lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev menetluskulu Sten Märtinsoni kanda.
lg 1 alusel välja mõista Sten Märtinsonilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1256.40 € (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus eurot nelikümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 446.40 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtumenetluses (I köide lk 7578;
lg 1 p 4), • 810€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 1256.40 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99919700051529 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-6876, menetluskulu 09.10.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks XXX (I köide lk 17) ülalpidamise kohustusega Sten Märtinsonile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Sten Märtinsonil menetluskulu 1256.40 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 104 eurot 70 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Sten Märtinsoni kaitsja vandeadvokaat Rein Napa 09.10.2019.a taotluse (I köide lk 75-78, allkirjastatud käsitsi 09.10.2019 kohtuistungil) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa (asukoht Tartus Turu tn 34b) kasuks 446 eurot 40 senti (sellest käibemaks on 74.40€) advokaat Rein Napa süüdistatav Sten Märtinsoni kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras menetlemisel osutatud õigusabi eest. Kaitsja tasutaotlus on rahuldatud osaliselt seoses asjaoluga, et 23 minuti eelistungi tasu ei ole mitte 27 eurot, nagu on märgitud tasutaotluses (I köide lk 77), vaid 21 eurot (23 x 27 = 621/ : 30 = 20.7 ~ 21 eurot). 2
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestis ühel DVDplaadil (ümbrikus: I köide lk 55), Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule, süüdistatavale ja tema kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 24.oktoobriks 2019.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA Menetluse käik 02.09.2019 saabus kohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi Sten Märtinsoni süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi (lk 1). Süüdistusaktile tsiviilhagi lisatud ei olnud. Süüdistusakti punktis 3 kajastatu kohaselt ei ole kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud (lk 3). 10.09.2019 saabus kohtusse kaitseakt (lk 31-34). Kaitseakti kohaselt on süüdistus rajatud vaid kannatanu A.I. ütlustele. Kahtlustatavana ülekuulamisel Sten Märtinsoni antud ütluste kohaselt ei ole ta ühtegi süüdistuses näidatud vägivallategu toime pannud. Kaitseakti kohaselt taotletakse süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamist (lk 32). Kaitseakti kohaselt kaitsjal muid taotlusi ei ole (lk 32). 24.09.2019 toimus eelistung (lk 36-38). Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale õigusi ja kohustusi ning menetlusliike, ka kokkuleppemenetluse ning lühimenetluse võimalusi ning õigusi nii üldmenetluses kui ka lühimenetluses ja kokkuleppemenetluses (lk 36). Süüdistatavale olid selgitused arusaadavad (lk 36) ning pärast kaitsjaga menetlusliigi osas nõupidamist jäid süüdistatav ja kaitsja üldmenetluse kohaldamise juurde (lk 37). Eelistungil 3 kooskõlastati kohtuistungi ajaks 09.10.2019 (lk 37). Süüdistatav ja prokurör kinnitasid kohtule eelistungil, et kannatanule kohtuistungiks tõlki ei ole vaja (lk 37). Eelistungil kohtule taotlusi ei esitatud. 24.09.2019 määrusega andis kohus Sten Märtinsoni kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja määras kriminaalasja menetleda kohtuistungil 09.10.2019.a (lk 39-41). 09.10.2019 toimus kohtuistung (lk 79-95: kohtuistungi protokoll; lk 62, 67, 74: allkirjalehed). Ka kohtuistungil pärast menetlusliikide, õiguste ja kohustuste selgitamist jäi süüdistatav selle juurde, et kriminaalasja arutamisega jätkata üldkorras menetluses (lk 80). 09.10.2019.a kohtuistungil menetletigi kriminaalasja üldkorras menetluses. Süüdistatavale oli süüdistus arusaadav (lk 80 all) ja süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud (lk 81). Kohtuistungil uuriti prokuröri esitatud ja kohtutoimikusse vastu võetud kirjalikke tõendeid. Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu A.I, tunnistaja T.R. ja süüdistatav Sten Märtinson. Prokurör jäi kohtuistungil Sten Märtinsonile KarS § 121 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse juurde ja taotles Sten Märtinsonile karistuseks 6 kuud vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga (lk 92-93). Kannatanu ei soovinud kohtuvaidluses midagi öelda (lk 93 ülal). Ristküsitluses avaldas kannatanu prokurörile, et lähenemiskeeldu ta ei soovi ja karistuse kohta avaldas, et jätab selle kohtu otsustada (lk 84). Repliigi korras avaldas kannatanu kaitsja sõnavõtu peale, et löök oli talle pea piirkonda, mitte näkku (lk 93). Karistuse osas ei öelnud kannatanu repliigi korras midagi (lk 93). Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et kui kohtuotsus peaks olema süüdimõistev, siis võib nõustuda prokuröriga selles, et karistus võiks olla tingimuslik ja palus kaaluda ka rahalise karistuse tingimuslikku kohaldamist või sellest osa suhtes tingimuslikku vabastamist (lk 93). Veel avaldas kaitsja, et on seotud oma kaitsealuse positsiooniga ja jääb jätkuvalt selle seisukoha juurde, et tõendid, mis kinnitavad Sten Märtinsoni poolt ette heidetava teo toimepanemist, lähtuvad ikkagi ainult kannatanust. Sündmusel pealtnägijaid ei ole. Kaitsja arvates on põhjendatud lähtuda sellest, et süüdistatav ettevaatamatusest tõukas kannatanut, kannatanu kukkus ja kuna KarS § 121 sätestatud süütegu ettevaatamatusest toime panna ei ole võimalik, siis tuleb Sten Märtinson talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista (lk 93). Viimases sõnas oli süüdistatav seisukohal, et tegevus toimus, midagi toimus, aga reaalset vägivalda või löömist asja juures ei toimunud (lk 94). Ei saa öelda, et oli tahtlik lükkamine. See oli lihtsalt tingitud sellest olukorrast, kus soovis lahkuda ja oma vara kaasa võtta ja seejuures takistas A., kes seisis lihtsalt ees ja ei andnud vabatahtlikult asju kätte, mis oleks ära hoidnud selle n ö tõukamisjuhtumi (lk 94). Kohtu seisukoht Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Sten Märtinsoni süü süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on veenvalt tõendatud, Sten Märtinsoni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Sten Märtinsoni suhtes süüdimõistev kohtuotsus ja teda toimepandu eest karistada. Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et kannatanu A.I. ja süüdistatav Sten Märtinson kohtusid süüdistuses kajastatud ajal, s.o 07.03.2019.a õhtul kannatanule kuuluvas korteris XXX. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu ja XXX elukohas XXX asuvas korteris oli 07.03.2019.a õhtul kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt, mille käigus 4 sai kannatanu viga ja tundis valu ning seda konflikti ja kannatanule valu ja vigastuste põhjustamist nägi pealt ka XXX. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kohtulikul uurimisel mängis prokurör kõigile kohtusaalis viibijatele ette 14.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluva kannatanu A.I. poolt Häirekeskusele numbrile 112 07.03.2019.a kella 21:18 ajal tehtud kõne salvestise (lk 54: asitõendi vaatlusprotokoll; lk 55: kõne salvestis ümbrikus DVD-plaadil). Kohtul pole vähimatki kahtlust selles, et kõnesalvestiselt kuulda olev helistaja hääl on A.I. oma. Kannatanu A.I. viibis 09.10.2019 kohtuistungil selle algusest kuni lõpuni ja andis muuhulgas kohtuistungil ka ütlusi. Sellest tulenevalt oli kohtul olemas võimalus veenduda kohtuistungi käigus selles, et kõnesalvestiselt kuulda olev helistaja hääl on A.I. oma. A.I. poolt Häirekeskusele avaldatu kohaselt mees peksis teda, kõik juhtus 5 minutit tagasi, mees lõi kätega pähe, millest kukkus. Helistaja avaldab, et selleks meheks on endine elukaaslane Sten Märtinson, enda nimeks avaldab helistaja A.I. Helistaja avaldab, et mees läks ilmselt oma vanemate juurde XXX. Veel nähtub helistaja avaldatust, et kõik see juhtus XXX, kus oli ka XXX, mees võttis lahkudes kaasa esemeid (lk 54). Salvestiselt on selgesti aru saada ning kuulda, et kohati on helistajal raskusi rääkida üle elatu tõttu, ta on toimunust tugevasti häiritud, nutab. 14.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt kõnesalvestiselt nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja T.R. ütlused (lk 86-88; lk 67: allkirjaleht). T.R. kohtule avaldatu kohaselt töötab ta Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris patrullpolitseinikuna, süüdistatav ja kannatanu ei ole talle lähedased isikud, sugulased, hõimlased (lk 86); on mõlemaga kokku puutunud seoses enda töökohustuste täitmisega patrullpolitseinikuna, vihavaenu kummagi poole suhtes pole (lk 86).
