1-16-10373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10373 (16230104526) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lj

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Jan Talirand vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Jan Talirannalt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot ja 76 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-16-10373
2. Viru Vangla esitas 02.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jan Taliranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.12.2016 otsusega tunnistati Jan Talirand süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat ja 10 kuud. i Jan Talirand tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 4 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.10.2016 karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 05.10.

1. Kohtuotsus jõustus 28.12.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.12.2016 otsusest tunnistati Jan Talirand süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 4 järgi, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis. Täpsemalt Jan Talirand mõisteti süüdi selles, et tema ründas 02.09.2016 kella 22:30 paiku koos H P Tallinnas, XXX asuva Ülemiste Keskuse taga asuva taaraautomaadi juures J L ja R L. Nimelt võttis Jan Talirand J L kätega kehast kinni ja tõmbas viimase pikali maha, misjärel astus jalgadega kannatanule kätele, seejärel surus põlvega J L rinnakorvile ja nii tema kui H P lõid vähemalt korra kannatanule jalaga ribide piirkonda, misjärel lõi Jan Talirand veel ka käega J L kuklapiirkonda, samuti lõid nad mõlemad R L pead vastu autopesula seina ning seejärel rusikaga näkku, samuti kägistas Jan Talirand R L kätega kaela ümbert kinni hoides. Peksmise käigus võttis Jan Talirand võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil J L ära tulemasina Zippo väärtusega 25 eurot ning 2 eurot sularaha ja R L rahakoti vahel olnud hallikast metallist käeketi, mille Jan Talirand oli varasemalt ise kannatanule kinkinud. Nimetatuga tekitasid Jan Talirand ja H P lisaks varalisele kahjule J L füüsilist valu, rindkerepõrutuse ja marrastuse vasakule küünarnukile ning R L füüsilist valu, hingamisraskuse ja kriimustused vasemale põsele ja otsmikule. Samuti Jan Talirand isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ründas 26.09.2016 ajavahemikul kell 18:25 kuni 18:37 Tallinnas, XXX asuva Ülemiste Keskuse juures koos H P ja L P J L, lüües viimast korduvalt rusikate, küünarnuki ja põlvega peapiirkonda, s.h näkku, samuti ülakeha- ning kõhupiirkonda ning kägistades kätega kaelast, misjärel võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil J L taskust ära mobiiltelefoni Sony Xperia väärtusega 30 eurot ning rahakoti, milles oli AS-i S deebetkaart, kaupluste Rimi ja Maxima kliendikaardid ja City Casino kliendikaart, tekitades nimetatuga J L füüsilist valu ja hingamisraskuse ning varalise kahju vähemalt summas 30 eurot. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Tema poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine seisnes selles, et pani ta füüsilist vägivalda kasutades 02.09.2016.a ja 26.09.2016 toime J L röövimise, peksis 26.09.2016.a ajavahemikul kell 19:47 kuni 21:05 Tallinnas, XXX asuva Ülemiste keskuse lähistel koos H P ja L P I L, kellelt nad olid eelnevalt ära võtnud kohvri koos 10-eurose mobiiltelefoni, rõivaste, jalatsite ja 2 arvuti kõvakettaga, mis kuulusid K P. Nimelt lõid L P ja H P rusikaga I L korduvalt näopiirkonda ning kui kannatanu oli peksmise tagajärjel maha kukkunud, lõid L P, H P ja Jan Talirand kannatanut jalaga kõhupiirkonda ja ka kahel korral alaselja piirkonda, samuti peksid L P ja H P I L pead korduvalt vastu kivimüüri ning H P lõi I L veel jalaga ka kõhtu. Lisaks kägistas Jan Talirand korduvalt I L kätega kaelast, samuti lõi ta karguga I L vastu jalga. Nimetatuga tekitasid L P, H P ja J T I L tugevat füüsilist valu ja hingamisraskuse, samuti tervisekahjustused, nimelt põrutuse, muhu ja verevalumid otsmikul ning veritsevad haavad ala- ja ülahuulel.

