← Eesti

1-18-4577/32

Obsah (12)§ 200§ 118§ 121§ 263§ 216§ 64§ 68§ 65§ 199§ 16§ 18§ 119

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2019, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4577 (17740000168) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi se

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p 1, 2, 3, § 263 lg 1 p 2, § 216 lg 1 järgi lühimenetluse korras Anu Toluk Dmitri Tsajun isikukood 37705200020, kodakondsuseta, põhiharidusega, emakeel vene keel, kannab karistust Viru vanglas, enne vangistust ei töötanud, kriminaalkorras karistatud, viimati: 9.08.2016 Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 vangistusega 4 aastat 8 kuud, kandmise algus 10.10.

  1. Tõkend puudub. Andrei Matvejev Istungi toimumise aeg 23.-24.09.2019, 9.10.2019 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §§ 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus otsustas: Prokurör Süüdistatav
  2. Tunnistada DMITRI TSAJUN süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. 2. Tunnistada DMITRI TSAJUN süüdi

§ 118lg 1 p 6 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

3. Tunnistada DMITRI TSAJUN süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

4. Tunnistada DMITRI TSAJUN süüdi

§ 263lg 1 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

5. Tunnistada DMITRI TSAJUN süüdi

§ 216lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust 1

(46)6.

§ 64

lg 1, 3 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. 7. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada Dmitri Tsajunile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 29.02.2016-01.03.2016 (2 päeva), 26.07.2016-27.07.2016 (2 päeva), 10.10.2016 (1 päev), s.o kokku 5 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 9.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 9.08.2016 otsusega mõistetud karistusega (4 aastat 8 kuud vangistust) ning üksikkaristuste suurendamise teel mõista Dmitri Tsajun’ile kandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 10.10.

  2. Kohaldada Dmitri Tsajun suhtes tõkend – vahistamine alates antud kohtuotsuse kuulutamisest ja kuni selle jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
  3. KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata kannatanute K T (end L) ja V Z’i tsiviilhagid nende poolt oma hagi tagasi võtmise tõttu.
  4. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Xxx OÜ tsiviilhagi summas 233,47 eurot ja mõista Dmitri Tsajunilt välja Xxx OÜ kasuks 233,47 eurot, mis tuleb kanda xxx AS kontole nr xxx, märkides selgituseks kohtuasja nr 1-18-
  6. Rahuldada kaitsja Andrei Matvejev’i taotlused riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas: 360 eurot, sh tasu 300 eurot ja käibemaks 60 eurot; 240 eurot, sh tasu 200 eurot ja käibemaks 40 eurot; 174 eurot, sh tasu 115 eurot, sõidukulud 30 eurot, käibemaks 23+6 eurot; 129,60 eurot, sh tasu 108 eurot ja käibemaks 21,60 eurot; 201,60 eurot, sh tasu 138 eurot, sõidukulud 30 eurot, käibemaks 27,60+6 eurot; 186 eurot, sh tasu 125 eurot, sõidukulud 30 eurot, käibemaks 25+6 eurot.
  7. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o sundraha osas summas 1350 eurot riigi kanda ning ülejäänud osas mõista menetluskulud Dmitri Tsajun’ilt riigituludesse välja
  8. Välja mõista Dmitri Tsajunilt riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu kokku 2521,20 eurot ekspertiisikulud kokku 504 eurot (61+443), kannatanu sõidukulud 18,25 eurot. Kokku 3043,45 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700051341 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 2

(46)Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendeid antud asjas ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul ehk hiljemalt 16.10.
  1. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 24.10.
  2. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. SÜÜDISTUS, TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Antud kriminaalasja raames esitati D.Tsajun’ile süüdistus neljas röövimise ja kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, aga samuti raske tervisekahjustuse tekitamises, avaliku korra raskes rikkumises ning elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises. Alljärgnevalt vaagib kohus kuriteoepisoodide lõikes, millised on tuvastatud asjaolud, kas need haakuvad esitatud süüdistusega, st kas esitatud süüdistus on leidnud kinnitust ja kas süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. RÖÖVIMISE KURITEOEPISOODID Süüdistusakti järgi Dmitri Tsajun, olles 4.03.2005 karistatud Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4, 5 järgi ning 9.08.2016 Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 järgi (12.04.2014 ja 23.10.2014 episoodid), pani toime järgmised röövimised: 27.08.2015 kannatanute Z ja M episood Süüdistus 27.08.2015 ajavahemikus kell 00.00 kuni 01.00 Dmitri Tsajun grupis R Miga, tegutsedes üheskoos ja varjates nägu maskiga, tungisid akna kaudu xxx asuvasse korterisse, kus peksid V Zit vastu keha, millest V.Z tundis valu, kukkus ning kaotas teadvuse. Seejärel R M lõi L Mt rusikatega vastu vasakut näopoolt ning käskis tal heita pikali, mispeale lõi kannatanut veel kord vastu pead, löömisest tundis kannatanu valu ja tal tekkis verevalum näkku. Peale vägivalla kasutamist Dmitri Tsajun ja R M võtsid ära: - televiisori SAMSUNG maskumusega 300 eurot, - jalgratta maksumusega 120 eurot, - käekella maksumusega 15 eurot, - võtmed ning - V Zi dokumendid (kahe sõiduki tehnilised passid, kaubaveotunnistus, tankimiskaart, juhiluba, juhi isiklik kaart, tööluba, autokooli koolituse läbimise tunnistus, luba juhtimiskoolitusele, kindlustus), autovõtmed, mobiiltelefoni (ei oma väärtust), kokku kahju summas 435 eurot. 3

(46)Seega Dmitri Tsajun pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör: süüdistatav tunnistab, et oli korteris, aga tema arvates, kuna ei tarvitanud vägivalda kellegi suhtes, siis pani toime varguse, mitte röövimise. Kannatanute ütlustest järeldub, et korterisse tunginud meeste eesmärk oli saada varalist kasu, sest vähemalt üks mees küsis raha ja pangakaarti, siis otsiti korter läbi ja lõpuks viidi ära asjad, mida on võimalik maha müüa-teler, ratas ja kell. Samuti kannatanute ütlustest nähtub vägivalla kasutamine, reaalne löömine kummagi suhtes. Asjaolu, et kannatanu ei pidanud vajalikuks med.abi saamiseks pöörduda, ei kummuta vägivalla momenti, tähtis on, et kannatanu tundis valu või sai tervisekahju. Pigem siin on süüdistatava kasuks asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivalla moment ei olnud selline, et kannatanu pidi minema traumapunkti. Kuid samas ilmestab siin süüdistatava tegevust see, et vägivalda kasutati kahe kannatanu suhtes, mis muudab süüdistatava tegevuse taunitavamaks. (Kaastoimepanija) R M on selles episoodis kui röövimises juba süüdi mõistetud (karistuseks reaalne vangistus). Kannatanu Z esialgsetes ütlustes ütles, et vägivalda tema hinnangul tema suhtes kasutasid kaks meest. Lähtudes kannatanu Zi ütlustest ka Tsajun, kes võttis eeluurimisel omaks, et viibis sündmuskohal ja võttis vara koos Miga, pani toime röövimise. Isegi kui võtta aluseks versioon, et vägivalda kasutas vaid M, ei välista see Tsajuni süüdimõistmist röövimises, lähtudes väljakujunenud kohtupraktikast: kaastäideviimine, kui üks isik kasutab kannatanu suhtes vägivalda ja teine võtab ära kannatanu asja või kui üks isik kasutab vägivalda, kuid teine isik võib isegi vait olla, aga võimendab oma kohalolekuga esimese sõnade või tegude paikapidevust ja suurendab kannatanu hirmu. Lähtudes Tsajuni enda ütlustest: oli küll Mi idee, aga sisenesid korterisse kahekesi, samuti kattis kannatanud tekiga, et varjata tegevust, võtsid asjad, mis maha müüsid – on see episood toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav: tunnistas ennast täielikult süüdi, sh antud kuriteoepisoodis. Väga kahetses tehtu ja palus teda rangelt mitte karistada. Kaitsja: kohtus tunnistas süüdistatav ennast süüdi, kuigi varasemas menetluses ei tunnistanud oma süüd selles episoodis. Sõltumata sellest, kaitsja arvates ei ole antud episood õigesti kvalifitseeritud. Ekspertiisiaktiga tõendatud on, et sündmuskohal leiti R M DNA jäljed ja sõrmejäljed. Kannatanu V Z antud ütluste kohaselt tundis ta ühe toimepanijana ära R Mi. Kannatanu L M antud ütluste kohaselt tundis ta ühe toimepanijana ära R Mi. Tunnistaja O N ütluste kohaselt kannatanud, N ja süüdistatavad M ja Tsajun tarbisid koos tema korteris alkoholi. L M solvas Tsajuni ning Z ja M läksid ära. Ta nägi, et uks Zi korterisse oli avatud, kuid ei näinud mis seal toimus. Tsajun kinnitas oma puhtsüdamlikus ülestunnistuses, et oli Zi korteris, kuid ei peksnud Zit ega Mt. Ei ole tõendatud vägivalla kasutamine Dmitri Tsajun’i poolt ja seega ei ole alust kvalifitseerida tema tegu

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi.

