Swedbank). Kriminaalmenetluse kulud on kokku 286,80 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 286,80 eurot. KrMS § 179 lg 3 alusel karistusseadustiku § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista K. K. lt menetluskuluna välja 120 eurot. Jätta ülejäänud kohtueelses menetluses tekkinud ja kohtumenetluses tekkivad menetluskulud riigi kanda. Menetluskulusid vähendatakse järgmisel põhjusel. K. K. on värskelt saanud täisealiseks, kuriteod on ta toime pannud alaealisena. Hetkel õpib süüdistatav XXX 2. kursusel, ta saab sissetuleku vanematelt antavast taskurahast, tööl ta ei käi. Kuna tegemist oli K. K. suhtes toimetatava esimese kriminaalmenetlusega, siis on mõistlik menetluskulusid osaliselt vähendada ja need riigi kanda jätta. K. K. peamine prioriteet on hetkel õppimine, samuti kannatanule kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamine, mida ta on nõus vabatahtlikult tegema. 5

(8)KrMS § 180 lg 3 alusel lubada K. K. l menetluskulud hüvitada 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal hüvitada vähemalt 10,00 eurot. Alaealise kannatanu M. K. seaduslik esindaja M. K. esitas K. K. vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 121 eurot. Makse saaja: M. K. , arvelduskont nr: XXX (Swedbank). K. K. on tsiviilhagi õigeks võtnud. R. K. on sellest summast enne kohtuistungit tasunud 60,50 eurot. Asitõendid - CD-plaat, millele on salvestatud 31.12.2017.a Häirekeskusele tehtud kõne salvestis „Pakend nr HK1“ ning CD-plaat, millele on salvestatud 13.04.2018.a Häirekeskusele tehtud kõne salvestis „Pakend nr HK2“ - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. R. K. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse R. K. selles, et tema 13.04.2018. a kella 18:00 paiku Tartumaal XXX asuva maja juures tänaval, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas grupis koos alaealise K. K. ga füüsilist vägivalda alaealise M. K. suhtes, mis seisnes selles, et K. K. võttis kahe käega kinni kannatanul seljas olnud jope rinnaesisest, lasi seejärel kannatanu jopest lahti ning tõukas kannatanut kahe käega rinnaesisest. Seejärel lõi R. K. M. K. le ühel korral parema põlvega kõhtu ja ühel korral parema käe rusikaga näkku, misjärel lõi kas R. K. või K. K. või nii R. K. kui K. K. koos kannatanule vähemalt neljal korral rusikaga näkku. Seejärel võttis K. K. kinni M. K. jopest, tõmbas kannatanu pikali maha ja pani ühe põlve kannatanu kõhule, millele järgnes rüselus K. K. ja M. K. vahel. Sellise tegevusega põhjustasid R. K. ja K. K. M. K. le füüsilist valu, pea pindmised hulgivigastused: hematoomi paremale poole oimuluu piirkonda ja hematoomi parema silma alla ning kõhu, selja alaosa ja vaagna pindmised vigastused: marrastuse vasakule poole alaseljale. Samuti häiris R. K. sellise tegevusega sündmust oma koduaknast pealt näinud H. D., tema õigusrahu ja turvatunnet. H. D. helistas ka Häirekeskuse numbrile, andis teada sündmusest ja kirjeldas toimuvat. Sellega pani R. K. toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotleb kohtult süüdi tunnistada R. K.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

§ 87lg 1 p-de 3, 6 ja 10 alusel kohaldada R.

K. le järgmisi mõjutusvahendeid:

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada R.

K. käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 87lg 4 alusel allutada R.

K. käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks. R. K. on käitumiskontrolli ajal kohustustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi kooskõlas

§-ga 75: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6

(8)4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87lg 1 p 10 alusel kohustada R.

K. käitumiskontrolli ajal muu asjakohase isiku poolt vabatahtliku kohustusena mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 225,60 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 225,60 eurot. KrMS § 179 lg 3 alusel karistusseadustiku § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. R. K. on 17-aastane noormees, kes õpib XXX

  1. kursusel. Õpe kestab 3 aastat. Tema peamine ja kõige olulisem tegevus on õppimine. Mingit sissetulekut töötasuna R. K. l ei ole. Süüdistatav on vanemate ülalpidamisel ja taotleb hetkel stipendiumit, mille saamine selgub oktoobris
  2. Lisaks mõistetakse R. K. lt ja A.K. lt käesoleva kokkuleppe kohaselt välja tsiviilhagi summas 60,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldab alaealise puhul jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Jätta kohtueelses menetluses tekkinud ja kohtumenetluses tekkivad menetluskulud kaitsjatasu näol tervikuna riigi kanda. Alaealise kannatanu M. K. seaduslik esindaja M. K. esitas R. K. ja tema seadusliku esindaja A.K. vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 121 eurot. Makse saaja: M. K. , arvelduskonto nr: XXX (Swedbank). R. K. võttis tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks ja hüvitas sellest 60,50 eurot enne kohtuistungit. Asitõendid - CD-plaat, millele on salvestatud 31.12.2017.a Häirekeskusele tehtud kõne salvestis „Pakend nr HK1“ ning CD-plaat, millele on salvestatud 13.04.2018.a Häirekeskusele tehtud kõne salvestis „Pakend nr HK2“ - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepped on neile arusaadavad, vastavad nende tahtele ning et nad jäävad nende juurde. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse K. K. süüditunnistamiseks

§ 121

lg 1,

§ 120

lg 1,

§ 263lg 1 p 1 järgi ja R.

K. süüditunnistamiseks

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada kokkulepetes kajastatud kuritegude toimepanemise eest vastavalt kokkulepetes kajastatud kvalifikatsioonile. K. K. ja R. K. suhtes tuleb kohaldada

§ 87lg 1 p-des 2, 3, 6, 10 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid.

Käesolevas kriminaalasjas on alaealise kannatanu M. K. seaduslik esindaja M. K. esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks. Süüdistatavad võtsid kokkulepete sõlmimise käigus kannatanu esitatud tsiviilhagi õigeks ja jäid selle juurde ka kohtuistungil. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi täielikult. 7

(8)Menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkulepetele. Asitõendite suhtes tuleb kohaldada meetmeid, mis nähtuvad süüdistatavate, nende kaitsjate ning prokuröri vahelistest kokkulepetest. Kannatanud L. M. , U. R. , M. K. ja tema seaduslik esindaja M. K. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotlused enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 teavitada kannatanut M. K. t ja tema seaduslikku esindajat M. K. t K. K. ja R. K. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning L. M. t ja U. R. a K. K. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.