1-17-9845/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-9845 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Aleksandr Tihhonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Aleksandr Tihhonov (ik 37906100243) ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 14.02.2018 otsusega tunnistati A. Tihhonov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat ja 5 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.2017 ja lõpeb 16.10.
6. Tartu Vangla esitas 24.07.2019 maakohtule materjalid A. Tihhonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 08.10.2019 määrusega jäeti A. Tihhonov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused A. Tihhonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
8. A. Tihhonovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevalt kannab kolmandat vanglakaristust. Kõik kuriteod on seotud narkootilise aine käitlemisega ja ajendatud majandusliku kasu saamisest. Käesoleva kohtuotsuse aluseks olevat tegu A. Tihhonov ei tunnista. Eeltoodu viitab tõsiasjale, et A. Tihhonov on jätkuvalt ohtlik ja et viimase saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike.
9. A. Tihhonovi individuaalne täitmiskava on valdavas enamuses täitmata. Ühtlasi ei ole ka tema käitumine kinnipidamiskohas olnud korrektne – ajavahemikul 11.01.2019 – 11.04.2019 viibis A. Tihhonov süstemaatilise korrarikkumise tõttu lukustatud kambris. Ühtlasi omab A. Tihhonov kuute kehtivat distsiplinaarkaristust, muuhulgas on teda karistatud ka kartseriga. Kõikidel kordadel karistati A. Tihhonovi tööst keeldumise eest. Ühtlasi on A. Tihhonov vangistuse ajal väljendanud ka subkultuurilisi tõekspidamisi, s.o keeldub majandustöödest põhjendades seda terviseprobleemidega, mida vangla meditsiiniosakond ei kinnita. Süstemaatilise korrarikkumise tõttu on ta välja arvatud ka riigikeele B2 õpingutest. Algselt ei pidanud A. Tihhonov vajalikuks osaleda ka sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, kuid võttis sellest lõpuks osa, teatades oma soovist päev enne iseloomutuse koostamist. Seega võib maakohtu hinnangul tegemist olla vaid näilise sooviga eesmärgiga mõjutada kohut langetama asjas positiivset otsustust.
10. Ühtlasi toovad A. Tihhonovile vanglasse pakke muuhulgas ka endise kuriteokaaslase lähedased. Seega saab järeldada, et sidemed narkokuritegude toimepanijate ja/või organiseerijatega ei ole siiski katkenud. Seega eksisteerib risk, et vabaduses endine tegevus kordub, s.o uute kuritegude toimepanemise risk on A. Tihhonovi puhul äärmiselt suur. Ühtlasi väidab A. Tihhonov, et teda motiveerib õiguskuulekat elu elama pere, kelle nimel tuleb korrektuure teha. Samas oli A. Tihhonovil pere ja tütred juba enne kuriteo toimepanemist. Seega ei hoidnud pere olemasolu ära A. Tihhonovi poolt kuritegude toimepanemist. Vabaduses töötas A. Tihhonov mitteametlikult ja legaalsed sissetulekud puudusid. Vanglas on korduvalt tööst keeldunud. A. Tihhonovil on väidetavalt vabaduses olemas garanteeritud töökoht, kuid samas on garantiikiri allkirjastamata, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga.
11. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vabaduses võib A. Tihhonov jätkata kuritegude toimepanemist, kuna maakohtule ei nähtunud A. Tihhonovi elus ja suhtumises selliseid muudatusi, mis tagaksid tema õiguskuulekuse. Määruskaebused
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Tihhonovi kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
13. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Nimelt sätestab KarS § 76 lg 4 alates 01.07.2019, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on aga lähtunud varasemast redaktsioonist ja jätnud käsitlemata A. Tihhonovi osalemise uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekust osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. A. 2 Tihhonov on osalenud riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Maakohus pidas sotsiaalprogrammis osalemist näilikuks, kuid A. Tihhonov osales programmis eesmärgiga elada edaspidi seaduskuulekalt ja riigikeeleõppes selleks, et tõsta konkurentsivõimet tööturul. Nagu öeldud, tuleb käsitleda ka kinnipeetava nõusolekut osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele (RKKKm nr 1-0914104, p 23). Maakohus ei ole A.Tihhonovi puhul nimetatud asjaoluga arvestanud, mis viitab materiaalõiguse rikkumisele.
