lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Andri Klas Elu- või asukoht ja aadress: viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu; elukoht vabaduses puudub Isikukood või sünniaeg: 39111172713 Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: XXX Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: 9 kehtivat väärteokaristust; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24. mai 2018. a otsusega nr 1-18-3691
lg 2 p 2 järgi; karistusaja algus 26.01.2018 riigi poolt määratud korras advokaat Anne Vissak Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ANDRI KLAS
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Andri Klasile 24.05.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3691 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu vangistust, võrra ning mõista Andri Klasile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat vangistust. 1 Asitõend - DVD plaat, millel on Tartu Maakohtus kannatanu ütluste 07.07.2019 videosalvestus – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta ja jätta kriminaalasja juurde. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista Andri Klasilt välja menetluskulu 1740 (tuhat seitsesada nelikümmend) eurot järgmiselt: sundraha 810 eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 930 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Andri Klasil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99919700037682 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Andri Klasi (Klas) süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu vanglas (Turu 56, Tartu) 20.08.2018 kella 22.20 paiku ründas Tartu Vangla (Turu 56, Tartu) eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna kambris nr XXX kaaskinnipeetav T. S. i, mis seisnes selles, et lõi vähemalt neljal korral kannatanut vasakule näopoolele. Kannatanu T. S. asetas käed löökide kaitseks enda ette ülesse ning seega tabasid löögid ka kannatanu paremat õlga ja kätt. Oma tegevusega tekitas Andri Klas T. S. ile füüsilist valu ja vasaku silma nurka hematoomi umbes 4x1cm suurusega, lauba vasakule poolele hematoomi umbes 2x3cm suurusega, vasakule kõrvale punetuse ning parema õlavarre sisepinnale punetava ala. Sellega pani Andri Klas toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise. II Kohtu seisukoht
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kannatanu T. S. i ütluste kohaselt tuli 20.08.2018 umbes kella 22 paiku Andri Klas talle kallale. Kannatanu ja süüdistatav olid selleks hetkeks kambrikaaslased olnud mõned päevad. Kannatanu 2 kirjeldas kohtus, et kambris, kus viibisid nii tema kui ka süüdistatav Andri Klas, asetsesid esemed alljärgnevalt. Uksest sisse tulles olid narid paremat kätt ja laud vasakut kätt ning WC asus paremat kätt nagu naride taga. Nari teise korruse kõrguseks hindas kannatanu 1,5 m. Sisetelefon asub kambris uksest vasakut kätt seinal. T. S. i sõnul vaatasid nii tema kui ka Andri Klas kumbki oma televiisorist erinevaid saateid. Kummagi televiisorid mängisid kannatanu sõnul üpris valjusti. T. S. i oli televiisori vaatamise ajal ülemisel naril parema külje peal ja toetus paremale küünarnukile, jalad olid ukse poole. Andri Klas oli nari alumisel korrusel, kuid kannatanu ei tea, millises asendis Andri Klas oli. Eeldab, et samuti jalad ukse poole nagu kannatanul endal. Kannatanu ütluste kohaselt tuli Andri Klas oma narilt püsti ja löömise ajal seisis kannatanu nari kõrval. Andri Klas lõi teda rusikas käega, kuid kannatanu ei mäleta, kas ühe või kahe käega. Lööke oli kindlasti kolm. Kannatanu eeldas, et võis kaitsta end vasaku käega niipea kui suutis löökidele reageerida, kuid ta ei mäletanud kohtus täpselt, kas see nii see toimus. Löömise