) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.
lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolu osas: - BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 30.04.2014 laenulepingu nr xxx. VÕS § 8 lg 1 järgi on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist, viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1,4,6, § 108 lg
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 5 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele intressimäärale alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 26.04.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2018 (põhivõlgnevus 1 315,05* viivitatud päevade arv 1 313 * seadusjärgne intressimäär 0,022 % päevas). Viivise summa on 379,87 eurot. Hageja palub samuti välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusega sätestatud intressimääras. Kohus leiab, et seadusjärgne viivise % ei saa olla ilmselgelt ebamõistlikult suur. Viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hageja on eksinud põhinõude arvestamisel. Viivise suurus on 1 063,36 eurolt perioodi 26.04.2015 – 28.11.2018 eest 306,41 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 720 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuväliseks kuluks on
Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 81 % ulatuses, so summas 182,25 eurot välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli lihtsama tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 70 eurot. Hagi koostamise mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 3 tundi. Kostja vastusega tutvumise mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 0,5 tundi ja kostja vastusele seisukoha esitamise kuluks on põhjendatud 1,5 tundi. Hageja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 0,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajaline kulu kokku 5,5 tundi, mis teeb kokku 385 eurot, millest 81% on 311,85 eurot. Kohus ei pea kuludokumentide ega maksekorralduse väljanõudmist vajalikuks. 6 Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 494,1 eurot.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.