1-19-6308/15

(16233001750)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Andrey Serovi süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav Andrey Serov Elukoht xxxx; isikukood 38306222230; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht xxxx Varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Lepinguline kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON Tunnistada Andrey Serov süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär summas 10 eurot), s.o 1200 (üks tuhat kakssada) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Andrey Serov rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär summas 10 eurot), s.o 800 (kaheksasada) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400004520 ning selgitus 1 1-19-6308 „Andrey Serov, 1-19-6308 rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu A S i tsiviilhagi rahuldada täielikult ning mõista Andrey Serovilt välja kannatanu A S (isikukood xxx; elukoht: xxxx) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 1 600 (üks tuhat kuussada) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda A S arvelduskontole nr xxx Swedbank. Asitõendid: - CD plaat sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisaga, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mootorsõiduk PEUGEOT 407 registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx koos autovõtmetega, mis asub hoiul Ida prefektuuri Narva kordoni territooriumil aadressil Tiigi 9 Narva (03.04.2019 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti nr 14/2019) - tagastada Andrey Serovile peale kannatanu A S tsiviilhagi hüvitamist. Mõista Andrey Serovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot. Määrata, et Andrey Serovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700046233 ning selgitus „Andrey Serov, 1-19-6308, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Andrei Serov´i süüdistatakse selles, et tema, võõra vallasja omastamise eesmärgil, viibides märtsis 2016.a Tallinnas Linnamäe 98 lähedal, pööras enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja ehk sõiduauto PEUGEOT reg.nr xxx, mille müüs omamata selleks omaniku A S luba, M P 1000 euro eest. Oma tahtliku käitumisega Andrei Serov takistas kannatanul A S tema vallasasja käsutamast ja kasutamast ning sellega oluliselt raskendas auto tagasisaamist kannatanu poolt, ning tekitas kannatanule A S varalist kahju summas 1600 eurot. Sel moel pani Andrei Serov toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda 2 1-19-6308 või kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS §201 lg 1 järgi. II Kohtuistung Süüdistatav Andrei Serov ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ega võtnud omaks tsiviilhagi. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, kust tuleneb, et ta ostis süüdistuses nimetatud autot A S käest järelmaksuga, ta pidi maksma auto eest ühe aasta jooksul 1600 eurot. Ta tegi sissemaksu summas 300-400 eurot, sai autot kätte ja kasutas seda. Tegemist oli suulise lepinguga, auto ost ei olnud vormistatud ametlikult. Mõne aja pärast ta sai Maksu- ja Tolliametilt hiigeltrahvi. Tema arvates, selle trahvi tekkimises oli süüdi A S , kes oleks pidanud ise tasuma osa sellest trahvist, aga A keeldus tasumast. Ta palus Alt, et teeme nii, et algul ta tasub rahatrahvi ära ja siis hiljem juba annab Ale raha auto eest. A S aga ei olnud sellega nõus. Siis tegi Ale ettepaneku võtta auto tagasi, kuid too ära ütles, sest sõiduk oli avarii järel. Hiljem müüs selle auto ära 1000 eurode eest, raha jättis endale. Ta teavitas A S , et müüb auto maha, too vastas, et tal on ükskõik, ta vajab raha. Ta on seisukohal, et MTA trahvi pärast oli A S temale võlgu. Kannatanu A S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Andrei Serovile oli selgelt ja kindlalt öeldud, et too ei tohi kas edasi müüa või kuskile jätta sõiduk enne seda kui Andrei Serov ei maksa talle kinni selle sõiduki eest. Mingit ettemaksu Andrei Serov ei ole tasunud, see on vale, ta ei ole tasunud ega pakkunud mitte midagi käesoleva ajani. Toetab tsiviilhagi summas 1600 eurot kuna see on selle auto praegune turuväärtus. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3.2 Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et A Serov oli süüdistuses nimetatud auto seaduslikuks omanikuks alates 26.11.2015.a isegi vaatamata sellele, et auto jäi ametlikult ümber vormistamata tema nimele. Sellest, et nimetatud auto oli ostetud A S poolt, on tõendatud tunnistaja S G ütlustega (k 1 lk 14-18) ning müülepinguga (k 1 lk 25), kust tuleneb, et sõiduauto Peugeot 407 xxx oli ostetud A S poolt S G käest 26.11.2015.a 2000 euro eest. Samuti puudub igasugune vaidlus selles osas, et Andrey Serov 04.12.2015 ostis nimetatud autot A S käest järelmaksuga suulise lepingu alusel. Ka suuline leping on leping Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 11 lg 1 tähenduses ning kirjaliku lepingu puudumisel rakendatakse tekkinud vaidlusküsimuses seaduses sätestatut. Vallasasja, antud juhul sõiduauto, ostu-müügi kehtivuse eelduseks ei ole seadusjärgne kirjaliku kokkuleppe kohustus, mistõttu on Andrey Serovi ja A S vahel sõlmitud kokkulepe kehtiv ka ilma kirjaliku lepinguta. Menetlusosalistel puuduvad erimeelsused ka selles, et