ütlused käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks, s.h ka selles osas, mida ta sai teada kannatanult 07.03.2019.a õhtul.
lg 2¹ punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (lk 63), teenistuslehelt (lk 64), lähisuhtevägivalla infolehelt (lk 65-66), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist (lk 56) ja tunnistaja T.R. ütlustest (lk 86-88; lk 67: allkirjaleht) nähtub kogumis, et patrullpolitseinikuna enda töökohustusi täites suhtles T.R. vahetult kannatanuga A.I. 07.03.2019.a õhtul pärast seda kui kannatanu oli teinud Häirekeskusele kõne ning patrull sai korralduse ilmuda sündmuskohale. Eeltoodust nähtub kogumis, et patrull, sealhulgas ka politseiametnik T.R, käis 07.03.2019 õhtul kannatanu elukohas Tartus XXX, suhtles seal vahetult kannatanuga A.I, koostas lähisuhtevägivalla infolehe, kannatanu toimetati politsei poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (EMO-sse) ning Sten Märtinson toimetati politsei poolt aadressilt XXX valvemenetleja juurde, kus ta kahtlustatavana kinni peeti (lk 69-71). Tunnistaja T.R. ütlustega (lk 86-88; lk 67: allkirjaleht) on tõendatud, et ta täitis 07.03.2019.a patrullpolitseinikuna enda teenistuskohustusi, kui said väljakutse, et kannatanu on helistanud Häirekeskusesse ja teavitanud, et teda on rünnatud, mispeale korrapidaja andis väljasõidu korralduse; see oli õhtul kuskil kella poole 10 paiku, sündmuskohal oli kannatanu, sama isik, kes on kohtusaalis, A.I; kannatanul oli ka XXX seal korteris, paariaastane; sellel hetkel 5 rohkem inimesi seal ei olnud, hiljem tuli ka kannatanu ema sinna; kannatanu avaldas seda, et tema endine elukaaslane Sten Märtinson oli teda rünnanud, oli löönud talle käega pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, vigastas abaluud ja kuhugi põranda liistu nurga vastu ka jalalaba pealset; fotografeerisid need kannatanu vigastused; püüdsid leida ka süüdistatavat Sten Märtinsoni, mispeale kannatanu avaldas Sten Märtinsoni võimaliku viibimiskoha ja sõiduauto numbri; kui olid viinud kannatanu EMO-sse vigastusi fikseerima ja valvemenetleja juurde, siis pärast seda sõitsid kannatanu poolt avaldatud aadressil ja kontrollisid seda aadressi, kas Sten Märtinson viibib seal ja ta viibis seal; toimetasid Sten Märtinsoni valvemenetleja juurde; kannatanu sõnul oli XXX olnud sündmuse juures; Sten Märtinson avaldas, et mingi tüli oli olnud televiisori pärast, aga mingit löömist või konflikti, suuremat konflikti ei olnud. Tunnistaja T.R. ütluste kohaselt olid kannatanul vigastused abaluul ja jalalaba peal, kannatanu ise oli endast väljas, häiritud; kannatanu vigastustest tegid fotod, ise tegi need fotod. Prokurör näitas tunnistajale kohtuistungil kohtutoimikus lk 58-61 asuvaid fotosid kannatanust ja tunnistaja T.R. kinnitas, et need fotod kannatanul fikseeritud vigastustest on tema tehtud (lk 88). Tunnistaja T.R. ütlustega ja 14.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvalt telefonikõne salvestiselt nähtuvaga on kooskõlas ka kannatanust tehtud fotodelt (lk 58-61) ja Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist (lk 56) ning patsiendikaardilt (lk 57) nähtuv selle kohta, et A.I. esinesid 07.03.2019.a hilisõhtul kehavigastused - jalalaba ja selja piirkonnas parema õla marrastused ning parema küünarnuki hematoom. Epikriisist nähtuvalt toimetati patsient A.I. meditsiiniasutusse politsei poolt vigastusi fikseerima, patsiendile soovitatud rahu, külma, vajadusel valuvaigisteid (lk 56). Epikriisist nähtuvalt avaldas patsient A.I, et 07.03.2019 umbes kella 21 ajal lõi elukaaslane Sten Märtinson teda pea piirkonda, mille käigus kukkus; patsient näitab marrastusi parema jalalaba peal, hematoomi parema küünarliigese juures ja aimatavaid marrastusi parema õla peal (lk 56). Patsiendikaardilt (lk 57) ja epikriisist (lk 56) nähtub, et A.I. saabus meditsiiniasutusse 07.03.2019 kell 21:58, kell 21:59 algasid sissekanded epikriisi, kell 22:15 oli kõik fikseeritud ning epikriis trükiti välja kell 22:18 (lk 56). Kannatanu A.I. andis 09.10.2019.a kohtuistungil samasisulisi ütlusi sellele, mida ta avaldas 07.03.2019 õhtul Häirekeskusele tehtud telefonikõnes, patrullpolitseinikule T.R. ning meditsiiniasutuses vigastuste fikseerimisel meditsiinitöötajatele. Kannatanu A.I. 09.10.2019.a kohtuistungil antud ütlused on kooskõlas 14.