D.Tsjauni tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 ja 8 järgi.

Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud kuriteoepisoodis ei olnud vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas tungisid D.Tsajun ja R.M läbi avatud akna kannatanute korterisse. Seda kinnitavad ka alljärgnevad tõendid. 27.08.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanute korter asub esimesel korrusel. Elutoas aknalaual on jalatsijälg. Aknaklaasilt on võetud DNA-proov ning peopesa jälg. Sissemurdmise jälgi ei ole (kd 1 lk 66-82). 4

(46)18.03.2016 ekspertiisimääruse (kd 1 lk 83) alusel tehtud 24.03.2016 ekspertiisiakti nr 16E-SS0018 kohaselt sündmuskoha vaatlusel 27.08.2015 xxx avastatud ja viiele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldavad isiku identifitseerimist kaks fragmenti ning ühe peopesajälje fragmendi on jätnud R M (kd 1 lk 84-87). Sama kinnitab ka sündmuskohajälje kiiruuring (kd 1 lk 88). Kannatanute korterisse tungimist ja sealt kannatanute vara ära võtmist tunnistab ka D.Tsajun ise. Dmitri Tsajuni 1.09.2015 puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt 27.08.2015 korteris aadressil xxx pani ta toime kuriteo, tungis korterisse sisse ja koos R Miga pani toime varguse, peksis M (kd 1 lk 128-130). Ehk siis vaidlusküsimuseks antud episoodis on, kas D.Tsajun on kannatanute suhtes vägivalda kasutanud või mitte (kas see omab määravat tähtsust süüdistatava tegude kvalifitseerimisel või mitte on eraldi küsimus, millel kohus peatub vastava punkti juures). Kohtus tunnistas D.Tsajun oma süüd täielikult (ehk siis seda, ei kõik toimus nii, nagu süüdistusaktis kirjas on), kuid jäi seejuures oma eeluurimisel ütluste juurde. Eeluurimisel 1.09.2015 antud ütlustes tunnistab D.Tsajun süüd selles, et öösel vastu 27.08.2015 südaööl pani selle kuriteo toime. Õhtul tarvitas alkoholi koos R M’iga korteris nr xxx, KohtlaJärve. Korteris oli O N, naabrid vastaskorterist nr xxx. Pärast naabrid läksid enda poole, tema koos R Miga otsustasid aga tungida nende naabrite korterisse (kellega koos on eelnevalt tarvitanud alkoholi). Selleks saadeti O N koputada uksele ja köita naabrite tähelepanu kõrvale. Seda plaani mõtles välja R.M. Kui O koputas vastu ust tema koos R.Miga tulid akna alla, mis oli lahti, ja tungisid korterisse. Perenaine oli suures toas, meesterahvas oli suundumas välisuksest tuppa. R kohe lõi perenaist rusikaga vastu nägu ja käskis teda olla pikali põrandal, mida perenaine ka tegi. R lõi ka peremeest ja käskis peremehel teha sama, olla põrandal pikali, peremees tegi seda. Tema (Tsajun) kattis mõlemad tekiga, et nad ei vaataks, mida nad (Miga) teevad, seisis lamavate kannatanute juures ja valvas nende üle, M otsis korterit läbi. Tema (Tsajun) võttis korterist jalgratta, M võttis endale televiisori, juhiload, käekellad, rahaKti ja veel mingeid dokumente. Peale seda lahkusid korterist. Maske ei kandnud, nägusid ei varjanud. Kui tulid Miga tema (Tsajun’i) juurde, siis tema jättis korteris käekellad ja rahaKti dokumentidega kannatanute korterist, mida nad just paljaks röövisid. Teleri müüsid järgmisel päeval maha tundmatule meesterahvale. Dokumendid ja käekella annab välja. Tehtu kahetseb (kd 1 lk 132-138). 3.10.2016 antud ütlustes tunnistas D.Tsajun oma süüd osaliselt selles, et ronis xxx tänaval asuvasse korterisse akna kaudu koos R M’iga ja võttis sealt ära asju. Mida võttis enam ei mäleta. Tookord ise vägivalda ei kasutanud ja korteriomanikke ei peksnud (kd 3 lk 97-100). Kannatanud kirjeldavad toimunu järgmiselt. Kannatanu V Z’i 27.08.2015 antud ütluste kohaselt 27.08.2015 kella 00.10 ajal oli ta koos abikaasaga L M’ga kodus aadressil xxx. Tuli naabrinaine O korterist nr xxx, palus suitsu. Sel ajal kuulis kannatanu toast lärmi ja kui tuli tuppa tagasi, siis temale tungisid kallale kaks maskides inimest ja hakkasid peksma vastu keha. Nende löökidest kaotas teadvuse. Kui toibus, siis nägi, et üks tunginud noormees oli juba maskita ja tundis temas ära R’i nimelist noormeest, kes samal õhtul tarvitas alkoholi naabrinaise O juures. Ei näinud, kas abikaasat peksti ka. Pärast nende noormeeste korterist lahkumist läksid korterist kaduma musta värvi televiisor Samsung, dokumendid, juhiload, sõiduki tehniline pass, autovõtmed (kd 1 lk 89-94p). Ülekuulamist alustati kell 1.05, mis tõendab kuriteo toimepanemise aega. 5
(46)Zi esialgsed ütlused on suhteliselt napisõnalised. Rünnet kirjeldab ta ühe lausega – tungisid kallale kaks maskides inimest ja hakkasid peksma vastu keha. Täiendaval ülekuulamisel 24.11.2015 andis ta tunduvalt üksikasjalikuma kirjelduse toimunust, et: 26.08.2015 kella 23.50 ajal läks ta oma naabrinaise O juurde, kes elab korteris nr xxx (tema korter asub samuti esimesel korrusel, asub vastas). Tema korteris oli kaks tundmatut meesterahvast, kes tarvitasid O’ga koos alkoholi. Varem pole neid meesterahvaid näinud. Istus natukest aega nendega koos ja umbes 20 minuti pärast läks ära. Oma korterisse tulles lukustas korteri ust võtmega. Umbes poole tunni pärast tuli naabrinaine O ja küsis suitsu. Ütles Ole, et suitsu ei ole ja sama hetk kuulis suurest toast, et naine karjub. Rünnet kirjeldab Z siis niimoodi: Pööras ennast seljaga välisukse poole ja sel hetkel keegi tuli selja tagant kallale… kukkus põrandale, kaotas teadvuse. Kui toibus, siis tema pea oli kaetud punast värvi fliisist kampsuniga. Lebas niimoodi põrandal. Nägi kahte meesterahvast. Üks oli suures toas ja tema peas oli musta värvi kootud müts, millel olid sisse lõigatud silmaavad, aga see müts oli näo eest pähe tõmmatud. Tundis selle mehe ära, ta oli naabrinaise O juures külas ja võttis koos temaga alkoholi. Tema nimi on R. Teist meesterahvast ei näinud, aga kuulis, kuidas see teine karjub naise peale „Pikali! Pead mitte tõsta!“. Siis keegi lõi teda (Zit) jalaga vasakult poolt vastu roided. Sellest löögist jälle kaotas teadvuse. Kui toibus, siis korterisse juba tulid politseinikud. Korterist on kadunud televiisor maksumusega 300 eurot, jalgratas 120 eurot, suure toa kapis olnud Kist kadunud dokumendid – auto tehniline pass, 2 tk, kaubaveo tunnistus, tankimiskaart, juhiload, juhi isiklik kaart, tööluba, luba juhtimise koolitusele, autokoolis õppe läbimise tunnistus, kindlustus. Need dokumendid on nüüd tagastatud. Peale selle olid kadunud käekellad maksumusega 15 eurot, mis on samuti tagastatud. Kist on kadunud võtmekimp, ei oma materiaalset väärtust. Meditsiiniabi saamiseks seoses saadud vigastustega ei ole pöördunud (kd 1 lk 99-104). Kannatanut L M’t samuti kuulati üle kahel korral. 27.08.2015 antud ütluste kohaselt 27.08.2015 öösel kella 00.10 paiku oli ta kodus korteris aadressil xxx, istus lauas. Kuulis koputamist uksele, mees läks ust avama. Sel ajal hüppasid läbi avatud magamistoa akna sisse kaks musta värvi maskides noormeest. Üks nendest lõi teda (Mt) rusikaga vastu nägu ja karjus „Heida põrandale pikali!“, mida kannatanu tegigi. Siis see noormees lõi teda (Mt) veel kord vastu pead ja hakkas nõudma raha. Vastas, et raha ei ole. Selle peale ütles see noormees enda paarilisele „P, kontrolli kappe“. Ta soris kapid läbi, aga ei leidnud midagi. Siis noormees, kes peksis teda võttis maski eest ja kannatanu tundis temas ära R’i nimelise mehe, kes istus nendega koos naabrinaise O juures. Siis võttis maski eest ära ka P. Tundis ka teda ära, ta oli samuti naabrinaise juures. Ta oli lühemat kasvu, kõhna kehaehitusega, umbes 20-aastane. R oli samuti kõhna kehaehitusega. Teda (Mt) peksis ainult R. Kuna polnud midagi võtta, siis võtsid nad kaasa Samsungi teleri, mobiiltelefoni. Korterisse sisenesid akna kaudu, väljusid aga välisukse kaudu, avades selle seestpoolt (kd 1 lk 107-112). L.M 24.11.2015 antud ütluste kohaselt öösel vastu 27.08.2015 käis naabrinaise O korteris nr xxx L.M abikaasa V Z. L.M ise jäi koju, vaatas televiisorit. Kes oli siis naabrinaise O korteris, ei tea. Kui mees tuli naabrinaise korterist tagasi, siis hakkasid temaga koos vaatama televiisorit. Umbes 20-30 minuti pärast tuli naabrinaine O, küsis suitsu. Mees läks ust avama ja samal ajal läbi poolavatud akna suures toas hüppas sisse meesterahvas, kellel oli peas musta värvi mask. See hüppas tema juurde, lõi rusikaga vastu nägu, lükkas põrandale ja karus temale „Lita, ole pikali! Kui tõused, tõstad pead, siis tapan!“. Siis keegi meestest viskas tema pea peale pleedi, seetõttu meeste järgnevat tegevust ta ei näinud. Aga kuulis, et keegi neist võttis ära televiisori. Keegi meestest ütles nime R. Ei mäleta, et keegi oleks maininud Pi nime. Esimese ülekuulamise ajal oli šokiseisundis. Mõlemad mehed karjusid temale, et annaks neile ära raha ja pangakaardid. Vastas neile, et raha ei ole ja pangakaardil ka mitte. Nad küsisid pangakaardi PIN-koodi. Sai sellest aru, et nad leidsid mingi pangakaardi üles, ütles neile vale PIN-koodi. Siis kuulis O häält „Politsei“ ja kuulis, et meesterahvad jooksid korterist välja. Peale teleri, jalgratta, käekellasid, võtmekimpu ja dokumente oli korterist kadunud mobiiltelefon Samsung ja pangakaart mehe nimele, millel raha 6
