RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-18-1273 4. det

) § 124 lg 4 alusel kuni juhtimisõiguse peatamise aluse äralangemiseni. Otsuse järgi ei vasta tema terviseseisund e-tervise infosüsteemi kaudu 23. aprillil 2018 edastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi kohaselt

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

1. juunil 2018 väljastati tervise infosüsteemi vahendusel X-le uus „ei“-otsusega tervisetõend nr
2. Vastustaja selgituse kohaselt parandati selles
3. aprilli
4. a tervisetõendi number.
5. X esitas halduskohtule kaebuse Maanteeameti
6. mai
7. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei selgu Maanteeameti otsusest, millises osas ei vasta kaebaja terviseseisund kehtestatud tervisenõuetele. Kaebaja on pikka aega igapäevaselt teeliikluses osalenud ega ole põhjustanud mootorsõidukit juhtides ühtegi liiklusõnnetust või ohtlikku olukorda. Psühhiaater ja neuroloog on andnud hinnangu, et ta võib omada B-kategooria autojuhiluba. Seega ei saa olla kahjustatud kaebaja sellised sensoorsed, motoorsed või kognitiivsed võimed, mis on vajalikud auto juhtimiseks. Kahtluse all on, kas juhtimisõiguse peatamise otsuse tegi selleks volitatud ja pädev ametnik.
8. Tartu Halduskohus tagastas
9. oktoobri
10. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu hinnangul pöördus kaebaja kohtusse selleks, et saada tagasi 3-18-1273 mootorsõiduki juhtimise õigus. Etteheited Maanteeametile, et viimane on oma
11. mai
12. a otsust halvasti põhjendanud, või selle otsuse allkirjastanud ametniku volitustes kahtlemine ei too kaasa kaebaja juhtimisõiguse taastumist, kui talle ei ole väljastatud tervisetõendit, mis kinnitab tema terviseseisundi sobivust mootorsõiduki juhtimiseks. Tervisetõend väljastatakse juhile tervishoiuteenuse osutamise raames, mistõttu ei ole tegemist haldusmenetluses antava kooskõlastusega. Vastustaja ei saa hinnata kaebaja terviseseisundit sisuliselt, vaid peab lähtuma tervisetõendis väljendatud arsti otsusest. Kui kaebaja ei nõustu arsti hinnanguga tema terviseseisundile, siis tuleb tal esitada hagi maakohtule. Halduskohus ei saa sisuliselt kontrollida ega ümber lükata arsti otsust, et isiku tervislik seisund ei vasta juhi tervisenõuetele. Kuna kaebajal ei ole võimalik saada mootorsõiduki juhtimise õigust tagasi enne, kui ta esitab Maanteeametile tervisetõendi, milles tema terviseseisund on hinnatud nõuetekohaseks, ja vaidlust väljastatud tervisetõendi õigsuse üle ei saa lahendada halduskohus, siis ei ole kaebajal võimalik ka kaebuse rahuldamise korral oma eesmärki saavutada. Halduskohus selgitas, et kaebajal on võimalik vaadata tema kohta välja antud tervisetõendeid portaalis www.digilugu.ee või pöörduda teabe saamiseks oma perearsti poole.
13. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu
14. oktoobri
15. a määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule sisuliseks menetlemiseks. Määruskaebust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.
16. Maanteeamet rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja § 56 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Kaebaja juhtimisõigus peatati, sest tema terviseseisund ei vastanud kehtestatud tervisenõuetele. Seejuures ei ole Maanteeamet terviseseisundi mittevastavust oma otsuses põhjendanud, viidatud on vaid e-tervise infosüsteemi poolt väidetavalt
17. aprillil 2018 kaebaja kohta edastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendile. Seda tervisetõendit ei ole otsusele lisatud ning seda ei esitatud kaebajale ega kohtule. Seetõttu pole selgust, millistele tõenditele Maanteeameti otsus tugineb. 4.
18. Asjas ei vaielda selle üle, kas kaebaja mootorsõiduki juhtimist lubav tervisetõend kehtib või mitte, vaid selle üle, kas vastustaja faktiliste ja õiguslike põhjendusteta otsus on õiguspärane olukorras, kus müütiline
19. aprilli
20. a tervisetõend on kõrvuti asja menetluses esitatud eriarstide tõenditega, mille kohaselt lubab kaebaja tervislik seisund tal mootorsõidukit juhtida. Sellest tulenevalt ei saa kaebust perspektiivituks pidada. 4.
21. Kui Maanteeameti otsus jääb kehtima, tähendab see seda, et kaebaja terviseseisund on tunnistatud haldusaktiga mootorsõidukijuhi tervisenõuetele mittevastavaks ning ta kaotab tema jaoks elulise toimetuleku tähenduses olulise õiguse, ilma et tal olnuks võimalik kasutada oma põhiseaduslikku õigust saada kohtulikku kaitset. See ei ole põhiseaduspärane. 4.
22. Praegusel juhul on ka tsiviilõiguslikus suhtes väljastatud tervisetõendi hindamine halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 4).
23. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse
24. detsembri
25. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega korranud neid ning lisaks põhjendas määrust järgmiselt. 5.
26. Vaidlustatud otsus ei tunnista kaebaja terviseseisundit mootorsõidukijuhi tervisenõuetele mittevastavaks, see otsustus tuleneb
27. aprilli
28. a tervisetõendist. Juhtimisõiguse taastamiseks peab kaebaja saama uue „jah“-otsusega tervisetõendi, mis kinnitab, et tema terviseseisund vastab