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt telefonikõne salvestiselt nähtuvaga, tunnistaja T.R. ütlustega (lk 86-88; lk 67: allkirjaleht), sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (lk 63), teenistuslehelt (lk 64), lähisuhtevägivalla infolehelt (lk 6566), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist (lk 56) ja patsiendikaardilt (lk 57) ning A.I. 07.03.2019.a õhtul tehtud fotodelt (lk 58-61) nähtuvaga. Kannatanu A.I. ütlustega (lk 82-85; lk 62: allkirjaleht) on tõendatud, et Sten Märtinson on talle endine elukaaslane, kes kolis tema juurest lõplikult välja enne menetletavat juhtumit; neil on Sten Märtinsoniga üks XXX, kes on praegu XXX; 07.03.2019 helistas Häirekeskusesse seoses Sten Märtinsoni poolt tema ründamisega, kes lõi teda käega paremale poole pea piirkonda, millest tundis valu parempoolses pea ja kõrva piirkonnas ning saadud löögist kukkus; see löök oli väga tugev; kuna pani käed näo ette, siis ei näinud, kas löök oli labakäega või rusikaga; kukkumisest said viga parem õlg, parem küünarnukk ja jalalaba; Sten Märtinson ka tõukas, kuid sellest maha ei kukkunud, valu ei tundnud, see oli lihtsalt ebameeldiv. Kannatanu A.I. ütlustest nähtuvalt eelnes enne Sten Märtinsoni poolt talle käega pea piirkonda löömisele kahel korral tema tõukamine; ühel korral tõukas Sten Märtinson teda õlaga siis kui ta jälgis, kuidas 6 Sten Märtinson pani asju kokku ja see ei meeldinud S.Märtinsonile, kes ütles, et mis sa vahid, see ei ole sinu asi, mis ma siin teen; teisel korral tõukas Sten Märtinson teda siis, kui soovis korteri ust kinni panna ja siis tegi Sten Märtinson jõuga ukse lahti ja tõukas kannatanu tuppa tagasi. Eelkajastatud tõendite kogumist lahknevad ainukesena süüdistatava Sten Märtinsoni ütlused (lk 89-91; lk 74: allkirjaleht). Süüdistatav jäi kogu kohtumenetluse vältel seisukohale, et süüdistus on alusetu, tema ei ole kannatanut käega löönud. Samas on süüdistatav kinnitanud seda, et ta kannatanut telekaga lükkas ja selle telekaga tõukamise tulemusena kannatanu kukkus vastu seina põrandale maha ja sai need vigastused, mis tal fikseeriti. Süüdistatav möönis kohtuistungil, et sellisest lükkamisest võib inimene kindlasti kukkuda ja haiget saada (lk 91). Viimases sõnas pisendas süüdistatav toimunu tõukamisjuhtumiks ning õigustas enda käitumist sellega, et kannatanu seisis tal ees ja ei andnud talle lahkudes asju kätte (lk 94). Süüdistatava avaldatu kohaselt poleks seda tõukamisjuhtumit olnud, kui kannatanu oleks talle lahkudes asjad kätte andnud (lk 94). Eeltoodust nähtub Sten Märtinsoni teadlik ja tahtlik, vähemalt kaudse tahtlusega käitumine kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamisel (KarS § 16 lg 4). KarS § 16 lõikes 4 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuna tõendite kogumist lahknevad ainult süüdistatava ütlused, siis on põhjendatud otsus rajada omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile ning osas, millises süüdistatava ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, lähtuda omavahel veenvas ja loogilises kooskõlas olevast tõendite kogumist. Kohtul pole põhjendatud alust kahelda 14.