(46)ei olnud ja mis ei oma materiaalset väärtust. Meditsiinilise abi saamiseks ei ole pöördunud. Oli hematoom ja turse näo vasakult poolt (kd 1 lk 113-118). Kannatanu M ütlustes on oluline vastuolu. Esimesel ülekuulamisel ütles ta, et üks ründajatest nimetas teist Pi nimega, teisel ülekuulamisel aga ta sellest ei räägi, ei mäleta, et keegi oleks maininud Pi nime. Teisi olulisi vastuolusid M ütlustes kohus ei tuvasta ning keegi pooltest ei tuginenud sellele, et kannatanu M ütlused või mõni teine uuritud tõend ei ole usaldusväärne. Selles osas (et ühe ründaja nimeks oli P) aga jätab kohus kannatanu M ütlused tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Veel üks vastuolu seisneb selles, et kannatanu M esialgsetest ütlustest tulenevalt käis ka tema, st M külas O.N’e korteris, kus nägigi Ri ja veel ühte meesterahvast, kes hiljem tungisid maskides tema korterisse ning röövimise ajal kui R M ja Dmitri Tsajun võtsid maskid eest ära tundis M nendes ära isikud, kellega koos oli naabrinaise O.N juures. Kannatanu M hilisemate ütluste järgi aga käis naabrinaise O N’e korteris vaid tema abikaasa Z. Kannatanu ei selgita ütluste muutmise põhjused. Kohtu arvates, tuvastatud on, et O.N’e korteris olid (vähemalt mingil ajamomendil) mõlemad kannatanud, st nii Z, kui M. Seda kinnitavad ka tunnistaja O.N ja süüdistatava D.Tsajun ütlused. Tunnistaja O.N ütluste kohaselt öösel vastu 27.08.2015 tarvitas ta enda korteris xxx alkoholi koos vennaga Dmitri Tsajun’iga ja tema sõbraga R’iga (tema perekonnanime ei tea). Oli veel õde G N ja tema mees A (tema perekonnanime ei tea). Umbes kella 00.00 paiku tuli nende juurde naabrinaine L koos mehega Vga. Nad hakkasid kõik koos tarvitama alkoholi. Mingil hetkel hakkas L põhjuseta solvama Dmitrit. Dmitrile see ei meeldinud. Et Lt rahustada andis Dmitri Lle kõrvakiilu. L rahunes maha ja lõpetas Dmitri solvamise. Kohe pärast seda läksid L ja V koju. Siis ka Dmitri, R ja A läksid kuhugi, ei tea kuhu. Tunnistaja samuti pani enda asjad kokku, sulges korteri ja läks õe juurde. Korterist väljudes nägi, et naabrinaise korteri uks on pärani lahti ja korterist on kuulda L’i karjumist, ta kutsus appi. Ei pööranud sellele tähelepanu ja läks minema. Mis edasi toimus ei tea (kd 1 lk 119-121). Kuigi Z’i, M ja Tsajun ütlustest nähtub, et O N on tegutsenud kas Tsajun’iga ja M’iga koos või vähemalt aidanud neile kaasa, süüdistust temale (O.N’ele) esitatud ei ole ning kohus ei hakka põhjalikumalt peatuma O.N’e rollil antud kuriteoepisoodis. Samas O.N ütlused, et pärast Zi ja M lahkumist Dmitri (Tsajun), R (M) ja A (G.N’e mees, keda peale O.N’t keegi ei maini) läksid kuhugi, ei tea kuhu on Z’i, M ja Tsajun’i ütlustega ühemõtteliselt ümber lükatud. G.N’e mehe Ai roll antud sündmuste toimumises jääb ka ebaselgeks. Samas eelpool uuritud tõendid osutavad selgelt, et O.N läks koputama kannatanute uksele, et köita nende tähelepanu kõrvale ning samal ajal Tsajun ja M tungisid läbi avatud akna kannatanute korterisse. Kaastoimepanija R.M versioon juhtunust jäi tema poolt esitamata. 22.12.2015 kahtlustatavana üle kuulatud R M keeldus ütluste andmisest (kd 1 lk 123-127). 12.12.2017 määrusega eraldati menetlus tema suhtes eraldi menetlusse (kd 3 lk 159). R Mi suhtes on tehtud Viru Maakohtu 15.08.2018 otsus nr 1-18-4543, millega R M on selles episoodis süüdi mõistetud, otsus jõustus 31.08.2018 (kd 4 lk 62). Selles kuriteoepisoodis puudub vaidlus ka selle üle, et korterist lahkudes võtsid D.Tsajun ja R.M kaasa kannatanutele kuuluva vara (televiisor Samsung, jalgratas, käekell, võtmed, dokumendid, mobiiltelefon). Sellele selgelt osutavad nii kannatanute ütlused, kui ka D.Tsajun enda ütlused: võttis korterist jalgratta, M võttis endale televiisori, juhiload, käekellad, rahaKti ja veel mingeid dokumente. Peale seda lahkusid korterist. Osa varast (dokumendid, käekell) andis D.Tsajun 1.09.2015 ülekuulamisel välja. Asitõendi vaatlusprotokolliga 24.11.2015-st vaadeldi Dmitri Tsajuni poolt 1.09.2019 ülekuulamise käigus politseile välja antud käekell ja erinevad 7
(46)dokumendid, mis olid hiljem tagastatud kannatanule Zile (kd 1 lk 139-162). V Zi allkiri tõendab, et kannatanule tagastati erinevad dokumendid (auto tehniline pass, 2 tk, kaubaveo tunnistus, tankimiskaart, juhiload, juhi isiklik kaart, tööluba, luba juhtimise koolitusele, autokoolis õppe läbimise tunnistus, kindlustus) ja käekell (kd 1 lk 96p-97). Ehk siis tõendatud on, et D.Tsajun koos R.M’iga tungis kannatanute korterisse, kust võttis kannatanule kuuluva vara, kusjuures R.M suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus, kannatanute ütlused ning D.Tsajun ütlused tõendavad vägivalla kasutamist R.M poolt. Alljärgnevalt tuleb hinnata, kas D.Tsajun lisaks R.M’ile on samuti kasutanud vägivalda kannatanute suhtes. Kannatanu Z ei osuta konkreetselt Tsajun’ile kui teda löönud isikule. Samuti ei räägi M, et Tsajun oleks löönud teda või Z’it. Samas ei tähenda see, kohtu arvates, et füüsilise vägivalla kasutamine D.Tsajun poolt antud kuriteoepisoodis on tõendamata. Kui lähtuda Z’i esialgsetest ütlustest, siis nendes osutab kannatanu selgelt, et temale tulid kallale kaks inimest ja hakkasid teda läbi peksma. Kuna kohus on eelpool tuvastanud, et peale kannatanuid korteris on viibinud vaid Tsajun ja M (vastupidine ei nähtu sh ka Tsajun enda ütlustest, st võõraste isikutena olid kannatanu korteris vaid tema koos Miga), siis need kaks inimest olidki Tsajun ja M, kes, kannatanu Z’i esialgsete ütluste järgi, on mõlemad teda löönud. Kui jätta see versioon kõrvale ning lähtuda Z’i 24.11.2015 ütlustest, siis ta räägib, et olles korteri välisukse juures keeras ta ennast ringi kui keegi tuli selja tagant kallale ja ta kukkus põrandale, kaotas teadvuse. Kõrvutades need ütlused M ütlustega, et läbi akna hüppasid sisse kaks noormeest ja üks neist, kelles ta hiljem tundis ära R.M’i, lõi teda vastu nägu, käskis olla pikali ja nõudis raha, siis loogiline on järeldada, et teine korteris viibinud võõras isik ehk R.Tsajun oligi see isik, kes oli välisukse juures ja kes lõi kannatanut Z’it. Seega füüsilist vägivalda kannatanute suhtes on kasutanud nii R.M kui D.Tsajun, konkreetsemalt D.Tsajun kannatanu Z’i suhtes, lõi teda vastu keha, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja kaotas teadvuse. Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega nr 1-18-4543 on tuvastatud, et R.M lõi kannatanut Mt rusikaga vastu nägu (M ütluste järgi tekkis tal sellest hematoom ja turse näo vasakult poolt), aga ka kannatanut Z’it vastu keha. Kannatanu M ütlustest nähtuvalt mõlemad ründajad, s.t nii R.M kui D.Tsajun, nõudsid temalt ja Zilt raha, pangakaardid ja PIN-koodi ehk on tegutsenud koos, ühiselt, isikute grupis. D.Tsajun ütlustest nähtub, et kuriteoplaan tungida naaberkorteri sisse tekkis R.M’il, D.Tsajun sellega ühines ning kannatanute, aga ka D.Tsajun enda ütlused osutavad, et korterisse tungisid nad ühise kuriteoplaani järgi ning ka korteris kannatanuid lüües, nõudes nende käest raha, pangakaardid, PIN-koodi ja võttes ära kannatanutele kuuluva vara, tegutsesid nad ühiselt ja kooskõlastatult. Keegi neist ei ületanud seejuures varem kokkulepitu piire ehk tegemist ei ole ekstsessiga. Nende eesmärk oligi tungida kannatanute korterisse ja füüsilist vägivalda kasutades võtta ära kannatanutele kuuluv vara, mida nad realiseerisidki. Kuigi D.Tsajun ei tunnistanud näo maskiga varjamist osutasid mõlemad kannatanud, et ründajate näod olid, vähemalt ründe alguses, varjatud maskidega, kootud mütsidega, millesse olid sisse lõigatud augud silmadele. Seetõttu ka see asjaolu on kannatanute ütlustega tõendatud. Mõlemad kannatanud räägivad maskidest juba oma esialgsetes ütlustes, annavad üksikasjaliku kirjelduse (et alguses olid maskid näos, siis võtsid ründajad maskid näo eest ära, maskid olid kootud mütsidest sisse lõigatud aukudega silmade jaoks) ning puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Seda enam, et tegemist ei ole eraldi kvalifitseeriva tunnusega või raskendava asjaoluga ning kannatanutel puudub nii motiiv kui võimalus raskendada süüdistatava olukorda seda asjaolu sisse tuues. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 27.08.2015 ajavahemikus kell 00.00 kuni 01.00 Dmitri Tsajun grupis R Miga, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, varjates 8
(46)nägu maskiga, tungisid akna kaudu xxx asuvasse korterisse, kus peksid kannatanut V Zit vastu keha, millest V.Z tundis valu, kukkus ning kaotas teadvuse. R M lõi L M’t rusikatega vastu vasakut näopoolt ning käskis tal heita pikali, mispeale lõi kannatanut M’t veel kord vastu pead, löömisest tundis kannatanu valu ja tal tekkis verevalum. Peale vägivalla kasutamist võtsid Dmitri Tsajun ja R M kannatanute korterist lahkudes televiisori Samsung, jalgratta, käekella, võtmed ning V Zi dokumendid (kahe sõiduki tehnilised passid, kaubaveotunnistus, tankimiskaart, juhiluba, juhi isiklik kaart, tööluba, autokooli koolituse läbimise tunnistuse, luba juhtimiskoolitusele, kindlustus), autovõtmed, mobiiltelefoni (ei oma materiaalset väärtust), millest dokumendid ja käekell oli hiljem kannatanule tagastatud. Tsiviilhagist loobus kannatanu kohtumenetluse käigus (sellest põhjalikumalt vastava punkti juures). Kuriteokoosseis ja kohtu järeldused