1. Kinnipidamisasutuses Jan Taliranna kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates selle kinnipeetava puhul oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, suutmatus 2 1-16-10373 lahendada probleeme õiguskuulekalt. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt kuritarvitab alkoholi ega muuda sellest tingitud hoolimatut elustiili, kui tahab raha saada, kui ei hakka teadvustama probleeme enda käitumises ega mõtlema tegude tagajärgedele, kui ei hakka väärtustama ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ega muuda enda hoiakuid ning kui isik suhtleb kriminaalset käitumist pooldavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Jan Talirand tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata Jan Talirannale katseaeg ja käitumiskontrolli aeg kuni tema karistusaja lõpuni s.o. kuni 05.04.2021, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Kui kohus leiab, et Jan Talirand tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest enne tähtaegselt, kohustades teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi katseajal;

§ 75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma 07.10.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta Jan Taliranna ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Jan Taliranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Jan Talirand teatas 09.10.2019 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta näeb enda edasist elukulgu selliselt, et tahab välja saada ja asuda tööle. Kui ta saaks välja, siis proovib saada betoonifirmasse. Ta ei tea, kas tal on seal garanteeritud töökoht. Ta ei ole kunagi ametlikult töötanud. Ta ei oska seletada, miks ta ei ole kunagi ametlikult töötanud. Enne kinni kukkumist ta käis rahandusministeeriumi vana hoonet lammutamas. Ta plaanib täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest. Nii kaua kui ta kinni on olnud ta sai aru, et pole mõtet uuesti jooma hakata, et võib uuesti vanglasse sattuda. Kui ta alkoholi ei tarvita, siis ta midagi ei tee. Tal on plaan ravile minna ja anonüümsete alkohoolikute ringi. Enne kinni kukkumist ta tahtis ampulli panna, aga ei jõudnud. Sotsiaalprogrammide läbimisest oli tal see kasu, et enam alkoholi mitte tarvitada. Kui ta alkoholi tarvitama hakkab, siis ta uuesti vanglasse satub. Ta ei oska kuidagi selgitada enda kahte distsiplinaarasja. Ta ei tea, ei oska öelda, mis varasemalt ei võimaldanud tal öelda kindlalt alkoholile ei. Enne tuleb mõelda, kui alkoholi tarvitada. Võlgnevuse summas 2 923,46 eurot plaanib ta ära tasuda pensionist. Ta saab igakuise pensionina XXX ja 40 eurot läheb iga kuu kohtutäiturile. Ühiselamu toa eest tuleb tasuda 100-130 eurot kuus. Ta nõustub sellega, et tal on majandusliku toimetuleku osas puudusi. Röövimine juhtus seetõttu, et ta oli alkoholijoobes ja seetõttu juhtus. Tal ei ole kedagi lähedast, kes saab teda vabaduses toetada. Ta on võimeline täitma kriminaalhooldaja ettepanekus ära toodud kohustusi. See karistus on tal kõige pikem ja andis talle mõista, et vanglasse ei ole mõtet uuesti tulla. Ta ei tunne Kohtla-Järvel kedagi.
3. Jan Taliranna kaitsja toetas Jan Taliranna seisukohta ennetähtaegse vabastamise kohta. Kaitsja oli seisukohal, et Jan Taliranna puhul on kindlasti tema suhtes negatiivseteks asjaoludeks see, et ta on kriminaalkorras varem mitmel korral karistatud ja on vanglas juba neljandat korda. Samas ta ise ütleb, et varasemad karistused on olnud lühiajalised ja nüüd on ta olnud vanglas juba kolm aastat ja see kolmeaastane vangla karistus on mõjunud temale selliselt, 3 1-16-10373 et ta on saanud aru, et vanglas ei ole midagi teha ja soovib minna vabadusse. Kaitsja on aru saanud sellest, et see pikaajaline vangistus on temale mõjunud ja nüüd selle mõjul ta on veendunud, et ta enam kuritegusid ei soorita ja ei soovi varasemat elu elada. Varem on tema üheks probleemiks olnud alkoholi kuritarvitamine ja ta on kinnitanud ka ise, et iseloomustuse andmetel, et kõikide kuritegude sooritamisel ta oli alkoholijoobes. Alkohol on temale mõjunud selliselt, et ta pani kuritegusid toime, muutus agressiivseks. J. Talirand täna on selgitanud, et ta soovis minna enne vangistust alkoholiravile ja panna endale ampulli, kuid ei jõudnud seda. Nüüd ta on veendunud, et peale vangistust ta läheb ravile, et alkoholi enam mitte tarbida. Arvestades seda, et ta on vangistuses olnud kolm aastat ehk ta pole