lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse 2 kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendusel, et kaebaja soovib esitada hiljem kahju hüvitamise nõude. Kohus selgitab kaebajale, et tulenevalt eelpool viidatud regulatsioonist kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole vajalik ega lubatav esitada esmalt sama haldusakti suhtes õigusvastasuse tuvastamise kaebust. Seetõttu tuleb tuvastamiskaebus kaebajale tagastada. Mis puudutab esmaste õiguskaitse vahendite kasutamist, siis selleks oleks olnud tühistamiskaebus ehitusloale, kuid see oleks tulnud esitada kaebetähtaega järgides. Käesoleval juhul lõpetas kohus haldusasja menetluse ehitusloa tühistamisnõudes seoses kaebetähtaja rikkumisega. Samas ei välista see antud juhul kahju hüvitamise nõude esitamist. Kahju hüvitamise nõue sisaldab endas juba vastustaja tegevuse (antud juhul siis väidetavalt õigusvastase ehitusloa väljastamine) õigusvastasuse tuvastamist. Eraldi selleks samasuguse nõude esitamist seadus ei võimalda. Küll aga selgitab kohus kaebajale, et kaebajal on võimalik vaidlustada Luise tn 17 hoonele tulevikus väljastatav kasutusluba tühistamisnõudega juhul, kui kasutusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. (Kasutusloa vaidlustamine tühistamisnõudega järgides seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaegu on käesoleval juhul samuti esmaseks õiguskaitse vahendiks RVastS § 7 lg 1 tähenduses). Nimelt ei kontrolli kasutusloa andmisel haldusorgan tulenevalt seadusest ja kohtupraktikast mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Kasutusloa väljastamise otsustamisel tuleb hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu kohtupraktika kohaselt puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. (Riigikohtu 24.11.2017 lahend nr 3-17-1398 p 16, vt ka p 15) EhS § 55 punkti 3 tuleb jätkuvalt tõlgendada kaalutlusõigust andvana (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. (Riigikohtu 24.11.2017 lahend nr 3-17-1398 p 17, vt ka p 19.) 8. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 3 Menetluskulud 9.
lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 750 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale. Kolmas isik palub menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada vastavalt TsMS § 177 lg 4-le viivise tasumise kohustust VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud vastust esialgse õiguskaitse taotlusele ülepaisutatud (kokku 7,5 h millest 6 h on tasustatud). Kohus peab põhjendatud ajakuluks 3 h arvestades mh kolmanda isiku poolt esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuse pikkust ja sisu, mis on üks lehekülg pigem lihtsalt asjaolude esitamist kui õiguslikku argumentatsiooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud õigusabikuludeks 3x125 eurot ehk kokku summas 375 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab kolmandale isikule veel, et
ei näe ette võimalust kohaldada TsMS § 177 lg 4, mis sätestab menetluskuludelt viivise tasumise kohustuse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, millest tulenevalt tuleb kolmanda isiku vastav taotlus jätta rahuldamata. 10. Riigilõivu osas märgib kohus, et kuivõrd kohus lõpetas menetluse ehitusloa tühistamise nõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu, millisel juhul kuulub riigilõiv tagastamisele (
lg 5 p 4 ja § 152 lg 1 p 2) ning ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastas kaebuse
lg 2 p 1 alusel, millisel juhul riigilõiv tagastamisele ei kuulu vastavalt HKKS § 104 lg 5 p 2, siis saab käesoleval juhul kaebajale tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 7,50 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.