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, varem röövimise toimepannud isiku poolt, isikute grupis, sissetungimisega. Vägivald võib olla füüsiline või psüühiline (ähvardus), s.o peab olema kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, st vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald võib olla kestev ja peab olema asja äravõtmise vahend. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et süüdistatav tungis koos R.M’iga kannatanute vara äravõtmise eesmärgil nende esimesel korrusel asuvasse korterisse läbi avatud akna. Vaidlust ei ole selles, et 27.08.2015 seisuga oli D.Tsajun varem röövimise toime pannud isik. Viru Maakohtu 9.08.2016 otsusest nähtuvalt pani ta eelnevalt röövimised toime 12.04.2014 ja 23.10.2014 (kd 4 lk72) (kusjuures ka neil juhtumil võttis D.Tsajun vägivalda kasutades vara kannatanute korteritest, ühes episoodis analoogselt grupis R.Miga). Tõendatud on ka asjaolu, et antud kuriteoepisoodis tegutses D.Tsajun grupis, ühiselt ja kooskõlastatult R.Miga (et R.M pani selle kuriteo toime on tuvastatud Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega nr 1-18-4543). D.Tsajun korterisse tungimist ja vara äravõtmist ei eita, aga ei soovi, et talle omistataks R.M’i poolt kannatanute suhtes kasutatud vägivalda. Samas kohus on eelpool tuvastanud, et D.Tsajun on ka ise vahetult kasutanud vägivalda, löönud kannatanut Z’it vastu keha, ning R.M’i poolt kannatanu M suhtes kasutatud vägivald ei tulnud talle ka kuidagi üllatuseks, D.Tsajun käitumises ei muutunud sellest midagi, vastupidi nad R.Miga jätkasid teostama oma kuriteoplaani, nõudsid kannatanutelt raha ning lahkusid kannatanute korterist koos, kannatanute vara kaasa võttes. Ilmne on ka D.Tsajun (ja R.M) poolt kasutatud vägivalla seos võõra vara äravõtmisega, sest füüsiline vägivald kannatanute kallal oli antud juhul kannatanute vara äravõtmise vahend ja oli suunatud just kannatanute vastupanu mahasurumisele ning vara sai ära võetud alles peale seda, kui kannatanu Z oli löödud vastu keha ja kannatanu M rusikaga vastu nägu. Sellele järgnes raha nõudmine ja võõra vara äravõtmine. Seega D.Tsajun ja tema kaitsja positsioon, et tema pole vägivalda kasutanud ning tema tegevust tuleb käsitleda R.M tegudest eraldi ja kvalifitseerida vargusena on alusetu ja tõenditega ümber lükatud. D.Tsajun enda ütlused (ning kannatanute ütlustest nähtuv D.Tsajun ja R.M käitumine korteris) osutab, et R.Tsajun’i ja R.M’i kuriteoplaan oligi suunatud kannatanute korterist süüdistatava(te) suhtes võõra vara äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, mida nad realiseerisidki ehk D.Tsajun tegudes on olemas nii koosseisuline tegu kui tagajärg. Tegu oli lõpule viidud ehk D.Tsajun (ja R.M) lahkus(id) saadud varaga sündmuskohalt ja neil oli võimalus hakata seda oma äranägimise järgi kasutama ja käsutama. 9