kolm aastat alkoholi tarvitanud, siis kaitsja on seisukohal, et usutav on see, et J. Talirand suudab vabaduses elada ilma alkoholita. See kolmeaastane alkoholivaba periood on teinud temale eelduse, et kui ta läbib alkoholiravi, siis võib uskuda, et ta alkoholi enam edaspidi ei tarvita. Jan Talirandil ei ole töökohta, kuid samas ta kinnitab, et ta seda töökohta kiiresti leiab. Kaitsja on seisukohal, et arvestades seda, et käesoleval ajal töö leidmine on muutunud lihtsaks võrreldes selle ajaga, kui Talirand läks vangistusse. Tänasel ajal, kus töötajate järgi on suur vajadus, siis on usutav, et J. Talirand leiab vabaduses kiiresti endale töökoha. Samuti on tal töövõimetoetus, mis võimaldab tal nii kaua kui tal ei ole veel töökohta maksta ära enda üüri elukohas ja jääb ka natuke üle, et ennast ülal pidada. Samuti tema negatiivseks asjaoluks on see, et tal on kaks distsiplinaarkaristust ja need karistused võib öelda, et on määratud väikeste rikkumiste eest ja ise Talirand ei oska seda kommenteerida, miks ta need karistused on saanud. Kaitsja arvab, et seda võib arvesse võtta, et ta ei ole vanglas pannud toime mingeid suuri distsiplinaarrikkumisi. Rikkumised on olnud väiksed ja distsiplinaarkaristused on olnud pigem formaalsed. Ise J. Talirand on öelnud, et temal Kohtla-Järvel tuttavad puuduvad ja see kinnitab seda, et vabastamisel J. Talirand ei hakka alkoholi tarvitama, kuna tal puuduvad sellised tuttavad, kes olid tal varem vabaduses. Ta on Kohtla-Järvel täiesti uus inimene, hakkab elama siin uut elu, läheb uuele töökohale, läbib alkoholi ravi. Alkoholi ta enam ei tarvita ja kui ta ei tarvita, siis on alust arvata ja võimalik uskuda, et ta ei pane toime ka kuritegusid. Kaitsja saab öelda seda, et kohtuistungil on võimalik veenduda selles, et ta on väga aus inimene ja ta kõik asjad ära rääkinud täpselt niimoodi nagu nad on ja ei ole midagi juurde mõelnud. Ta on ausalt öelnud seda, et tal puudub lähedaste toetus, öelnud ausalt, kuidas ta varem alkoholi tarvitas, kuna tema aususes ei saa hetkel kahelda, siis kaitsja on seisukohal, et sellest võib järeldada seda, et tema ütlus selle kohta, et ta tõepoolest ei soovi tulevikus enam alkoholi tarvitada seda saab uskuda. Kaitsja on seisukohal, et J. Talirand väärib enne tähtaegset vabastamist ja talle saab määrata sellised kohustused nagu kriminaalhooldusametnik on kirja pannud, et kõige tähtsam kohustus mitte tarvitada alkoholi ja asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et ei ole põhjendatud Jan Taliranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel 4 1-16-10373 võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.12.2016 otsusega tunnistati Jan Talirand süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.10.2016 karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 05.10.2016. 12.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on Jan Talirand temale mõistetud karistusajast 4 aastat 6 kuud ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega 5 1-16-10373 kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles 16. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Taliranna individuaalse täitmiskava alusel on ta perioodil 08.05.2017 - 09.10.2017 töötanud XXX majandustöödel koristajana. Perioodil 09.10.2017 - 08.01.2018 on ta töötanud XXX majandustöödel köögitöölisena. Alates 09.01.2018 on ta XXX töötanud majandustöödel köögitöölisena. Alates 29.08.2018 on ta XXX töötanud majandustöödel koristajana. Alates 06.11.2018 alustas õpinguid abikoka erialal (IdaVirumaa Kutsehariduskeskus). Hetkel on õpingud pooleli, kuna kinnipeetava suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt J. Taliranna isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 29.05.2019 käskkirjaga nr 6-3/345-1 (tl 61-62) määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud karistuse määramise tingis see, et Jan Talirand 07.05.2019 kell 20.38 jõudis oma ämbriga osakonda ning liikus koheselt osakonna päevaruumis oleva külmkapi ette ning asetas midagi külmkappi. Teise distsiplinaarkaristuse, s.o ka noomituse põhjuseks on nähtuvalt Viru Vangla 27.12.2018 käskkirjast nr 6-3/1062-1 (tl 52-53) see, et Jan Talirannal saatmise ajal rohelise maja galeriis kukkus maha kiri, mida ta hakkas otsima. Samuti on vangla iseloomustuses ära märkinud, et 14.08.2018 on koostatud Viru Vangla poolt teatis kriminaalmenetluse nr 19922700088 alustamise kohta (

