1-17-8471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-8471 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtša

§ 180

alusel mõista Andres Sumililt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsja tasu) summas 95 € (üheksakümmend viis eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Andres Sumilile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

1. Jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest (sõidukulud) summas 6,60 € (kuus eurot ja kuuskümmend senti) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Andres Sumilile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 15.10.
2. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Sumili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Isik viibib avavanglas. Harju Maakohtu 27.09.
3. a kohtumäärusega tunnistati lubatavaks Andres Sumili suhtes tehtud Saksamaa Liitvabariigi Hofi Maakohtu 17.11.2015 otsuse nr 5 KLs 332 Js 2226/15 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Andres Sumili poolt kuulub ärakandmisele 7 (seitse) aastat vangistust. Isiku poolt sooritatud kuritegu on kuriteoks ka Eestis ning kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi. Karistuse kandmise algus oli 16.02.
4. a ja lõpp on 16.02.
5. a. Andres Sumili kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab narkootikumide suures koguses käitlemise eest, ületades riigi piire. Nii varasemalt kui ka käesolevalt on kuritegude soodusteguriks majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning osaleb alates 30.05.2018 majandusabitöödel. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx Tegemist on endise elukaaslase/äripartneri korter-kontoriga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on esitanud andmed ettevõtte xxx OÜ kohta, kus tal oleks võimalik vabanemise korral tööd saada, kuid antud ettevõte seda kinnitanud ei ole. Isik ise kinnitab, et tööta ta vabaduses ei jää. Lisaks on isiku sõber pakkunud võimalust tööle saada haljastuse alal. 18.09.2019 seisuga Tartu Vangla andmetel isikul rahalisi nõudeid ei ole ning vabanemisfondis on 1620 eurot. Vangistuses on toetanud materiaalselt elukaaslane ja tuttavad. Andres Sumil taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Andres Sumili vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kinnipeetav on ideaalne kandidaat vabastamiseks. Ta on püüdlik, viisakas, mitte konfliktne, hea tervise ja perekonna toetusega isa, kes on läbinud sotsiaalprogrammi. Tal puuduvad võlad ja tal on olemas kindel elukoht Tallinnas. Ta on varasemalt töötanud vanglas ning jätkab töötamist ka vanglast vabanedes. Isik viibib käesoleval hetkel avavanglas ja tal on äärmiselt madal uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Seega ei ole üllatuseks, et vangla ja prokurör toetavad isiku vabastamist. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Andres Sumili võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Sumili isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4 aastat ja 9 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andres Sumili tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andres Sumilile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgitut, et isik tegutseb üldjuhul läbimõeldult, impulsiivsust ei esine. Ta saab oma rikkumisest aru, teadvustab enesele ning tunnistab süüd. Kinnipeetav on püstitanud endale reaalsed tuleviku eesmärgid ning otseseid kuritegelikke hoiakuid ei tähelda. Ametnikega suhtleb isik viisakalt, teeb koostööd ning vangistuses probleeme ei ole esinenud. Tal on olemas motivatsioon elada seaduskuulekat elu, ta saab aru oma süüst ning sellist viga korrata enam ei taha. Pärast vabanemist on Andres Sumilil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andres Sumil, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

§ 180alusel tuleb Andres Sumilil hüvitada ka kaitsjatasu.

Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Yaroslav Radziwill esitas kohtule taotluse hüvitada talle 101,60 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks Andres Sumililt välja mõista 95 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 6,60 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 6,60 eurot, sest tegemist on kaitsja sõidukuludega. Seega arvestab kohus summast 101,60 eurot maha summa 6,60 eurot ning tasumisele kuulub 95 eurot. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/