(46)Sellega

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates tegutses D.Tsajun selle kuriteo toime kavatsetult ehk ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks (

§ 16lg 2).

Sellele selgelt osutavad ka D.Tsajun enda ütlused, et tema koos R Miga otsustasid tungida nende naabrite korterisse, kellega koos on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Selleks saadeti O N koputada uksele ja köita naabrite tähelepanu kõrvale. Seda plaani mõtles välja R.M. Seega täidetud on

§ 200lg 2 p 4, 7 ja 9 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole vastupidisele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja D.Tsajun teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. 31.08.2015 kannatanu T (end L) episood Süüdistus 31.08.2015 kella 21.30 paiku Kohtla-Järvel xxx läheduses Dmitri Tsajun järgnes K L (L), ähvardas kannatanut noaga, seejärel suunas noa kannatanu keha poole, mispeale kannatanu tõrjus noalöögi endast eemale ning sai sellest kätele marrastused. Samuti Dmitri Tsajun haaras kannatanul kõrist, millest jäid kannatanu kaelale marrastused. Seejärel Dmitri Tsajun paiskas kannatanu maha, jätkuvalt hoidis kannatanut kõrist, kannatanu jätkas vastupanu, mille tõttu sai marrastusi kätele ja jalale. Dmitri Tsajun rebis kannatanu kaelast hõbedast kaelaketi koos ristikujulise ripatsiga maksumusega 100 eurot, millega lahkus sündmuskohalt, samuti lõhkus rebimise käigus teise hõbedast keti maksumusega 75 eurot ning kannatanu teksapüksid maksumusega 75 eurot. Tervisekahju tõttu kannatanu pöördus EMOS-sse, kus tasus visiiditasu 5 eurot ning seejärel oli kannatanu töövõimetuslehel, mille tõttu jäi tal saamata palk summas 516,32 eurot. Kokku kahju 771,32 eurot. Seega Dmitri Tsajun pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, relvana kasutatava esemega ähvardades, s.o

§ 200lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör: kannatanu oli aktiivne, tõrjus rünnet, püüdis ründajat kriimustada. Üks äravõetud ehetest oli hiljem avastatud pandimajast. Kannatanu viibis ka töövõimetuslehel. Tunnistaja kinnitab, et Tsajun tõi talle keti ripatsiga. Selles episoodis, lähtudes Tsajuni enda ütlustest, on tegemist kavatsetusega. Kannatanu ütlused näitavad, et tema suhtes kasutati erinevat vägivalda, nii nuga kui kaelast haaramist, ehk ründaja tegi kõik, et vara saada, vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Kannatanu on nuga kirjeldanud piisavalt, et saab veenduda, et tegemist on noaga ehk torke-lõikerelvaga-esemega, mis on ettenähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga. Kannatanu ütlustest saab aru, et kannatanu ise ei ole kogemata noa otsa kukkunud, vaid tema vigastused käel on seotud ikka sellega, et teda on rünnatud ja tema on end kaitsnud sh ka noast haaranud. Aga kui poleks süüdistatava tegevust, siis kannatanu ei peaks ka end kaitsma. Süüdistatava tegevuse ja kannatanu tervisekahju vahel on põhjuslik seos. Kui kohus leiab, et ei ole tõendatud, et 15 cm pikkuse noa puhul on tegemist relvaga, siis süüdistatava tegevus saab ikka olla kvalifitseeritud läbi

§ 200lg 2 p 8, sest sellisel juhul saab nuga lugeda relvana kasutatavaks muuks esemeks-esemeks, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti. 10