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 54) ja selle juurde kuuluvalt kõnesalvestiselt (lk 55), tunnistaja T.R. ütlustest (lk 86-88; lk 67: allkirjaleht), sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (lk 63), teenistuslehelt (lk 64), lähisuhtevägivalla infolehelt (lk 65-66), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist (lk 56), patsiendikaardilt (lk 57), A.I. st 07.03.2019.a õhtul tehtud fotodelt (lk 58-61) ja kannatanu A.I. ütlustest (lk 82-85; lk 62: allkirjaleht) kogumis nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et Sten Märtinson 07.03.2019.a kella 21:15 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris tõukas ja lõi oma endist elukaaslast A.I. käega ühel korral paremale poole pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema jalalaba marrastuse, hematoomi parema käe küünarliigese piirkonnas ja aimatava kriimustuse-marrastuse paremal ülaselja piirkonnas. Sten Märtinsoni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtuvalt ei olnud nende suhted 07.03.2019.a enam head, süüdistatav oli juba enne 07.03.2019.a enda asju kannatanu ja nende XXX elukohast ära viinud ning pooleli oli süüdistatava lahkumine oma senise pere juurest ning uude elukohta elama asumine, omavahel suheldi XXX pärast ja XXX hoidmise teemal. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli süüdistataval soov lahkuda koos kahe kokku pakitud esemete kotiga ja enda televiisoriga ning selle lahkumise käigus olid neil omavahelised suhted teravad ja selle käigus kasutati füüsilist jõudu mõlemalt poolelt. Samas on oluline täheldada, et füüsilise jõu kasutamisega vahetult teise inimese suhtes alustas Sten Märtinson. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tõukas Sten Märtinson esmalt teda õlaga, kui jälgis, kuidas Sten Märtinson 7 enda asju kokku pani, ja siis S.Märtinson ütles, et mis vahid, see pole sinu asi, mis ma siin teen. Teisel korral tõukas Sten Märtinson kannatanut siis, kui A.I. soovis korteri ust kinni panna ja siis tegi Sten Märtinson jõuga ukse lahti ja tõukas kannatanu tuppa tagasi. Alles seejärel lõi kannatanu enda jalaga vastu televiisorit, mida S.Märtinson soovis ära viia ning vahetult sellele järgneski S.Märtinsoni löök käega kannatanule pea piirkonda, millest kannatanu kukkus, tundis valu ja sai vigastused. Kannatanule on küll ette heidetav teisele inimesele kuuluva vara, televiisori suhtes hoolimatu ümberkäimine, kui ta telerit jalaga lõi, kuid Sten Märtinsoni reageering sellele oli ilmselgelt ebaproportsionaalne, kui ta otsustas enda käega kannatanut pea piirkonda nii tugevajõuliselt lüüa, et kannatanu sellest kukkus ja tundis valu ning sai vigastused. Siinkohal on oluline täheldada ka seda, et kannatanu löök jalaga vastu telerit ei olnud tugev, sest televiisor jäi selle intsidendi järgselt terveks ning on käesolevalt süüdistatava valduses tema elukohas kasutuses. Süüdistatav on veel andnud ebamääraseid ütlusi selle kohta, nagu oleks kannatanu enne jalaga teleri löömist nagu hakanud teda lööma jalaga selja piirkonda, millest ta valu ei tundnud. Kohus on seisukohal, et isegi kui see nii oleks olnud, on süüdistatava tugevatoimeliselt käega kannatanule pea piirkonda löömine ikkagi sellele olukorrale ilmselgelt mittevastav ja ebaproportsionaalne käitumine ning süüdistatava käitumise õigusvastasust see ei välista. Kokkuvõtvalt – kuna Sten Märtinson kasutas füüsilist vägivalda enda endise elukaaslase ja XXX suhtes, siis kvalifitseerub tema toimepandu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Kvalifikatsioonid KarS § 118 ja KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ei ole kohased, kuna kannatanule põhjustatud kehavigastused, s.o jalalaba ja selja piirkonnas parema õla marrastused ning parema küünarnuki hematoom on oma olemuselt lühiajalised. Sellele, et tegemist oli kannatanule põhjustatud lühiajaliste vigastustega, millistest paranemine ei kesta kaua, viitab ka asjaolu, et epikriisist nähtuvalt soovitati kannatanule meditsiiniasutuses vigastuste fikseerimise järgselt rahu, külma, vajadusel valuvaigisteid (lk 56). Kriminaalasjas ei ole viiteid sellele, et Sten Märtinson oleks kannatanu löömisega põhjustanud talle KarS § 118 lõikes 1 loetletud kahjustusi, s.h ei ole viiteid kannatanu elule ohu põhjustamise kohta ning kannatanule tervisehäire