§ 121lg 1 tunnustel).

1. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole seega õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega.
2. Vanglas veedetud aja jooksul on Jan Talirand läbinud sõltuvusteemalise programmi „Eluviisitreening“ ajavahemikul 25.09.2017-08.12.
3. Jan Talirand tunnistas oma alkoholiprobleemi. Peamisteks riskiolukordadeks olid konfliktid teiste isikutega ning see, kui tema kallal näägutatakse. Oma eesmärgiks on võtnud vabanedes tarvitatavat kogust oluliselt vähendada, päris

keks ei plaani hakata. Samuti 23.08.2018-18.09.2018 läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tulevikus kinnipeetavale on planeeritud jätkutegevused mõlemas sotsiaalprogrammi osas. 19. Kohus leiab, et eeltoodud andmete alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et Jan Taliranna käitumises kinnipidamisasutuses on esinenud positiivseid momente, s.o tihe tööga hõivatus ning kahe sotsiaalprogrammi läbimine. Paraku tuleb negatiivse poole pealt välja tuua kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Nähtuvalt vangla poolt määratud karistustest, s.o mõlemal 6 1-16-10373 juhul on süüdimõistetud karistatud noomitustega ning rikkumise sisust saab järeldada seda, et tegemist ei ole olnud väga tõsiste rikkumistega. Samas on rikkumised aset leidnud ning seda range järelevalve tingimustes. Täielikult ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et Jan Taliranna suhtes on Viru Vangla avalduse alusel alustatud uus kriminaalmenetluse

§ 121

lg 1 tunnustel, mis viitab sellele, et on alust arvata, et süüdistatav on jätkuvalt vägivaldne ja seda ka ilma alkoholi tarvitamiseta.

1. Kokkuvõtvalt ei toeta kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta on küll säilitanud vanglas viibides töötegemise harjumuse, kuid samas on pannud toime kaks distsiplinaartegu. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas. See, et Viru Vangla 31.07.2019 käskkirjaga nr 64/185-1 (tl 71-72) kohaldati Jan Taliranna suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid viitab selgelt sellele, et mõistetud karistus ei ole veel enda eesmärki saavutanud ning käesoleval juhul on vajalik ka läbitud sotsiaalprogrammide jätkutegevuste läbimine suunamaks süüdimõistetud uue elu suunas, kuhu ei kuulu ei alkoholi tarvitamine ega ka vägivalla rakendamine. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Jan Talirand elama asuda aadressil XXX. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub J OÜ-le. Telefonivestlusest ühiselamu juhataja I K selgus, et igal soovijal on võimalus elada üksinda toas. Käesoleval ajal ei ole tugiisikut soovinud. Kohtuistungil jäi J. Talirand selle juurde, ta soovib vabanemisel minna elama ühiselamusse Kohtla-Järvel, kus ta kedagi ei tunne.
3. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel puudub kindel töökoht. J. Talirand ei esitanud andmeid vabanemisjärgse töökoha kohta. Ka kohtuistungil ei selgunud see, et süüdimõistetule on vabaduses tagatud kindel töökoht. Ka selgus kohtuistungil, et ta ei ole varasemalt kunagi ametlikult töötanud, isik ei soovinud ametlikult tööd teha, kuna ta ei soovinud maksta makse. 09.09.2019 seisuga on K-Raha infosüsteemi andmetel isikul täitmata rahalisi nõudeid 2 923,46 euro ulatuses, vabanemisfondis 388,28 eurot. Isik kasutas vabaduses viibides kõik olemasoleva raha alkoholi tarvitamisele. Majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Vangistuses soovib töötada ning rahalised nõuded ära maksta. Alates 2017 mai - oktoober töötas majandustöödel abitöölisena, alates 09.10.2017 töötab köögitöölisena. Hetkel ei tööta, kuna tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral soovib Jan Talirand asuda ametlikult tööle K OÜ-sse. Vanglapäringu koostamisel on ametnik võtnud ühendust juhatuse liikmega V K telefoninumbril XXX, kelle sõnul kuulab ta antud isikust esimest korda.
4. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodud andmeid isiku elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Tõenäoliselt suurendab Jan Taliranna puhul asjaolu, et ta asuks elama täiesti uude keskkonda enda senistest joomakaaslastest kaugele esialgselt seda tõenäosust, et ta suudab alluda kriminaalhooldusele ja täita talle määratavaid kohustusi. Samas kohus ei ole täielikult veendunud selles, et vabaduses olles suudab süüdimõistetu kogu kriminaalhoolduse aja elada ilma alkoholi tarvitamiseta. Seda kinnitab kohtu hinnangul see, et varasemalt pole ta midagi tõsist ette võtnud seoses enda alkoholisõltuvusega ning seega tema valmisolek alluda ravile ja osaleda anonüümsete alkohoolikute grupi töös on hetkel paljasõnaline. Seda, et tema puhul esineb oht, et ta naaseb alkoholi küüsi kinnitab see, et ta on andnud erinevasisulisi ütlusi enda edaspidise alkoholi 7 1-16-10373 tarvitamise osas kohtus ja kinnipidamisasutuses. Nimelt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel on ta öelnud, et päris

keks ei plaani hakata.

1. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul käesoleval juhul süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem on sellised, mis ei aita kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ja sellele, et ta suudab vabaduses olles öelda kindlalt ei alkoholile, mis suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Tal on olemas küll sissetulek pensioni näol, kuid arvestades püsiväljaminekuid, siis jääb talle kätte igakuiselt natuke üle 100 euro, millest piisab hädapäraselt üksnes toiduainete ostmiseks. Kohus ei ole päris kindel ka selles, kas Jan Talirannal on võimalik vabaduses olles kiiresti tööle asuda, arvestades tema olematut ametlikku töökogemust. Ka ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga selles osas, et töökäsi on hetkel hädasti puudus. Nimetatud väide võib-olla asjakohane tõmbekeskuste puhul, milleks paraku KohtlaJärvet üldteada olevalt pidada ei saa. Kohus tunnustab Jan Taliranda aususe eest, mille kohaselt tal kahetsusväärselt ühtegi lähedast isikut vabaduses toetamas ei ole. Paraku ka viimati nimetatud asjaolu lisaks tema õlul lasuvale võlgnevusele summas 2923, 46 eurot ei räägi teda vabaduses toetavate elutingimuste kasuks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
2. Jan Taliranna iseloomustusest nähtub, et ta omandas
3. aastal Kosejõe Koolis lihtsustatud õppekava alusel põhihariduse. Eelmise vangistuse ajal (2016 aasta esimeses pooles) läbis puhastusteeninduse kursused. Isik sooviks jätkata kooliteed ning omandada kutseharidust. Kinnipeetav avaldas
4. aasta augustikuus soovi, et tahab minna õppima abikoka eriala. Kinnipeetavale võimaldatud õppida. Alates 06.11.2018 alustas Jan Talirand õpinguid abikoka erialal ning tema sõnade kohaselt see meeldib talle. Hetkel ei ole abikoka eriala lõpetanud, kuna isiku suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid.
5. Karistusregistri andmete kohaselt on Jan Talirand kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Viimast karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest.
6. Eeltoodud andmete valguses ja silmas pidades ka kuriteo toimepanemise asjaolusid (mitmed vägivallateod grupis) ning arvestades süüdimõistetu senist käitumist kinnipidamisasutuses, leiab kohus, et Jan Taliranna ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid kohtule aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab ja tahab elada edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik tema käitumisele mingeid etteheiteid teha. Seega Jan Taliranna tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Kohtu hinnangul see aga käesoleval hetkel selline ei ole, arvestades tema käitumist kinnipidamisasutuses ja tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning ka seda, et ta ei viibi mitte esimest korda kinnipidamisasutuses.
7. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et kõik isiku kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kohus leiab, et nõustuda saab sellega, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et J. Talirand võib jätkata alkoholi tarvitamist, mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Üldteada on see, et alkoholisõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel sellises ulatuses napib. Seega kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, sest senini on ta selles osas olnud passiivne ning kohtule ei anna alust teha positiivset prognoosotsust ka see, et ta on viimase reaalse vangistuse kandmisel viibinud kinnipidamisasutuses pikemalt kui varasemalt, s.o natuke üle kolme aasta. Kohtu hinnangul 8 1-16-10373 vääriks eeltoodud pikkuses vangistuse ärakandmisel süüdimõistetu käesoleval juhul kohtu poolset usaldust kanda karistus ära teistel tingimustel siis, kui tema käitumisele vanglas pole võimalik mingeid etteheiteid teha. Käesoleval juhul aga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja ka algatatud kriminaalasi ei võimalda kohtul öelda, et süüdimõistetu puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning põhjendatud on tema ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine.
8. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine ja püsiv elukoht ning pensioni näol sissetulek) üles negatiivseid (distsiplinaarkaristused, püsiva töökoha puudumine, tasumata rahalised nõuded, vähene haridus ja ametliku töökogemuse puudumine, alkoholisõltuvus, korduv varasem karistatus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et Jan Taliranna ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Jan Taliranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
2. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Jan Taliranna kaitsja Robert Sprengk riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 149, 76 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist, süüdimõistetuga nõupidamist Viru Vanglas põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ning ka sõidukulude hüvitamine on põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
3. juuli 2016.a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 1, 4, 5 ja 10 ning § 6 lg-st 5 rahuldas kohus kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Jan Talirannalt välja mõista. Kohus leiab, et Jan Talirannale võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 9