← Eesti

2-18-120178/6

Obsah (11)§ 5§ 436§ 232§ 367§ 173§ 162§ 138§ 144§ 124§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-120178

) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 232

lg 1 kohaselt poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolu osas: - BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 30.04.2014 laenulepingu nr xxx. VÕS § 8 lg 1 järgi on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist, viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1,4,6, § 108 lg

  1. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis BB Finance OÜ kostjale laenu summas 2 782,34 eurot, millest 2 182,34 eurot läks varasema laenu katteks ja 600 eurot kanti kostja kontole. Hageja nõuab viimase 4 osamakse maksmist kokku summas 1 315,05 eurot. Kohus leiab, et tegemist on arvutusveaga, sest viimase 4 osamakse summa on 1 063,36 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viimase osamakse tähtaeg oli 25.04.
  2. Kostja algseks laenuandjaks oli BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ). Hageja on esitanud teatise nõude loovutamise kohta OÜ-le Aktiva Finants kuupäevadega 29.05.2015 ja 23.04.
  3. Ilmselt on kaks kuupäeva sattunud teatise teksti ekslikult. Siiski on selge, et 4 mõlemaks kuupäevaks oli võlg muutunud juba sissenõutavaks ja kostjal oli võlg tasumata. Kostja on kirjutanud vastuväites, et teatises nõude loovutamise kohta puudub BB Finance OÜ esindusõigusliku isiku allkiri. VÕS § 170 lg 1 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtu arvates ei oma tähtsust, et teatis oli allkirjastamata. Käesoleva hagimaterjali ja lisadega on vaieldamatult tõendatud, et loovutamine on aset leidnud. Kostja on esitanud vastuväiteks, et ta ei ole enne hagi kättesaamist nõude loovutamise teatist kätte saanud. Ometi on kostja enne hagi kättesaamist, so 14.05.2018 saatnud Julianus Inkassole e-kirja, millest nähtub, et ta on saanud Julianus Inkassolt teate võla kohta. Kostja 20.02.2019 seisukohas väidab, et hagihoiatusest (09.08.2018) ei nähtu, kes kellele millise nõude on loovutanud. Kohus leiab, et selles teates on konkreetselt kirjas, et nõue tuleneb kostja ja BB Finance OÜ vahelistest tehingutest. Samuti on hagihoiatuses kirjas, et nõue tuleb tasuda AF Võlamenetlus OÜ-le. Kuna AF Võlamenetlus OÜ on ühinenud OÜ-ga Aktiva Finants, nagu viitab hageja, siis ei oma tähtsust, et teates on kirjas, et kostja võlgneb summa AF Võlamenetlus OÜ-le. Samuti on hageja lisanud tõenditena 09.08.2018 hagihoiatuse ja 14.05.2018 kirja kostjalt, kus kostja kirjutab, et on kunagi vist laenu võtnud Raha24 OÜ-st ja summa oli kolme tuhandega midagi. Seega pole kostjal kohtu arvates olnud õigust kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 172 toetudes, sest talle on nõude loovutamisest kirjalikult teatatud. Kostja leiab, et ta ei nõustu sellega, et ta oleks pidanud laenuandjat aadressi muutmisest teavitama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja käitumine on olnud pahauskne ja kostjal tulnuks teavitada laenuandjat aadressi muutumisest. Kostja väitel on ta loovutusest teada saanud alles hagi saamisega, kuid ka senini on kostjal võlg hageja ees siiski tasumata. Kostja leiab, et hagi lisa 2 on fiktiivne dokument, millest palub teavitada prokuratuuri. Kohtul puudub alus nimetatut kahtlustada, kostjal endal on võimalik pöörduda prokuratuuri soovi korral. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 6 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 30%. Hageja on arvestanud intressi 30% aastas vastavalt maksegraafikule osamaksest 25.01.2015 kuni lepingu viimase osamakseni 25.04.2015 summas 98,73 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku protsendimääraga. Samuti ei ületa laenu krediidikulukuse määr toonast keskmist krediidikulukuse kolmekordselt, et tegemist võiks olla tühise tingimusega. Kohus leiab, et intress summas 98,73 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmis ja kohustuse täitmisega viivitamis korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 5 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele intressimäärale alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 26.04.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2018 (põhivõlgnevus 1 315,05* viivitatud päevade arv 1 313 * seadusjärgne intressimäär 0,022 % päevas). Viivise summa on 379,87 eurot. Hageja palub samuti välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusega sätestatud intressimääras. Kohus leiab, et seadusjärgne viivise % ei saa olla ilmselgelt ebamõistlikult suur. Viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hageja on eksinud põhinõude arvestamisel. Viivise suurus on 1 063,36 eurolt perioodi 26.04.2015 – 28.11.2018 eest 306,41 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 720 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on

§ 144p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja

§ 124lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 81 % ulatuses, so summas 182,25 eurot välja mõista.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli lihtsama tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 70 eurot. Hagi koostamise mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 3 tundi. Kostja vastusega tutvumise mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 0,5 tundi ja kostja vastusele seisukoha esitamise kuluks on põhjendatud 1,5 tundi. Hageja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 0,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajaline kulu kokku 5,5 tundi, mis teeb kokku 385 eurot, millest 81% on 311,85 eurot. Kohus ei pea kuludokumentide ega maksekorralduse väljanõudmist vajalikuks. 6 Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 494,1 eurot.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.