14. Samuti on A. Tihhonov vabaduses igati oodatud – tema lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja kaks alaealist last. Samuti on materiaalseks ja moraalseks toeks ka A. Tihhonovi vanemad. Vabaduses on A. Tihhonovil olemas garanteeritud töökoht (määruskaebuse lisas allkirjastatud garantiikiri).
15. Muuhulgas leidis maakohus, et kuna A. Tihhonovi on korduvalt karistatud, on tegemist jätkuvalt ohtliku isikuga, keda saab vabastada vaid juhul, kui viimasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Samas on A. Tihhonovil vaid üks kehtiv karistus ja kaks arhiveeritud karistust. Teisisõnu on A. Tihhonovi kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral (vt RKKKm nr 3-1-112-17, p 29). Saavutamaks karistuse eesmärke, tulekski A. Tihhonov ennetähtaegselt vabastada, kuna katseajal allutatakse ta käitumiskontrollile ja piiratakse kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine, mis välistab täielikult uute kuritegude toimepanemise.
16. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et A. Tihhonovi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas, kuna selliselt säilib riigil isiku käitumise üle süvendatud kontroll, mis distsiplineerib isikut oluliselt.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka A. Tihhonov, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
18. Maakohus on määruses tuginenud eelkõige A. Tihhonovi distsiplinaarkaristustele. Siinkohal juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kõik distsiplinaarkaristused on seotud tervislikel põhjustel majandustöödest keeldumisega. Väljaspool eeltoodut on A. Tihhonovi käitumine olnud igati korrektne, mida maakohus aga arvesse võtnud ei ole. Terviseprobleemide tõestuseks esitab A. Tihhonov väljavõtte (lisatud kaebusele) enda haigusloost, kellel esineb tolmuallergiast tingitud astma ja kes kasutab seetõttu pidevalt inhalaatorit. Ühtlasi on vangla iseloomustusest nähtav, et varasema vangistuse ajal on A. Tihhonov töökohustust täitnud, mistõttu ei saa olla subkultuuriliste tõekspidamistega.
19. A. Tihhonov leiab vastupidiselt maakohtu määruses toodule, et endised kuriteokaaslased ega nende lähedased ei ole talle vanglasse pakke toonud, mistõttu on tegemist vääral informatsioonil tugineva järeldusega.
20. Mis puudutab aga esitatud garantiikirja garanteeritud töökoha kohta, siis eeltoodu on täiesti selgelt kirjalikult allkirjastatud. Kahtluste kõrvaldamiseks esitab A. Tihhonov ka digitaalselt allkirjastatud garantiikirja.
21. Maakohus on uute kuritegude toimepanemise ohu jaatamisel lähtunud arhiveeritud karistustest, mis on selges vastuolus kõrgema astme kohtu praktikaga (vt RKKKm nr 1-14-10087, p 40). Ühtlasi on maakohus jätnud täiel määral arvesse võtmata vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendi, mis on kõigest 14 %, mis on üks madalamaid terves Tartu Vanglas.
22. Ühtlasi on arusaamatu, miks heidab maakohus A. Tihhonovile ette PS § 22 lg-st 3 tulenevat õigust ennast mitte kuriteos süüdi tunnistada.
23. Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 08.11.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
24. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Tihhonov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata määruskaebustes toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis (maakohtu tuginemine varasemale KarS § 76 lg 4 redaktsioonile seda järeldust ei muuda), jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Tihhonov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Esmalt leiab ringkonnakohus, et A. Tihhonovi puhul on siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Tihhonov kuute kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab järeldada, et viimasel on probleeme kehtivale korrale allumisega. Muuseas karistati A. Tihhonovi kõikidel kordadel tööst keeldumise eest raskeima distsiplinaarkaristusega, milleks on kartser. Siinkohal on asjakohatu määruskaebuses toodu nagu oleks A. Tihhonovil töö tegemist takistanud astmast ja tolmuallergiast tekitatud terviseprobleemid. Koos määruskaebusega on A. Tihhonov esitanud enda haigusloo väljavõtte, millest nähtub, et süüdimõistetul on astma juba alates
27. aastast ning koera – ja kassikarva ning õietolmu allergia. Seega on vale kaebuses toodu nagu viimasel oleks tolmuallergia. Ühtlasi ei ole eluliselt usutav, et A. Tihhonovi astmadiagnoos on sedavõrd tõsine, et viimane ei ole ühelgi juhul võimeline majandustöödest osa võtma. Pigem on ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest tegemist subkultuurilistest vaadetest tulenevate põhimõtetega. Eeltooduga A. Tihhonov ei nõustu, leides, et kuna eelmise vangistuse ajal ta töötas, on subkultuurilised põhimõtted välistatud. Ka siinkohal on ringkonnakohtu hinnangul tegemist pooltõega. Nimelt nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et ka eelmise vangistuse ajal keeldus A. Tihhonov vanglas tööst, nõustudes sellega alles vangistuse lõpus. Seega, kui A. Tihhonovil on probleeme korrale allumise ja määratud kohustuste täitmisega isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks A. Tihhonov käitumiskontrolli probleemideta läbida. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on A. Tihhonovi ennetähtaegne vabastamine välistatud.
28. A. Tihhonovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid nagu kindla elu – ja töökoha olemasolu, sotsiaalprogrammis ja riigikeeleõppes osalemine ning nõusolek alluda käitumiskontrolli ajal lisakohustustele. Samas tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Tihhonov on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tööd teinud (mis samas on arvestades kehtivaid distsiplinaarkaristusi kaheldav), ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
29. Eelkõige räägib A. Tihhonovi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud. Süüdimõistetu omab ühte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas kolmandat korda. Käesolevat vangistust kannab A. Tihhonov 4 narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, mis oli ajendatud majandusliku kasu saamise eesmärgist. A. Tihhonov omab küll vabanemise korral garanteeritud töökohta, kuid enne vangistust isik ametlikult ei töötanud, mistõttu puudub tal suure tõenäosusega tööharjumus ja distsipliin. Eeltoodu koosmõjus asjaoluga, et kinnipidamiskohas ei suvatse A. Tihhonov majandustöödel osaleda, viitab ohule, et vabaduses võib A. Tihhonov majanduslike raskuste ilmnemisel või tehes tööd, mis talle ei pruugi meeldida, taas valida n-ö „kergema vastupanu tee“ ja asuda elatist teenima kuritegusid toime pannes. Määruskaebustes tuuakse ka välja, et A. Tihhonov omab vabanemise korral kindlat elukohta ja toetavaid lähedasi, millest tingituna justkui oleks tagatud A. Tihhonovi õiguskuulekus. Samas on siinkohal maakohus õigustatult nentinud, et ka enne käesolevat vangistust oli A. Tihhonovil kodu ja perekonna toetus. Perekondlike sidemete olemasolu ei ole seega A. Tihhonovi puhul midagi taolist, mis täie kindlusega tagaks A. Tihhonovi õiguskuulekuse, kuna hoolimata alaealiste tütarde olemasolust ja sellega kaasnevast vastutusest, otsustas A. Tihhonov käidelda fentanüüli, mille tulemusena sattus taaskord vanglasse karistust kandma.
30. Lisaks, vastupidiselt kaitsja määruskaebuses toodule, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Tihhonovist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Esmalt, nagu öeldud, on A. Tihhonovil isegi kinnipidamiskohas probleeme kehtivale korrale allumisega. Teiseks nähtub vangla iseloomustusest, et A. Tihhonov on varasemalt kriminaalhooldusel viibides pannud toime uue kuriteo. Seega ei ole kriminaalhooldusele allutamisest A. Tihhonovi puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
31. A. Tihhonov viitab kaebuses ka vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskihinnangule, leides, et see on kinnipidamiskohas üks madalamaid, mistõttu oleks pidanud maakohus seda otsustuse tegemise arvesse võtta. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kõnealust riskihinnangut ei saa juba juurdunud kohtupraktika pinnalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23). Seega jättis maakohus õigustatult riskihinnangule tuginemata.
32. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et A. Tihhonovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Tihhonovile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja isikul tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 08.10.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
34. Menetluskulude nõuet ei ole apellatsioonimenetluses esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5