põhjuseks tõi Andri Klas asjaolu, et ta ei kuulnud oma televiisori häält. Kannatanu kirjeldas kohtus oma edasisi tegevusi järgmiselt. Peale löömist läks ta seina juurde, kus on sisetelefon ja ütles valvurile, et ta paigutataks teise kambrisse. Kui valvur tuli, siis Andri Klas oli oma naril. Seejärel viidi T. S. arstlikku kontrolli, kus ta vaadati visuaalselt üle ja tal tuvastati vigastused. Meditsiiniosakonnas tuvastati marrastused, mis olid näol ja käel õla piirkonnas. Kätel olid vigastused seetõttu, et ta pani Andri Klasi löömise ajal käed ette. Hiljem selgitas kannatanu, et kui ta juba istukil oli, siis oli rünnak lõppenud ja ta ei pidanud end enam kaitsma. Löögid olid kannatanu sõnul nii tugevad, et tekkisid vigastused ja hiljem olid näol verevalumid. Kui ta kambrisse tagasi viidi, siis Andri Klasi seal enam polnud. Kannatanu väitel polnud tal sündmuse eelselt Andri Klasiga mingeid erimeelsusi, küll oli ka varem arutelu televiisori vaatamise üle. Tunnistaja L. J. , kelle tööülesandeks on Tartu Vanglas XXX, avaldas, tema enda poolt tehtud fotot kommenteerides (tl 43), et Andri Klasil ta mingeid vigastusi ei tuvastanud. Kannatanu fotot (tl 46) vaadates selgitas ta, et sellel on näha vasakul otsmiku piirkonnas kerged vigastused, kuid nende tekkepõhjuste kohta ei osanud ta midagi öelda. Kannatanu fotodelt oli tunnistaja sõnul nähtavad pindmised vigastused ka küünarvarrel. Tunnistaja selgitas, et peale vigastuste fikseerimist, fotografeerimist koostas ta õiendid ja haigusjuhu, mis fikseeritakse meditsiini andmebaasis. Vastates kaitsjale selgitas tunnistaja, et fotol (tl 46) on näha silma all muhk, mis jätab mulje nagu oleks tekkinud löögist külje, randi, nurga – mingi tugevama eseme vastu nagu lauanurk või midagi sellist. Ülejäänud vigastuse osas arvas tunnistaja, et tegemist on surumise või muljumise tagajärjel tekkinud vigastustega. L. J. selgitas ka seda, et ta ei saa anda hinnangut selle kohta, kas kannatanul tuvastatud vigastuste tekitaja kätele peaks jääma mingid vigastused või mitte. Hinnangut ei saa anda seetõttu, et ta pole olnud sündmuse juures. Tavapäraselt kui löök on toimunud rusikatega, siis on kätel, nukkidel, sõrmedel väikesed vigastused. Seda aga olukorras, kus vahel ei ole pinda, mis peegeldab lööki. Tunnistaja sõnul olid tema poolt tuvastatud ja fikseeritud vigastused värsked. Värskeks loetakse vigastus, mis on tekkinud reeglina alla tunni aja. Tunnistaja T. T. töötab Tartu Vanglas XXX. Tema ülesandeks on kakluste korral välja uurida esialgne info ja edastada see menetlejani. Tunnistaja sõnul rääkis ta pärast intsidenti nii T. S. i kui ka Andri Klasiga. Üldjoontes rääkisid mõlemad kuni löömiseni sama juttu, et mehed tahtsid telekat vaadata, üks pani kõvemini ja siis nad vaheldumisi panid telekat kõvemaks kuni hetkeni kui volüüm oli põhjas. Andri Klas rääkis tunnistajale, et siis oli hüpanud T. S. voodist maha, läks kambri ukse juurde ja lõi rusikaga ennast vastu pead, helistas valvuriruumi ja ütles, et Andri Klas oli teda löönud. Andri Klas kinnitas tunnistajale, et tema pole löönud, et T. S. lõi ise ennast ja nii lihtne ongi kedagi süüdi lavastada. Lihtsalt ütled, et mind löödi ja lööd siis ise ennast ja sind usutakse niimoodi. T. S. rääkis Andri Klasiga sama juttu kuni löömiseni. Tema sõnul oli Andri Klas alumiselt narilt püsti tõusnud ja hakkas ülemisel korrusel olevat T. S. i rusikaga lööma. Löökide arvu T. S. ei mäletanud. Tunnistaja 3 T. T. selgitas ka seda, et Andri Klas oli selles kambris varem ja kui T. S. sinna pandi, siis Andri Klas helistas ja soovis, et T. S. tõstetaks ümber teise kambrisse. Tunnistaja sõnul ei osanud Andri Klas aga oma soovi kuidagi põhjendada. Tunnistaja kinnitas ka seda, et