2. märtsis Andrey Serov müüs nimetatud autot M P 1000 euro eest, millest sai S kätte 900 eurot, 100 eurot pidi ta saama pärast ostu-müügi lepingu kirjalikku vormistamist (vt tunnistaja M P ütlused – k 1 lk 85-92). Ülejäänud toimikus kogutud materjalid tõendamisesemete asjaoludesse ei puutu. 3.3 Antud asjas aga kuulub lahendamisele küsimus, kas süüdistuses märgitud tegevus moodustab 3 1-19-6308 süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo koosseisu või mitte. 3.3.1 Süüdistatav Andrey Serov sai autot enda valdusesse seaduslikult, suulise müügilepingu alusel järelmaksuga, mis tähendab seda, et seni kuni kõik osamaksed pole tasutud, kuulub vara müüjale ehk A Serovile. Vastavalt VÕS § 214 lg-le 1, ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. See tähendab seda, et süüdistatav oli kohustatud täitma endale võetud lepingulisi kohustusi ehk tasuma A S kokkulepitud rahasumma ka pärast seda, kui auto turuhind oluliselt langes pärast selle autoga juhtunud liiklusõnnetust. 3.3.2 On tuvastatud nii kannatanu, kui ka süüdistatava enda ütlustega, et Andrey Serov ei ole tasunud A S auto müügihinda käesoleva ajani, mis tähendab, et nimetatud auto omandiõigus kuulub endiselt A S ning Andrei Serovil puudus igasugune seaduslik alus pöörata sõiduautot enda või kolmanda isiku kasuks ilma asja omaniku nõusolekuta. Sõiduauto omanik ehk A S aga väidab, et ta ütles Andrei Serovile, et too ei tohi autot edasi müüa enne seda kui Andrei Serov ei maksa talle kinni selle sõiduki eest. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. 3.3.3 Kohus on seisukohal, et auto edasimüümisega manifesteeris Andrey Serov enda omastamistahet, pööras ebaseaduslikult võõra vara enda kasuks ning müüs selle edasi. Võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik, kui see toimub omaniku nõusolekuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 22 ja
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 22). Vaatamata sellele, et asja omanik otseselt keelas auto edasimüümise, müüs Andrey Serov nimetatud autot kolmandale isikule edasi, auto eest saadud raha jättis endale. 3.4.4 Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta tasus A S ettemaksu summas 300-400 eurot ei ole veenvad ega usaldusväärsed. Kannatanu eitab ettemaksu saamist ning kohtul puudub alus arvata, et kannatanu andis valeütlusi. Samal ajal asub kohus seisukohale, et antud asjasse ei puutu süüdistatavale määratud rahatrahv, mida ta mainis, andes ütlusi kohtuistungil. Kui süüdistatav oli arvamusel, et kannatanu on temale võlgu, siis pidi süüdistatav pöörduma võla väljamõistmiseks kohtusse vastava hagiga. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava ütlused on selles osas vastuolulised, kuna eeluurimisel ta ei väitnud, et kannatanu oleks temale võlgu. Peale selle, jääb arusaamatuks, miks ühele isikule väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi peaks tasuma hoopis teine isik. 3.5 Subjektiivsest küljest eeldab KarS §201 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et Andrey Serov pani omastamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Ta teadis, et süüdistuses nimetatud vara kuulub A S ning seda, et tal pole omaniku nõusolekut selle vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramiseks. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise 4 1-19-6308 huvisid. Süüdistatav Andrey Serovi puhul karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid KarS §§57 ja 58 mõttes ei esine. Ta on kohtu poolt karistamata, kuriteo on toimepandud umbes 3 aastat tagasi. Hinnangut süüdistatavate süü suurusele mõjutab ka see, et Andrei Serovi omastatud vara maksumus pole suur. Seetõttu on Andrei Serovi süüaste KarS § 56 lg 1 lg 1 mõttes keskmisest väiksem. 4.2 Kohus on seisukohal, et puudub igasugune alus selleks, et karistada Andrey Serovit vangistusega. 4.3 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, kriminaalmenetluse ajalist kestust ning süüdistatava Andrei Serovi isiksust, peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavatele rahaline karistus alla KarS § 201 lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra. 4.4 Vastavalt KarS § 44 lg 2, rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Andrei Serovi puhul kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär ehk 10 eurot. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kannatanu A S on esitanud kohtule tsiviilhagi, nõudes kahju hüvitamist summas 1600 eurot. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi kulub rahuldamisele täies mahus kuna nagu on märgitud selle kohtuotsuse III osas, süüdistus on tõendamist leidnud. Vastav motiveering on kirjeldatud selle kohtuotsuse III osas. Kuna sarnase auto turuhind on, vastavalt automüügi portaalile Auto24.ee, vahemikus 899-2200 eurot, siis ka tsiviilhagi suurus on põhjendatud. VI Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohus on seisukohal, et Andrey Serovi ja A Serovi vahel sõlmitud mootorsõiduki PEUGEOT 407 registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx müügileping on endiselt kehtiv. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Auto seaduslik omanik ehk A Serov keeldus võtta nimetatud autot tagasi ning nõuab Andrey Serovilt lepingulise kohustuse täitmist tekitatud kahju väljamõistmise teel. Kannatanu tsiviilhagi on kohtu poolt rahuldatud täies mahus. Sellega seoses siis, kui Andrey Serov hüvitab kannatanule tekitatud kahju, saab tema kohustus täidetuks ning vastavalt Andrey Serovi ja A S vahel sõlmutud müügilepingule, läheb Andrey Serovile üle ülalnimetatud auto omandiõigus. 5 1-19-6308 Ülaltoodu alusel tuleb mootorsõiduk PEUGEOT 407 registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx koos autovõtmetega, mis asub hoiul Ida prefektuuri Narva kordoni territooriumil aadressil Tiigi 9 Narva (03.04.2019 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti nr 14/2019) tagastada Andrey Serovile peale kannatanu A S tsiviilhagi hüvitamist. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg 2, süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seetõttu tuleb Andrei Serovilt välja mõista ka kulud kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest summas 252 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, §
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 6