(46)Süüdistatav: tunnistas ennast täielikult süüdi, sh antud kuriteoepisoodis. Väga kahetses tehtu ja palus teda rangelt mitte karistada. Kaitsja: D.Tsajun tunnistas end süüdi 31.08.2015 Kohtla-Järvel, xxx läheduses toimepandud röövimises (kannatanu K L). Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud kuriteoepisoodis ei olnud vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas tungis süüdistatav kannatanule T’le (end L) kallale ja võttis temalt ära kaelakee koos ristikujulise ripatsiga. Kannatanu andis juhtunu kohta järgmised ütlused. Kannatanu K T (end L) 1.09.2015 ütluste järgi 31.08.2015 läks ta õhtul kell 21.35 oma koeraga jalutama. Jalutas oma maja xxx juures. xxx ja xxx tn ristmikul kuulis noorte inimeste häält, kisa ja nägi, et xxx lasteaia poolt jooksid mööda sõiduteed jooksevad kaks tüdrukut, nende kõnest sai aru, et keegi ajab neid taga. Pööras ennast lasteaia poole ja märkas meest, pikkusega 170-176cm, kehaehitus oli kõhn, peas mütsi ei olnud, lühikeste juustega. Meesterahvas möödus kannatanust ja jäi seisma kooli poole viiva jalgvärava juurde. Kannatanu hakkas liikuma kodu poole. Nägi, et meesterahvas hakkas liikuma talle järgi, rääkis talle (kannatanule) vene keeles, et tule siia, ropendas, siis võttis parema käe varrukast noa, valguse käes helkis noa tera, ca 15 cm, kitsas, terava otsaga. Kannatanu oli siis tema poole näoga ja taganes selg ees. Hõikas appi, sest abielupaar seisis bussipeatuses. Noormees kiirendas sammu, hakkas jooksma ja ta parem käsi oli löögiks valmis, kõrgusel vöökohast pisut kõrgemal. Vasaku käega sai kannatanu kinni ründaja käest kinni ja tõrjus lööke endast eemale. Vasaku käega hoidis ta kannatanut kõrist kinni, et ei saaks karjuda. Ei nõudnud seejuures midagi. Rüselus toimus asfaldil. Ründaja oli kannatanu peal, püüdis parema käega noa lööki anda. Kannatanu parem käsi jäi ründaja keha alla. Vasaku käega hoidis ründaja kannatanu kõrist kinni. Küünarnukiga toetus tema rindkerele. Kui kannatanu suutis vabastada oma parema käe, siis püüdis tõugata teda endast eemale. Tema nägu sattus kannatanu parema käe alla, ründaja nägu peab olema sellest kriimustatud. Kui tundis, et ründaja silmad on tema näppude lähedal, siis lükkas talle enda parema käe teise sõrme temale silma. Rüseluse tulemusena sai kannatanu vigastused: parema labakäe peopesa marrastused, II ja III sõrme liigese tugevad marrastused, kaela piirkonnas vasakul pool muljumisjäljed, kriimustused kaela alumises piirkonnas, rindade vahel ja rindkerel on muljumisest tugev valulisus. Parema jala põlve tugevad marrastused. Parema käe I sõrme tugev põrutus. Verevalum. III sõrme marrastus. Vasaku labakäe sees marrastused, V ja III sõrmel tugev verevalum. Käte tugev valulisus. Kähmluse käigus rebis ründaja kannatanu kaelast kaks hõbedast ketti, millest jäi kadunuks hõbekett ja vene õigeusu rist hõbedast. Keti maksumus on 55 eurot, rist maksumusega 45 eurot, kett maksumusega 75 eurot, püksid maksumusega 75 eurot, kahju kokku 250 eurot. Protokollile on lisatud fototabelid, kannatanul on parema käe sõrmed sidemes, sidemed on ka parema jala põlve piirkonnas (kd 1 lk 1-7). Kannatanu 9.02.2016 antud ütluste järgi kinnitab ta, et hõbekett maksumusega 55 eurot ja hõberist maksumusega 45 eurot on talle tagastatud. Temal ründe ajal seljas olnud teksapükste üks püksisäär oli rebenenud, pükste maksumus on 75 eurot. Temal kaelas olnud valgete ahaatvääriskividega hõbekett maksumusega 75 eurot tõmmati katki mitmest kohast. Kahju kokku 165 eurot. Soovib esitada nõude saamata jäänud palga osas 516,32 eurot ja 5 eurot tasu EMO-sse. Kahju kokku 686,32 eurot (kd 1 lk 10-13). Et ründe tulemusena tekitati kannatanule kehavigastused kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Eesti Haigekassa vastusest nähtub, et kannatanu oli töövõimetuslehel 31.08-27.09.2015 (kd 1 lk 18-19). 11
(46)Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et ründe käigus kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning tekitas kannatanule järgmised tervisekahjustused: marrastused kätel, kaelal ja jalal. Dmitri Tsajun tunnistab oma 1.09.2015 ütlustes, et 31.08.2015 õhtul jalutas ta xxx tänava piirkonnas ja minnes xxx tn poole nägi jalutavat naisterahvast koeraga, tal tekkis soov seda naist röövida, sest oli joobes ja ei andnud oma tegudele aru. Tuli naisterahvale ligi, haaras naisel kõrist kinni, lükkas teda asfaldile, tõmbas keti ja rebis selle kannatanu kaelast ära. Naine hakkas vastu ja küünistas teda. Põgenes saadud kaelaketiga sündmuskohalt. Kodus nägi, et kett ei ole kullast, vaid hõbedast. Kella 23 ajal tulid korterisse politseinikud, kartes, et võetakse vahi alla hüppas teiselt korruselt alla, murdis endale paremat jalga. 1.09.2015 läks xxx asuva pandimajja ja pandis seal ketti 6 euro eest. Kahetseb tehtu. Fototabelist nähtub, et D.Tsajunil on kriimustused näos ja kaelal, samuti kätel ja peas (kd 1 lk 43-64). Oma 3.10.2016 ütlustes kinnitas D.Tsajun, et jätkuvalt tunnistab oma süüd selles, et rebis koeraga jalutaval naisterahval kaelakee koos ristiga kaelast ära (kd 3 lk 97-100). Dmitri Tsajun tunnistab ka oma puhtsüdamlikus ülestunnistuses, et 31.08.2015 ründas xxx tänaval naisterahvast, tahtis võtta ära rahaKt, võimalik, et vigastas naist rüseluse käigus. Keti müüs maha, lubab tagastada (kd 1 lk 128-130). Kannatanult ära võetud vara (hõbedast kaelakett ristikujulise ripatsiga) leiti üles pandimajast. D.Tsajun ise ei pantinud seda. 2.09.2015 päringu (kd 1 lk 21) alusel saadetud xxx OÜ vastusest (kd 1 tl 23) nähtub, et Dmitri Tsajun ei ole xxx OÜ-ga sõlminud ühtegi lepingut peale 18.08.2015. Samas tegi seda tema palvel kolmas isik. Tunnistaja J M (OÜ Xxx töötaja) ütlustest nähtub, et 1.09.2015 J K tõi pandimajja xxx hõbeketi hõbedast ristiga, mille tunnistaja annab politseile välja (kd 1 lk 29-36). Tunnistaja J K 11.09.2015 ütluse kohaselt elukaaslane Dmitri Tsajun tõi 31.08.2015 õhtul keti ripatsiga, mille tunnistaja pantis 1.09.2015 D.Tsajuni palvel Xxx pandimajja xxx. Andis välja pandimaja ostu-müügilepingu nr xxx (kd 1 lk 37-42). 9.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi tunnistaja J M poolt 10.09.2015 välja antud kett hõbedat värvi metallist ristikujulise ripatsiga. Tagastatud kannatanule (kd 1 lk 8p-9). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 31.08.2015 kella 21.30 paiku Kohtla-Järvel xxx tänaval maja nr xxx läheduses Dmitri Tsajun tungis kallale kannatanule K T’le (end L), ähvardas kannatanut noaga kitsa noateraga pikkusega ca 15 cm terava otsaga, seejärel suunas noa kannatanu keha poole, kuid kannatanu osutas talle vastupanu, tõrjus noalöögi endast eemale, millest sai enda kätele marrastused. Ründajat see ei peatanud, ta haaras kannatanul kõrist kinni, millest kannatanu kaelale jäid ka marrastused (näha ka fototabelist kd 1 lk 4), paiskas kannatanu maha, jätkuvalt hoides kannatanut kõrist kinni, kannatanu jätkas vastupanu, mille tõttu sai marrastusi kätele ja jalale (näha fototabelist kd 1 lk 5-7). Lõppkokkuvõttes suutis Dmitri Tsajun rebida kannatanu kaelast hõbedast kaelaketi koos ristikujulise ripatsiga, millega lahkus sündmuskohalt, aga samuti lõhkus ta rebimise käigus teise hõbedast keti ning kannatanu teksapüksid. Tervisekahju tõttu pöördus kannatanu meditsiiniabi saamiseks ning seejärel oli kannatanu töövõimetuslehel (tsiviilhagist loobus kannatanu kohtumenetluse käigus, millest põhjalikumalt eraldi punkti juures). Kuriteokoosseis ja kohtu järeldused

§ 200

lg 2 p 4, 8 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, varem röövimise toimepannud isiku poolt relvana kasutatava esemega ähvardades. Vägivald võib olla füüsiline või psüühiline (ähvardus), s.o peab olema kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, st vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase 12

(46)valdusse. Vägivald võib olla kestev ja peab olema asja äravõtmise vahend. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on eelpool tuvastanud, et antud kuriteoepisoodis kasutas süüdistatav kannatanu T suhtes nii füüsilist vägivalda – haaras kannatanul kõrist, millest kannatanu kaelale jäid marrastused, paiskas kannatanu maha, hoides teda jätkuvalt kõrist, millest kannatanu sai marrastusi kätele ja jalale, aga ka ähvardanud kannatanut noaga, suunates noa kannatanu keha poole. Kasutatud vägivald oli vahetult seotud võõra vara äravõtmisega, oli vara äravõtmise vahend ja oli suunatud just kannatanu poolt osutatud vastupanu mahasurumisele. Vara sai ära võetud alles peale kannatanu noaga ähvardamist, kui süüdistatav paiskas teda maha ning vaatamata kannatanu vastupanule õnnestus tal rebida kanntanu kaelast hõbedast kaelakett koos ristikujulise ripatsiga, millega süüdistatav põgeneski sündmuskohalt ehk tegu oli ka lõpule viidud. Kannatanu ütlustest nähtuv süüdistatava kasutatud noa kirjeldus - ca 15 cm, kitsas, noatera terava otsaga ei võimalda selle identifitseerimist külmrelvana relvaseaduse § 15 mõistes. Küll aga on see käsitatav relvana kasutatava muu esemena. Kehtiva kohtupraktika kohaselt relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti, sh kööginuga. Oluline on, et nimetatud eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes millega süüdlane ähvardas (

-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 532 p 11.3.1.; RKKK 3-1-1-10-98). Ilmselge on, et ca 15cm pika teraga terava otsaga noaga võib kahjustada elavat või muud objekti ehk tegemist on relvana kasutatava esemega ning faktiliselt süüdistatav ongi seda kannatanu ähvardamiseks ja ründamiseks relvana kasutanud. Sellega

§ 200lg 2 p 4, 8 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates tegutses D.Tsajun selle kuriteo toime kavatsetult ehk ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks (

§ 16lg 2).