Andri Klasi kätel ta mingeid vigastusi ei tuvastanud, kuid selgitas, et ka varem pole ta igal korral lööja kätel vigastusi tuvastanud. Tunnistaja avaldas, et kui lüüakse rusika sõrmenukkidega või küljega, siis ei tekigi midagi. Tunnistaja kirjeldas Andri Klasi kui manipuleerivat inimest. Tunnistaja K. P. , kes töötab Tartu Vangalas XXX, ütluste kohaselt helistas T. S. ja ütles kõrgendatud hääletoonil, et teine kinnipeetav on teda löönud. Tunnistaja läks kambri juurde ja kambri vaateavast nägi, et T. S. on terminaali juures ja hoiab sellel näppu peal nagu helistaks tunnistajale. Kinnipeetav Andri Klas oli nari alumisel korrusel ja vaatas rahulikult televiisorit. Ta oli naril näoga tunnistaja poole ja tema televiisor oli laua peal. Tunnistaja ütluste kohaselt oli teine televiisor kapi peal. Tunnistaja informeeris olukorrast korrapidajat, kes käskis kinnipeetavad lahutada ja mõlemal käia meditsiiniosakonnas ja fikseerida vigastused. Tunnistaja mäletas, et T. S. il oli punane jutt näo peal ja vist kummagi käe randmel oli punane laik. Andri Klasil vigastusi ei tuvastanud. Kui tunnistaja T. S. i meditsiiniosakonda viis, siis oli viimane selgitanud, et Andri Klas oli teda ootamatult rünnanud kui ta oli voodis pikali ja löönud kaks korda rusikaga näkku. Valvuriruumist kambri juurde jõudmiseks läheb tunnistaja sõnul kõige rohkem 2 minutit. Süüdistatav Andri Klas avaldas, et oli T. S. iga ühes kambris umbes nädala, läbisaamine ei olnud kõige parem, kuid saadi inimlikult hakkama. Süüdistatava sõnul sai konflikt alguse televiisori vaatamisest. Reeglina vaadati eri kanaleid. Ka 20.08.2018 vaadati eri kanaleid. Andri Klasi ütluste kohaselt oli televiisori vaatamise teemal konflikt ka sündmuse eelselt, mõned päevad varem Sel korral hakkas T. S. tema peale karjuma. Andri Klas eitab T. S. i löömist. Süüdistatav sõnul pani T. S. televiisori nii valjuks, et ta ei kuulnud enam oma televiisorit. Siis pani süüdistatav ka ise televiisori veel kõvemaks ja siis pani taas S. kõvemaks. Andri Klasi sõnade kohaselt oli S. ülemisel naril, hüppas sealt alla ja oli silmnähtavalt vihane ja punane, oli närvis ja karjus süüdistatav peale öeldes „zajebal“. Siis ta pani seina pealt kella helisema, korrapidaja võttis vastu ja S. ütles korrapidajale, et Andri Klas ära viidaks, sest ta oli S. i rünnanud. Kui korrapidaja oli kõne ära pannud, siis lõi S. end käega vastu pead mõned korrad, siis lõi peaga vastu seina, siis läks WC-sse, oli seal mingi 20 sekundit kuni minuti, tuli WC-st välja ja siis tuli juba valvur. Peaga löömine toimus süüdistatav sõnul metallist stentofoni kõrval. Kuna S. oli seljaga süüdistatava poole, siis viimane ei näinud täpselt kuhu lõi. Andri Klas selgitas, et temal mingeid vigastusi meditsiiniosakonnas ei tuvastatud. Prokurörile vastates selgitas Andri Klas, et ta oli enne intsidenti pöördunud T. T. poole ja ta palus end paigutada teise kambrisse. S. i vigastusi Andri Klas ei näinud, sest kamber oli üsna pime. Kohtule kirjeldas Andri Klas sündmust järgmiselt: S. hüppas nari teiselt korruselt alla, läks minu näost mööda stentofoni juurde, seisis, lõi end mõned korrad. Süüdistatav ütleb, et tema selja taga lõi S. end esmalt käega vastu pead ja siis peaga vastu siledat seina üsna tugevalt, seejärel läks WC-sse, kus oli 30 sekundit kuni minut ja tuli WC-st välja kui valvur tuli. L. J. i 20.08.2018 õiend Tartu Vangla direktorile (tl 48) kinnitab, et kell 22:40 toodi meditsiiniosakonda Andri Klas kehavigastuste fikseerimiseks. Välised kehavigastused puuduvad. Väljavõte Andri Klasi haigusjuhtudest (tl 50) kordab L. J. i eespool kajastatud õiendis avaldatud informatsiooni. L. J. i 20.08.2018 õiend Tartu Vangla direktorile ( tl 51) kinnitab, et 