← Eesti

1-19-5504/19

Obsah (5)§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-19-5504 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5504 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Aimur Karrole Tartu Maakohtu 06.08.2019.

a otsusega kriminaalasjas 1-19-5504 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Aimur Karro vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Aimur Karrole teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 06.08.2019. a otsusega tunnistati Aimur Karro süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et Aimur Karrol tuleb koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, mille hulka arvati

§ 68lg 1 alusel Aimur Karro kahtlustatavana kinnipidamise aeg (s.o 2 päeva).

Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust, jäeti

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel Aimur Karro suhtes täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati Aimur Karrole käitumiskontrolli ajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

75 lg 4 alusel kohustati Aimur Karrot alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Aimur Karrolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 22.08.

  1. a. 29.10.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik Aimur Karro suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Aimur Karro alkoholi tarvitamise keeldu. 25.10.
  3. a tuvastati Aimur Karrol kriminaalhoolduses alkoholijoove 0,403 mg/l kohta ja teda kõrvaldati sotsiaalprogrammist reeglite rikkumise tõttu. Aimur Karro selgitas alkoholi tarvitamist tervislike põhjustega. Aimur Karro kriminaalhooldus algas 26.08.
  4. a. Aimur Karroga on erakorralise ettekande esitamise seisuga kokku lepitud 6 registreerimisaega, kuhu ühel juhul Aimur Karro ei jõudnud tervislikel põhjustel ja kolmel korral on Aimur Karro olnud alkoholijoobes. 04.09.
  5. a kui Aimur Karroga pidi toimuma esmakontakt, hooldusalune kohtumisele ei ilmunud. Ametnik üritas kahel korral helistada Aimur Karrole tavatelefonilt ja ühel korral mobiiltelefonilt. Aimur Karro kõnesid vastu ei võtnud. Ametnik saatis Aimur Karrole ametimobiililt sõnumi, et ta võtaks ametnikuga ühendust. Aimur Karro helistas tagasi ja seletas, et terve nende peret on tabanud kõhugripp ja ta oli 2 päeva magamata olnud. Nüüd lõpuks tuli tal väga hea uni ja ta lihtsalt magas. Lepiti kokku, et Aimur Karro tuleb ametniku vastuvõtule järgmisel päeval ja esitab arstitõendi haiguse kohta. 05.09.
  6. a tuli Aimur Karro kohtumisele 10 minutit varem ja esitas perearsti Kaily Murdoja tõendi selle kohta, et ta pöördus perearsti vastuvõtule 04.09.
  7. a, kaebuseks 02.09.
  8. a tekkinud äge haigestumine, mis küll paranemistendentsiga, kuid täielikult möödunud pole. Soovitatud kodust ravi. Viidud läbi alkoholi tarvitamise kontroll, mille käigus tuvastati joove 1,527 mg/l. Aimur Karro isiku sõnul tarvitas ta 04.09.
  9. a pipraviina 250 mg kõhulahtistuse vastu. Ametnik selgitas Aimur Karrole kohtu poolt määratud kohtustust mitte tarvitada alkoholi ja selle sisu janing tegi hoiatuse. 10.09.
  10. a võttis Aimur Karro ennast Eesti Töötukassas arvele kui töötu. 23.09.
  11. a tuli Aimur Karro esindusse kokkulepitud kohtumisele peale šokivangistust ja talle tehti alkoholi tarvitamise kontroll, mille tulemuseks oli alkoholijoove 0,586 mg/l. Aimur Karro sõnul tarbis ta päev varem 0,25 l viina. Aimur Karro seletas, et ta oli vanglaametnike peale vihane, et need olevat ta telefoni SIM - kaardi ära lõhkunud. Ametnik koostas Aimur Karrole hoiatuse. 16.11.
  12. a allkirjastati Aimur Karroga kokkulepe sotsiaalprogrammis osalemiseks, mille üks reeglitest on, et hooldusalune ei tohi tulla kohtumisele alkoholi või narkootikumide mõju all. 25.10.
  13. a tuli Aimur Karro esindusse, et osaleda sotsiaalprogrammi grupitunnis, aga kontrollides alkoholi tarvitamist oli tulemus positiivne – 0,403 mg /l. „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele Aimur Karro ei jõudnud kriminaalhoolduse ajal pöörduda. 2 Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Aimur Karrole mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Aimur Karro kriminaalhooldus olnud probleemne – isikul on esinenud registreerimiskohustuse mittetäitmisi, alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ja ta on välja heidetud sotsiaalprogrammist reeglite rikkumise tõttu. Aimur Karrol on alkoholi keeld, millest ta ei suuda kinni pidada. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et Aimur Karro kuritarvitab alkoholi, ei teadvusta oma probleemi ning ei ole motiveeritud sellega tegelema. Probleemi mitteteadvustamist kinnitab asjaolu, et kuigi Aimur Karro on juba augustikuust kriminaalhooldusel, ei ole ta leidnud endas motivatsiooni arsti vastuvõtule minna, kuigi talle on korduvalt selgitatud asjaolu, et ta ei tohi alkoholi tarvitada. Samuti on ta saanud kaks hoiatust. Ametnik on teinud omalt poolt kõik, et Aimur Karrot aidata, ent Aimur Karro ise ei taha oma elus muutust ette võtta. Kohus arutas erakorralist ettekannet 14.11.
  14. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekanne esitamist, s.o 29.10.
  15. a. käis Aimur Karro vaimse tervise õe vastuvõtul ja 01.11.
  16. a toimus registreerimine. Aimur Karro palub karistust täitmisele mitte pöörata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Aimur Karro on rikkunud talle Tartu Maakohtu 06.08.2019.a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 25.10.