põhjustamise kohta, mis kestnuks vähemalt 4 kuud. Pole viiteid ka kannatanule raske psüühikahäire, nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse, elundi kaotuse või selle tegevuse lakkamise kohta. Kriminaalasjas puuduvad KarS §-s 118 kajastatud raske tervisekahjustuse tunnused. Neil asjaoludel kvalifitseerub Sten Märtinsoni käitumine KarS §-s 121 kajastatud kehaliseks väärkohtlemiseks. Kriminaalasjas ei ole andmeid ka selle kohta, et kannatanule pähe löömisega põhjustatud vigastused oleks kestnud vähemalt 4 nädalat. Seetõttu ei ole tegemist ka kvalifikatsiooniga KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Süüdistusaktis on Sten Märtinsoni käitumine põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Karistus Kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, karistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 alusel rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8 Lähtudes Sten Märtinsoni süü suurusest – kuriteo pani toime enda XXX ema suhtes ja enda XXX nähes, mis on KarS § 58 p 13 alusel karistust raskendav asjaolu, ühtegi kergendavat asjaolu ei ole, vähimatki kahetsust Sten Märtinson senini avaldanud ei ole ning seda ei ole nähtunud ka tema käitumisest kohtumenetluse ajal, hindab kohus varasemalt kriminaalkorras karistamata Sten Märtinsoni suhtes tema õiguskuulekusele suunamiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides võimalikest karistusliikidest põhjendatuks raskema, s.o vangistuse, kuid seda miinimummääras ja KarS § 73 lg 1,3 sätete kohaldamisega tingimisi minimaalse katseajaga ning ilma kriminaalhoolduse nõueteta. Rahvastikuregistri andmetel on Sten Märtinsoni ülalpidamisel XXX (lk 17), neist XXX on kooselust kannatanuga. Sellega seoses on oluline täheldada, et rahalise karistusega karistamisel võib halveneda paljuski süüdistatava lähedaste, tema alaealiste laste olukord, sest lisaks menetluskuludele tuleks siis süüdistataval tasuda ka rahalise karistuse summa, mis jätaks XXX toetuseks vähem rahalisi vahendeid. Kannatanu ja vägivalla kasutamist pealt näinud väikelaps on niigi juba kannatanud ning süüdistatava rahalise karistusega karistamisel nende olukorra halvendamine ei ole põhjendatud. Sten Märtinsoni süü suurusest lähtudes on rahalise karistuse tingimisi kohaldamine välistatud, kuna kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud küllaltki rasked - XXX nähes kasutati tema ema suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda, puuduvad karistust kergendavad asjaolud, vähimatki kahetsust Sten Märtinson senini avaldanud ei ole ning seda ei ole nähtunud ka tema käitumisest kohtumenetluse ajal. Senini ei ole kannatanu ja süüdistatav ka ära leppinud. Süüdistatava ütluste kohaselt pole tal kannatanuga leppimisest juttu olnud (lk 90). Kaitsja tasutaotluse vähendamine Süüdistatava Sten Märtinsoni kaitsja vandeadvokaat Rein Napa 09.10.2019.a taotluse (I köide lk 75-78, allkirjastatud käsitsi 09.10.2019 kohtuistungil) alusel on põhjendatud välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa (asukoht Tartus Turu tn 34b) kasuks 446 eurot 40 senti (sellest käibemaks on 74.40€) advokaat Rein Napa süüdistatav Sten Märtinsoni kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras menetlemisel osutatud õigusabi eest. Kaitsja tasutaotlus on rahuldatud osaliselt seoses asjaoluga, et 24.09.2019.a istungi tasu 23 minuti eest ei ole mitte 27 eurot, nagu on märgitud tasutaotluses (I köide lk 77), vaid 21 eurot (23 x 27 = 621/ : 30 = 20.7 ~ 21 eurot). 24.09.2019.a istungi ajaks kehtis juba istungite osas minutipõhine arvestuse kord (korra § 1 lg 1,2,4,5), mistõttu korra § 5 ei kohaldu, kuivõrd kohtuistungite osas on sätestatud erikord. Korra § 6 lg 5 kohaselt tuleb minutitäpsusega arvestamisel lähtuda sellest, et poole tunni tasuks on 27 eurot, mida käesolevalt on ka tehtud (23 x 27 = 621/ : 30 = 20.7 ~ 21 eurot). Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.