22:30 toodi meditsiiniosakonda T. S. kambrist 2108 kehavigastuste fikseerimiseks. Objektiivselt on tuvastatud vasaku silma nurgas 4 hematoom u 4x1 cm, laubal vasemal hematoom u 2x3 cm, vasak kõrv punetav, parema õlavarre sisepinnal punetav laik, parema küünarvarre sisepind valulik. Mujal hetkel väliseid vigastusi ei sedasta. T. S. i haigusjuhtude väljavõte (tl 53) kordab eespool refereeritud õiendis kajastatut. T. T. on 24.08.2018 esitanud Tartu Vangla direktorile õiendi (tl 54), milles kajastub tema poolt Andri Klasi ja T. S. iga peetud vestlustest saadud informatsioon. Õiendis on kirjas süüdistatav Andri Klasi jutt järgmiselt: Andri Klasi sõnade kohaselt tõusis T. S. püsti, läks kambri telefoni juurde ja lõi rusikaga kaks korda vastu otsaesist ning peaga veel vastu seina ning teavitas valvurit ründest. Väidab, et tema S. rünnanud ei ole ning see on kõik välja mõeldud. Kannatanu T. S. i poolt T. T. le räägitu on õiendis kajastatud järgmiselt: T. S. i sõnade kohaselt tõusis Andri Klas alumiselt voodikohalt püsti ning hakkas teda rusikatega peksma. Löögid läksid vastu pead – oimukohta. S. sai käed ette, sellest ka vigastused kätel. Pärast rünnet tõusis S. voodist püsti ning läks kambri telefoni juurde ning andis ründest teda valvurile. Õiendis on kajastatud ka seda, et T. S. il oli vestluse ajal näha vigastused – sinikas ja veidi paistes oimu kohast; vasaku õla juures punetavad alad ja paremal käel väikesed rüseluse jäljed. Andri Klasi nukkidel värskeid jälgi T. T. ei tuvastanud. T. T. õiendis on kajastatud ka lähiajal esinenud olukord, kus R. S. tekitas endale ise vigastused, et kaaskinnipeetavast nö „lahti saada“. T. T. le tundus, et Andri Klas oli selles elusektsioonis ja kasutab sama vabandust, et temast „tahetakse lahti saada“. Õiendis märgib T. T. , et kuna S. ja S. pole ühes eluosakonnas olnud, siis peab ta ebatõenäoliseks, et S. kasutas sama taktikat Klasist lahti saamiseks. Samuti juhib T. T. tähelepanu sellele, et Klasi sõnul lõi S. rusikaga otsaesist, kuid S. il fikseeriti vigastused oimukohal. Kriminaalasjas pole vaidlust selle üle, et kannatanu T. S. il on tuvastatud 20.08.2018 vasaku silma nurgas hematoom u 4x1 cm, laubal vasemal hematoom u 2x3 cm, vasak kõrv punetav, parema õlavarre sisepinnal punetav laik, parema küünarvarre sisepind valulik. Süüdistatav Andri Klas eitab kannatanu T. S. i ründamist ja väidab, et kannatanu tekitas vigastused endale ise. Kannatanu T. S. kinnitab, et Andri Klas ründas teda ja selle ründe tagajärjel sai ta vigastused, mis on fikseeritud L. J. i poolt nii kirjalikult kui fotodel. T. S. eitab enesevigastamist. Eespool kajastatud tõendikogumi alusel peab kohus seega vastama küsimusele, kas T. S. il tuvastatud vigastused on põhjustatud süüdistatava Andri Klasi poolt T. S. i rusikas käega lüües või on vigastused tekitanud T. S. endale ise? Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 rõhutanud järgmist:“ Tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt ka RKKKo 3-11-3-10). Küsimusele, kas kannatanu poolt kirjeldatu, kuidas Andri Klas talle vigastused tekitas, on eluliselt usutav, saab kohus vastata jaatavalt. Kaitsja on küll korduvalt rõhutanud, et olukorras kus ülemise nari kõrgus on 150 cm ja kannatanu oli seal külili poollamavas asendis, pole kannatanu poolt kirjeldatud rünne usutav, siis kohus sellega ei nõustu. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et ülemise nari tegelikku kõrgust pole käesolevas kriminaalasjas kindlaks tehtud. Tegemist on kannatanu 5 ristküsitlemisel antud hinnanguga. Ka süüdistatav Andri Klas pole ise kordagi rõhutanud, et tal poleks olnud nari kõrgusest tulenevalt võimlik kannatanut lüüa. Kohus pidas just sellel eesmärgil vajalikuks peale kohtuvaidlusi kohtulik uurimise uuendada, sest kannatanu ristküsitlemise käigus ei selgunud, millises asendis kannatanu löömise ajal oli ja kuidas ta konkreetselt löökidele reageeris. Kannatanu sõnul oli ta televiisori vaatamise ajal ülemisel naril parema külje peal ja toetus paremale küünarnukile, jalad olid ukse poole. Kannatanu ütluste kohaselt tuli Andri Klas oma narilt püsti ja löömise ajal seisis kannatanu nari kõrval. Kannatanu arvas, et võis end kaitsta vasaku käega niipea kui suutis löökidele reageerida, kuid ta ei mäletanud kohtus täpselt kas see just nii toimus. Kriminaalasjas on tuvastatud, et vigastused olid kannatanu paremal käel. Kohus on seisukohal, et ootamatu ründe puhul püüab iga inimene end instinktiivselt kaitsta ja tavapärane reaktsioon on kaitsta oma nägu kätega. Seega on eluliselt usutav, et niipea kui kannatanut rünnati, püüdis ta end kätega kaitsta ja on loogiline, et parem käsi, millele ta toetus, liikus automaatselt näo ette, millega on seletatav ka parema küünarvarre sisepinna valulikkus ja parema õlavarre sisepinna punetav laik. Kohus peab vajalikuks rõhutada siinjuures seda, et kui lähtuda süüdistatava versioonist, et T. S. vigastas end ise, siis pole kohtu meelest usutav, et kannatanu oleks ise vigastanud parema käe õlavarre ja küünarvarre sisepinda. Pole eluliselt usutav, et kannatanu oleks suutnud maksimaalselt 2 minuti jooksul, mis jäi valvurile helistamise ja valvuri saabumise vahele, niivõrd detailselt läbi mõelda, kuidas end nii vigastada, et see oleks loogiliselt igati kokku klappiv. Kuivõrd kannatanu on ka ise tunnistanud, et ta ei mäleta enda kaitsmise hetke täpselt, siis ei pea kohus kannatanu viidet sellele, et kaitses end vasaku käega, selliseks vastuoluks, mis võiks kannatanu ütluse usaldusväärsust kõigutada. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kannatanu poolt kirjeldatud Andri Klasi ründe tulemusel võis kannatanu saada just sellised vigastused, mis on tunnistaja L. J. i poolt tuvastatud. Objektiivselt on meditsiinitöötaja tuvastanud vasaku silma nurgas hematoomi u 4 x1 cm, laubal vasemal hematoomi u 2x3 cm ja vasaku kõrva punetuse. Kannatanu oli naril parema külje peal ja toetus paremale küünarnukile ja vaatas televiisori, mis asus vastasseinas. Sellises asendis olles on eluliselt usutav, et süüdistatav lüües kannatanut rusikas käega sai tekitada kannatanu vasakule näopoolele kirjeldatud vigastused. Fotol, kus kannatanu on otsevaates (tl 44), kannatanul sisuliselt mingeid vigastusi näha pole. Fotodel, kus on näha kannatanu vasak näopool ( tl 45-46), on selgelt nähtavad marrastused vasakul laubal ja silmanurgas ning punetav kõrv. Kaitsja on toonud välja kahtluse tulenevalt tunnistaja L. J. i ütlusest, mille kohaselt tunnistaja vastas kaitsjale, et vasaku silma all on kannatanul muhk, mis jätab mulje, et on tekkinud löögist külje, randi, mingi tugevama eseme vastu. Kaitsja on eeltoodud seisukohale tuginedes leidnud, et kuivõrd Andri Klasi süüdistatakse rusikaga löömises, siis ei saanud kannatanu silma nurgas olev hematoom 1x4 cm olla tekitatud süüdistatava poolt. Kaitsja leiab, et kuivõrd kahtlust käesolevas menetluses kõrvaldatud pole, siis tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus möönab, et tõepoolest on tunnistaja sellisele seisukohale asunud. Tunnistaja näol on küll tegemist meditsiinitöötajaga, kuid mitte eksperdiga. Seega on tunnistaja seisukoht vaid tema subjektiivne arvamus. Kas käesolevas kriminaalmenetluses oleks saanud seda kaitsja poolt välja toodud vastuolu kõrvaldada? Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasja nr 3-1-1-67-06 lahendi punktis 7.1. asunud järgmisele seisukohale:“ Sellegipoolest peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu arusaamaga, et maakohus, leides prokuröri esitatud tõendid süüdimõistmiseks puudulikud olevat, pidanuks omal initsiatiivil tõendeid juurde koguma. KrMS § 14 sätestab kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte, nähes ette, et süüdistus- ja kaitsefunktsioon ning kriminaalasja lahendamise funktsioon on kriminaalmenetluses lahutatud. Nimetatud printsiibist 6 lähtuvalt tuleb mõtestada ka tõendamise protsessi. Tõendite esitamise kohustus lasub süüdistajal ja kaitsjal ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt. Siinkohal tuleb märkida, et KrMS § 297 lg-s 1 ja § 307 sätestatud kohtu õigust omal algatusel määrata täiendav tõendite kogumine või täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu kujutab endast pigem erandit ning selle õiguse mittekasutamine ei ole kohtule etteheidetav. Selline tõendite kogumise viis peaks aktualiseeruma juhul, kui kohus soovib kohtumenetluse pooltele selgitada, milliseid täiendavaid tõendeid oleks tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste lahendamiseks vajalik kohtule esitada. Kohtu omaalgatuslikku tõendite kogumist tuleks lugeda aktsepteeritavaks eestkätt ka selliste asjaolude tuvastamiseks, mis nii teokoosseisu, õigusvastasuse kui ka süü tuvastamisel ei ole esmase tähtsusega, kuid mida - tulenevalt KrMS §-des 306 ja 311-314 kohtuotsusele esitatavatest nõuetest ei saa kohus jätta tähelepanuta.“ Kohus uuendas kohtuliku uurimise seetõttu, et ristküsitlusel oli kannatanut küsitletud puudulikult ja kohtul puudus ristküsitluse lõpus vajalik informatsioon omapoolsete vajalike küsimuste esitamiseks. Tunnistajate ja süüdistatava küsitlemisel ilmnes, et selleks, et üldse hinnata kannatanu ütluste usaldusväärsust, tuleb talle siiski esitada täiendavaid küsimusi ja kohus uuendas kohtuliku uurimise ning küsitles kannatanut. Juhul kui kaitsja ja süüdistatav leidsid, et objektiivselt ei saanud süüdistatav kannatanule temal tuvastatud vigastusi tekitada, oli neil võimalus hiljemalt siis kui kohus uuendas kohtuliku uurimise esitada taotlus ekspertiisi teostamist. Kaitsja seda teinud ei ole. Kohus ei pidanud põhjendatuks asuda ise kaitse versiooni kinnitavaid tõendeid koguma. Kohus leiab, et kuivõrd kannatanut rünnati rusikas käega, siis sõrmenukkidest moodustub samuti löögi hetkel sirgena vaadeldav joon, mistõttu vigastuse u 4 x1 cm tekitamine ka sellisel moel ei ole elulise usutavuse aspektist võimatu. Seega on kohus veendumusel, et kannatanu poolt kirjeldatud viisil vigastuste tekitamine on eluliselt usutav ja kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Ütlused on kooskõlas tunnistajate ütlustega ja meditsiinitöötaja L. J. i poolt fikseeritud ning kirjeldatud vigastustega ja muude kogutud dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatav Andri Klasi ütlused on kohtu arvamuse kohaselt usaldusväärsed osas, mis puudutavad televiisorite vaatamisel tekkinud konflikti kirjeldust. Edasi on tema ütlused ennast õigustavad ja kohtu arvamuse kohaselt ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et juhul kui oleks usutav, et kannatanu end ise vigastas, siis ei saanud see toimuda nii, et süüdistatav, olles kambris näoga ukse poole, poleks nende tekitamist täpselt ei näinud. Kannatanu vigastused on näo vasakul poolel. Andri Klas avaldas kohtus, et S. lõi end käega vastu pead mõned korrad, siis lõi peaga vastu seina. Süüdistatav selgitas, et S. oli seljaga tema poole ja lõi pea piirkonda, täpselt ta ei näinud, kuhu lõi. TunnistajaT. T. le avaldas Andri Klas, et S. lõi rusikaga kaks korda vastu otsaesist ning peaga veel vastu seina. Fakt on see, et otsaesisel ei ole kannatanul tuvastatud ühtegi vigastust, küll on vigastused näo vasakul poolel ja kõrval. Seega, kui kannatanu oli seljaga süüdistatava poole, siis sai ta vastu seina lüüa kas oma otsaesist või siis pea paremat poolt. Juhul kui ta oleks löönud vasakut poolt, siis oleks ta pidanud juba seisma näoga süüdistatava poole. Seega ei ole Andri Klasi ütlused kooskõlas reaalselt tuvastatud vigastustega. Parema käe vigastusi hindas kohus käesolevas otsuses eespool. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka informatsiooni, mis on fikseeritud tunnistaja T. T. õiendis. Tunnistaja on avaldanud, et XXX osakonnas oli lähiajal ( õiend koostatud 24.08.2018) olukord, kus üks kinnipeetav tekitas endale ise vigastused, et kaaskinnipeetavast „lahti saada“. Õiendi kohaselt oli Andri Klas selle kinnipeetavaga, kes nii tegutses ühes eluosakonnas ja oli teadlik, et sellisele 7 tegutsemisele viidates on võimalik kaaskinnipeetavast „lahti saada“. Õiendis kajastatust tulenevalt kannatanu T. S. samas eluosakonnas ei viibinud ja seega pole teada, et ta oleks seda informatsiooni vallanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-44-16 rõhutanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub
koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (
Kohus leiab, et kuigi Andri Klas eitab T. S. i löömist, on usutavad kannatanu väited toimunu kohta. Seega on ilmne, et kannatanut rusikas käega näkku lüües pidi Andri Klas möönma, et võib oma tegevusega põhjustada nii tervisekahjustuse kui ka valu. Kannatanu tunnistas, et ta tundis valu ja tal tuvastati ka näol vigastused. Seega on kohtu arvamuse kohaselt tõendatud, et Andri Klas on pannud toime teo otsese tahtlusega, sest teist isikut rusikaga näo piirkonda lüües pidi süüdistatav kas tahtma või vähemalt möönma, et põhjustab sellise tegevusega kannatanule valu ja võimalikke vigastusi. Kohus ei tuvastanud Andri Klasi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.
Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus on tuvastanud, et Andri Klas pani toime otsese tahtlusega teise astme kuriteo, mille õigushüve on inimese tervis - kehaline ja vaimne heaolu. Andri Klasi puhul puuduvad
järgi karistust kergendavad ja
Kuigi kehaline väärkohtlemine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, hindab kohus Andri Klasi süü keskmiseks. Kohus on seiskohal, et vägivallaga konflikti lahendamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus kõigepealt asjaoluga, et Andri Klas ei ole ise oma tegu hukka mõistnud ja eitab tegu. Kohus leiab, et Andri Klasi puhul on tema enda käitumisest ja suhtumisest tulenevalt põhjendatud tema karistamine lühiajalise ja sanktsiooni keskmises määras vangistusega, so 6 kuu pikkuse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus süü suurusest ja süüdistatavat iseloomustavatest asjaoludest tulenevalt võimalikuks. 8 Andri Klas on varem kriminaalkorras karistatud teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest reaalse vangistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Andri Klasile mõista liitkaristus
lg 2 alusel.
lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Andri Klasile 24.05.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3691 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu vangistust, võrra ning mõista Andri Klasile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat vangistust. III Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatava Andri Klasi kaitsja esitas nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses taotlused riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 930,00 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810,00 eurot. Menetluskulud kokku on 1740,00 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.