  1. a, mille tõttu kõrvaldati teda ka sotsiaalprogrammist. Materjalidest nähtuvalt tuvastati 25.10.
  2. a kriminaalhooldusosakonnas alkoholisisaldus Aimur Karro väljahingatavas õhus 0,403 mg/l kohta. Aimur Karro selgituste kohaselt alkoholi tarbimine oli tingitud tervislikkest põhjustest (cccccccc). Kohus on seisukohal, et rikkumise toimepanemiseks on puudunud mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Aimur Karro puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Aimur Karro suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Aimur Karrole on antud võimalus kanda karistust vabaduses juba Tartu Maakohtu 06.08.2019.a otsusega, mille kohaselt tuli Aimur Karrol osaliselt mõistetud karistus ära kanda. Vaatamata sellele hakkas Aimur Karro rikkuma talle määratud kohustusi, s.o ennekõike alkoholi tarvitamise keeldu, juba kriminaalhoolduse alguses. Nii enne šokivangistuse algust kui ka pärast seda on Aimur Karro rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on reageerinud rikkumistele hoiatusega. Rakendatud meede ei ole aga mõjutanud Aimur Karro käitumist. Nimelt on Aimur Karro jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Selle tulemusena on ta välja arvatud sotsiaalprogrammist (milles osalemise kohustus on Aimur Karrole määratud kohtuotsusega). Lisaks ei olnud Aimur Karro registreerinud ennast „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames esmase hindamise teenusele. See omakorda ei anna alust arvata, et Aimur Karro on suuteline edasiselt oma tegutsemisviisi muutma ja alkoholi tarvitamist lõplikult lõpetama. Seda vaatamata sellele, et Aimur Karro on 3 käesolevaks ajaks käinud „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames vaimse tervise õe vastuvõtul. Arvestades Aimur Karro selgitusi (alkoholi tarbimisega probleemi ei ole, osales sotsiaalprogrammis ja pöördus vaimse tervise õe poole üksnes seetõttu, et kohus on teda selleks kohustanud), on ilmne, et Aimur Karro ei ole senini aru saanud temal esinevast alkoholi tarvitamise probleemist. Samas, kuni Aimur Karro ei teadvusta endale probleemi sisu ja selle tagajärgi, ei ole sellega tegelemine edukas. Seega ei ole kohtu hinnangul Aimur Karrol võimalik kriminaalhooldust edukalt läbida ja seda põhjusel, et ta ei ole suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Kohtu hinnangul puudub Aimut Karrol siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Aimur Karro suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Aimur Karro suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenvalt tuleb pöörata täitmisele Aimut Karro Tartu Maakohtu 06.08.
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5504 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Aimur Karrole teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.