Sellele selgelt osutavad ka D.Tsajun enda ütlused, et õhtul jalutas ta xxx tänava piirkonnas ja minnes xxx tn poole nägi jalutavat naisterahvast koeraga, tal tekkis soov seda naist röövida. Seega täidetud on

§ 200lg 2 p 4, 8 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole vastupidisele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja D.Tsajun teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. 13

(46)18.02.2016 kannatanu P (end I) episood Süüdistus 18.02.2016 kella 19.00 ajal grupis J Kga tungis Dmitri Tsajun xxx korterisse, kus viibis sel ajal kannatanu J I koos 11-kuu vanuse lapsega. Dmitri Tsajun ähvardas J It tulirelvakujulise esemega ja nõudis raha, samuti lõi kannatanut tulirelvakujulise esemega pähe ja kaks korda rusikaga parema silma ja nina pihta ning lükkas kannatanu magamistuppa, ähvardas kannatanut, et võtab kannatanu käest lapse ära. Oma tegevusega piiras kannatanu liikumist. Samal ajal J K korteri elutoas tõmbas välja seinast arvuti Fujitsu juhtmed, pani arvuti diivanile, et seda ära viia. Seejärel J K võttis elutoas kapi pealt kannatanule kuuluva PIN-koodiga AS Swedbank pangakaardi ning lahkus korterist. Dmitri Tsajun samuti lahkus korterist. Samal õhtul vahetult pärast röövimise toimepanemist kella 20:01 ajal J K, kasutades J Ile kuuluvat pangakaarti nr xxx, sisenes AS Swedbank sularahaautomaadi nr xxx, mis asub Kohtla-Järvel xxx, kaudu kannatanu kontole sularaha väljavõtmise eesmärgil, kuid J I arvel raha ei olnud. Seega Dmitri Tsajun pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör: Kannatanu P (end I) episoodis kannatanu pöördus politseisse kohe peale sündmust, ütles, et temalt nõuti raha, mehel oli tulirelvakujuline ese käes, millega löödi kannatanut, samuti löödi rusikaga. Arvutit ei võtnud, võeti kannatanu pangakaart, aga kontol raha ei olnud. Lööjat suudab ära tunda, sest on varem teda näinud. Süüdistatava versioon on, et käis oma võlga tagasi küsima, vägivalda ei kasutanud. Süüdistatava elukohast leiti mängurelv. Kaastoimepanija K suhtes on praeguseks olemas süüdimõistev kohtuotsus. Süüdistatav: tunnistas ennast täielikult süüdi, sh antud kuriteoepisoodis. Palus vabandust kannatanu P (I) ees, kes on viibinud saalis, kahetseb väga tehtu ja palub rangelt mitte karistada. Kaitsja: tunnistaja R B ei viibinud kohal sündmuse ajal ja tema ütlused ei oma tähtsust, nagu ka tunnistaja R Hi ütlused. Dmitri Tsajun kirjeldas toimunut teistmoodi: ta tuli kannatanu korterisse võla summas 10 eurot saamiseks. Ta ei ähvardanud kannatanut relvaga sarnase esemega. 3.10.2016 ütlustes ütles Dmitri Tsajun, et kannatanu pangakaardi võttis ära J K ja kannatanu ise teatas nendele PIN-koodi selleks, et ta saaks võtta raha tema kontolt võla katteks. Andes ütlusi kohtuistungil toetas J K osaliselt süüdistava ütlusi ja ei rääkinud sellest, et kannatanut ähvardati relvaga sarnase esemega või kannatanu suhtes kasutati vägivalda. Sõltumata sellest, et Tsajun tunnistas end süüdi selles episoodis KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kohtueelses ja kohtumenetluses ei jõudnud kõrvaldada kõiki kahtlusi, seoses sellega selles episoodis tuleb süüdistatav õigeks mõista. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud kuriteoepisoodis ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatav käis kannatanu korteris. Vaidlus poolte vahel oli selle üle, mis eesmärgil ta seal käis ja mida tegi kannatanu suhtes. 14