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. 2

§ 101lg 8).

5.

1. Halduskohtu pädevuses ei ole
2. aprilli
3. a tervisetõendis tehtud otsustuse kontrollimine või ümberlükkamine. Arst väljastab tervisetõendi tervishoiuteenuse osutamise raames. Tervishoiuteenust osutatakse või sellest keeldutakse eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus. Nii kohtule kui ka vastustajale on otsuste tegemisel piisavaks see, kui on teada otsuse sisu ehk kas tervisetõend anti otsustusega „jah“ või „ei“. Kui kaebaja ei nõustu tervishoiuteenuse osutaja otsusega, on tal võimalik esitada hagi maakohtule. 5.
4. Pole alust kahelda Maanteeameti poolt kohtule esitatud tervisetõendite ehtsuses. HKMS § 59 lg 1 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuigi kaebajal on tema kohta käivatele tõenditele juurdepääs ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et portaalis www.digilugu.ee ei ole
5. aprilli või
6. juuni
7. a tervisetõendeid või et nende tõendite otsused oleksid teistsugused. Kuivõrd kaebaja ei ole otseselt tuginenud sellele, et tervise infosüsteemis oleks vale otsusega tervisetõendid, ning asi on lahendatav ilma kaebaja tervise üksikasjadega tutvumata, ei ole vaja
8. aprilli
9. a tervisetõendit välja nõuda. Tuginedes „ei“-otsusega tervisetõendile, on Maanteeamet vaidlustatud otsuse tegemisel ning halduskohus kaebuse tagastamisel kogunud piisavalt tõendeid ning andnud neile liiklusseadusega kooskõlas oleva hinnangu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Määruskaebuses palub kaebaja kohtute määrused tühistada ja saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. 6.
11. Kohtud on mõistnud praeguse vaidluse konteksti ja sisu valesti ning tõlgendanud ja rakendanud

§ 101lg-t 8 ja 124 lg-t 4 ning nendega seotud sätteid vääralt.

6.

1. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebuse eesmärgi saavutamine – vastustaja otsuse tühistamine ja seeläbi juhtimisõiguse taastamine – on faktiliselt ja õiguslikult võimalik. Kui tuvastatakse vastustaja otsuse tühisus, siis taastub kaebaja mootorsõiduki juhtimise õigus, sest tervisetõendi puudumine või „ei“-otsusega tervisetõend (mida ilmselt ei eksisteeri) juhtimisõigust kaebajalt ära ei võta. Juhtimisõiguse võtab kaebajalt ära just vaidlustatud otsus. 6.
2. Kui vaidlustatud otsus saavutab õigusjõu kaebaja kohtumenetlusest väljalükkamise tagajärjel, tähendab see, et kaebaja terviseseisund on tunnistatud mootorsõidukijuhi tervisenõuetele mittevastavaks ning ta kaotab tema jaoks olulise õiguse, ilma et tal olnuks võimalik kasutada oma põhiseaduslikku õigust saada kohtulikku kaitset. 6.
3. Ekslik on kohtute seisukoht, et vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse tsiviilõiguslikus suhtes väljastatud tõendite hindamise pädevuse puudumise tõttu. Maateeamet teostas kaebaja suhtes vaid tema käsutuses olevat subordinatiivset võimu – andis kaebaja subjektiivseid õigusi piirava haldusakti. Seega on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. 3

§ 124lg 4 alusel kuni juhtimisõiguse peatamise aluse äralangemiseni.

9. Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebaja eesmärk on taastada mootorsõiduki juhtimise õigus, ent isegi kui vaidlustatud otsus tühistataks, ei saavutaks ta soovitud tulemust.

§ 101

lg 1 järgi peab mootorsõidukijuhi terviseseisund vastama sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend. Asjas on tuvastatud, et kaebaja viimane tervisetõend kehtis kuni 7. augustini 2013.

§ 101

lg 8 järgi peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit.

§ 124

lg 1 järgi on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Eeltoodust tuleneb, et kui vaidlustatud otsus tühistada, ent kaebajal pole kehtivat tervisetõendit, siis on tal endiselt keelatud mootorsõidukit juhtida. 10. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et Maanteeamet tugines vaidlustatud otsust tehes olematule tervisetõendile.

§ 102

lg 4 järgi edastab mootorsõidukijuhi tervisetõendi andmed tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Maanteeametile elektrooniliselt või esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi Maanteeametile paberil. Maanteeamet on esitanud asjas tõendid, mille kohaselt esitati kaebaja „ei“-otsusega tervisetõendid Maanteeametile elektrooniliselt (

1. aprilli ja
2. juuni
3. a tervisetõendid, tl 28 ja 29). Halduskohus selgitas kaebajale, et tal on võimalus tervisetõendiga tutvuda portaalis www.digilugu.ee või pöörduda tervisetõendi saamiseks oma perearsti poole. See, et kaebaja seda teha ei soovi, ei tähenda, et tervisetõendit olemas ei ole.
4. Tervisetõendile kantud „ei“-otsus tähendab, et mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele.

§ 124

lg 4 järgi peatab Maanteeamet mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Normi sõnastusest tuleneb, et Maanteeametil ei ole juhtimisõiguse peatamise otsustamisel kaalutlusõigust ja ta peab lähtuma tervisetõendil olevast otsusest. Seega, kui vaidlustatud otsus tühistada, tuleks Maanteeametil anda sama sisuga haldusakt ja kaebaja juhtimisõigus

§ 124lg 4 alusel uuesti peatada.

12. Kohtud selgitasid kaebajale õigesti, et tal tuleb juhtimisõiguse taastamiseks esitada tervisekontrolli teostaja väljastatud „jah“-otsusega tervisetõend või edukalt vaidlustada tervisetõendi „ei“-otsus. Tulenevalt

§ 101

lg 1 teisest lausest ei saa kaebaja esitatud erialaarstide tõenditega tõendada oma terviseseisundi vastavust mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Kolleegium aga ei nõustu, et kaebaja peab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõendi vaidlustama maakohtus. 13.

§ 101

lg-s 1 nimetatud mootorsõidukijuhi tervisetõendiga tehakse kindlaks asjaolu, kas isiku terviseseisund vastab

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

See asjaolu on Maanteeameti jaoks siduva tähendusega, kui ta otsustab isiku juhtimisõiguse, sh selle peatamise üle. Maanteeametil 4

§ 102lg 1).

Seejuures saab tervisekontrolli teostaja määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse, st lubada mootorsõiduki juhtimise terviseseisundist lähtuva erinõude või piiranguga (

§ 101

lg 7), ning otsustada, et juht peab läbima tervisekontrolli sagedamini, kui seaduses üldjuhul ette nähtud on (

§ 101lg 5).

Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, on kehtestatud avaliku õiguse normidega:

§ 101lg 10 alusel antud Vabariigi Valitsuse 16.

juuni 2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“.

§ 102

lg 6 näeb ette, et mootorsõidukijuhi tervisekontrolli üle teostab Terviseamet haldusjärelevalvet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1 järgi on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Eeltoodud normid kinnitavad kolleegiumi hinnangul seda, et tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes (vt ka halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19 ja seal toodud viited). Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses.
3. HKMS § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Liiklusseaduses ei ole tervisetõendi vaidlustamiseks sätestatud teistsugust menetluskorda. Seega on kaebajal tervisetõendit kui eelhaldusakti võimalik vaidlustada halduskohtus.
4. HKMS § 120 lg 1 p 3 järgi kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kuna kohtud ei selgitanud, et kaebajal on kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja võimalik vaidlustada halduskohtus ka tema kohta välja antud tervisetõend, ega teinud kaebajale ettepanekut kaebust muuta, on kaebus ebaõigesti tagastatud. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Asi saadetakse halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
5. Kolleegium asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5