(46)Kohtumenetluses tunnistas D.Tsajun oma süüd ka selles episoodis (ehk tunnistas, et kõik oli nii, nagu süüdistuses kirjas on), aga keeldus ütluste andmisest, jäädes varasemate ütluste juurde, mis on järgmise sisuga. 1.03.2016 ütlustes tunnistab Dmitri Tsajuni end osaliselt süüdi. 18.02.2016 läks koos elukaaslasega J K’ga oma tuttava juurde. Ei mäleta selle naisterahva nime, varem elasid koos kõrvuti majades. Tal on väike laps ja ta (Tsajun) korduvalt aitas teda, et viia lapsekäru trepist alla ja ülesse. Hiljem kolis see naisterahvas aadressile xxx. Naisterahvas oli temale võlgu 10 eurot. Lubas tagastada veebruari alguses, aga ei teinud seda. 18.02.2016 oli veidi alkoholijoobes ja läks koos elukaaslasega xxx maja juurde. J jäi seisma trepikoja juurde. Trepikoja uks oli lahti, läks kolmandale korrusele, koputas uksele, ust avas see naisterahvas, kes oli võlgu. Relva või sellega sarnast eset kaasas ei olnud. Kui naisterahvas nägi teda, siis oli nähtavalt hirmunud ja püüdis ust koheselt kinni panna. Ta (Tsajun) pani jalga ukse vahele ja tegi ukse järsult lahti. Sisenes koridori ja hakkas selle naisega vestlema. Ei ole teda kordagi löönud. Ütles, et tahab oma 10 eurot tagasi. Naine hakkas karjuma, tal oli hüsteeria. Ta karjus, et annab hiljem tagasi. Tema näol mingeid vigastusi, verd ei olnud. Vestlus toimus elutoas. Mingit last ei näinud ega kuulnud. Magamistuppa ei sisenenud, magamistuppa viiv uks oli kinni. Elutoas olles tahtis alguses võtta võla katteks arvuti, eemaldas selle juhtmed ja pani diivanile. Pangakaarti ei näinud ega puutunud. Arvuti otsustas kaasa mitte võtta, ei tea, mis põhjusel. Kaasas oli mobiiltelefon, aga korteris olles pole kellelgi helistanud. Korteris oli ca 10 minutit. Lahkus sealt, sest ei näinud enam vajadust seal olla. J ootas trepikoju juures tänaval. Ütles talle, et raha, mida talle oldi võlgu, ei saanud ja lähme koju. Aga läksid hoopis xxx teel asuva bussipeatuse poole. Sel ajal helistas R, kellele kuulub xxx korter. R küsis, millega ta (Tsajun) on hakkama saanud, et selle maja juurde tuli kiirabi. Vastas, et pole midagi teinud. Hiljem sai teada, et see naisterahvas pöördus politseisse. Siis ise soovis vabatahtlikult anda ütlusi selles asjas (kd 2 lk 60-62). 3.10.2016 ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tuli koos J Kga korterisse, kus elas J I ja nõudis temalt raha, mida ta oli võlgu. J K võttis kannatanu korterist pangakaardi J I nimele, pangakaart oli toas, kapi peal, ja käis selle kaardiga Kohtla-Järve xxx juures asuva pangaautomaadi juures, sisestas selle kaardi automaadi sisse, PIN-koodi ütles J I ise. Varem ütles, et K ei käinud kannatanu korteris, sest K oli tema elukaaslane, ei tahtnud tema vastu ütlusi anda (kd 3 lk 97-100). Kuigi kohtus tunnistas D.Tsajun oma süüd ka selles kuriteoepisoodis ehk võttis õigeks, et asjaolud on olnud just sellised, nagu need süüdistusees kirjeldatud on, peab kohus vajalikuks peatuda süüdistatava eeluurimisel antud ütlustel. Süüdistatava versioon eeluurimisel oli selline, et ta läks koos Kga kannatanu juurde küsima kannatanult võla - 10 eurot tagastamist. Kannatanut seejuures ei ähvardanud ning relva või midagi taolist tal kaasas ei olnud. Ei ole kannatanut kordagi löönud. PIN-koodi ütles kannatanu ise. Kohtu arvates need süüdistatava ütlused (et vaid küsis võla tagastamist ja pole kannatanut kuidagiviisi ähvardanud või löönud) on ebaloogilised, ei ole eluliselt usutavad ning on ümber lükatud teiste tõenditega. Esiteks osutab sellele süüdistatava enda ütlustest nähtuv kannatanu reaktsioon - kui naisterahvas nägi teda, siis oli nähtavalt hirmunud ja püüdis ust koheselt kinni panna. Arusaamatuks jääb, millest ta oli hirmunud ja püüdist ust kohe kinni panna, kui süüdistatav pole teda ähvardanud, ühtegi sõna öelnud ning relva või midagi taolist tal (D.Tsajun ütluste järgi) kaasas ei olnud. Süüdistatava järgmine samm aga osutab selgelt tema käitumise agressiivsusele ja tema tegelikele kavatsustele - pani jalga ukse vahele ja tegi ukse järsult lahti. Sisenes koridori ja hakkas selle naisega vestlema. Ehk kuigi kannatanu oli ilmselgelt hirmunud ja püüdist ust kinni panna ei lubanud D.Tsajun tal seda teha ning tungis kannatanu tahte vastaselt tema eluruumi. Naine hakkas karjuma, tal oli hüsteeria aga ka see ei peatanud süüdistatavat ning nähes elutoas arvutit tahtis võtta see võla katteks. Juba see iseenesest selgelt osutab süüdistatava versiooni ebaloogilisusele – 10-eurose võla katteks arvuti äravõtmine on ilmselgelt ebaproportsionaalne 15
(46)võlgnetava raha suurusega ning näitab, et süüdistatava tegelik kavatsus oligi võtta kannatanu vara ära. Et tegemist ei olnud rahumeelse vestlusega ning süüdistatav on kannatanu suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda (ähvardamist) kasutanud osutavad selgelt ka kannatanu ütlused. Kannatanu J I 18.02.2016 antud ütluste järgi xxx korteris elab ta kahekesi koos oma pojaga. 18.02.2016 kella 19 ajal keegi kopitas uksele ja kannatanu läks vaatama, aga uksesilmast ei olnud midagi näha, see oli kaetud kellegi poolt millegagi. Mõtles, et see on keegi korteriühistust. Tegi ukse lahti. Laps magas siis magamistoas. Ukselävel olid tundmatud meeste- ja naisterahvas. Midagi rääkimata astusid nad korterisse, esimesena meesterahvas, tema järgi naisterahvas. Meesterahval oli paremas käes püstol. Ei tea, oli see ehtne püstol või gaasipüstol või mänguasi. Selle käepide oli pruuni värvi, püstol ise musta värvi. Hakkas lükkama meesterahvast korterist välja, lõi teda peopesaga vastu nägu. Tegi seda, sest oli väga hirmunud. Meesterahvas lõi teda püstoli käepidemega vastu nägu paremalt poolt, siis kaks korda rusikaga parema silma piirkonda ja vastu nina. Ninast hakkas tulema verd. Meesterahvas hakkas lükkama teda kätega magamistuppa. Sel ajal naisterahvas läks suures toas asunud arvutile ligi ja hakkas välja võtma juhtmeid. Lükates rääkis meesterahvas „Sa pead meile maksma“ ja ütles veel, et nad võtavad poega ära. Poeg ärkas lärmist üles ja hakkas nutma. Kannatanu võttis last voodist sülle. Meesterahvas hakkas last tema käest välja kiskuma. Kannatanu hakkas lööma meesterahvast jalgadega. Meesterahvas lasi last lahti ja kannatanu surus ennast lapsega süles vastu seina. Seal meesterahvas suunas kannatanule püstoli ja vinnas kuke, ütles seejuures, et elama te (kannatanu ja tema laps) ei jää. Aga ei tulistanud. Siis hakkas kellelegi helistama, ütles, et „tule tagasi“, vist ütles seda naisterahvale, kellega koos tuli ja kes selleks ajaks oli korterist juba lahkunud koos kannatanu pangakaardiga. Veel siis kui meesterahvas lükkas teda magamistoa suunas nägi kannatanu, et naisterahvas võttis kapi riiulilt pangakaarti, meesterahvas aga küsis PIN-koodi, mis oli kirjutatud paberitükile, mis oli kaardiga koos. Kuidas naisterahvas seda paberitüki PIN-koodiga võttis kannatanu ei näinud, aga pärast ei leidnud seda oma tavapärasest kohast. Meesterahvas kutsus kannatanut J nimega. Samas korteris oli veel noor lambakoer, aga siis oli koer suletud vannitoas. Peale telefonikõne tegemist läks meesterahvas korterist välja. Kannatanu pani ukse kinni ja kutsus välja politsei. Politsei kutsus välja kiirabi, sest valutas nina, oli kõrge vererõhk, peas löögi kohas oli muhk, parem silm oli turses. Pangakontol raha ei olnud. Samuti ei võtnud nad midagi korterist, kuigi naisterahvas võttis arvuti süsteemiplokil juhtmed välja ja pani selle kapist diivanile. Miks ei võtnud arvuti ära ei tea. Arvuti maksumus on 150 eurot. Meesterahvas oli umbes 30 aastat vana, kasvu ca 1 m 75cm, seljas oli pruun nahkjope, jalas mustad spordipüksid. Meesterahvaga pole varem suhelnud, aga ta on tuttav. Enne 2016 aastavahetust kui kannatanu elas xxx korteris, siis nägi seda meesterahva trepikojas, ta veel küsis kannatanult telefoninumbrit, aga ta ei andnud ja pole enam temaga suhelnud. Püstol oli tal põue all. Sinna peitis püstolit ka korterist lahkudes. Trepikoja uks on fonolukuga. Kust meesterahvas teab tema nime ei tea. Magamistoas rüseluse käigus läks katki lapsevoodi. Ülekuulamisprotokollile lisatud fototabelitest on näha vigastused kannatanu näos (kd 2 lk 14-26). Ehk siis kannatanu osutab ühemõtteliselt, et korterisse tungisid meesterahvas, kellega nad varem elasid samas trepikojas ja on temaga ühel korral suhelnud, ja talle (kannatanule) tundmatu naisterahvas. Kusjuures meesterahva käes oli püstol, kannatanu ei saanud aru, kas see oli tuli-, gaasirelv või nt mänguasi. Selle käepidemega lõigi meesterahvas teda vastu nägu ja kaks korda rusikaga silma ja nina piirkonda, ninast hakkas tulema verd. Kannatanu ütlused, et ta tegi ukse ise lahti ning meesterahva löökidest hakkas tal tulema ninast verd haakuvad 18.02.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega, millest nähtub, et sündmuskohaks on korter aadressil xxx. Korteri uksed ja lukud on terved, magamistoas on verekahtlased jäljed, võetud on puuteproovid (kd 2 lk 2-13). Vigastuste iseloomu ja füüsilise vägivalla kasutamist tõendab ka Karell Kiirabi AS kiirabikaart, millest nähtub, et kannatanust on teatatud 18.02.2016 kell 20.05, 16
(46)abivajajaks kannatanu, kel vägivaldse trauma tõttu näos (parema kulmu piirkonnas) hematoom, verejooks (kd 2 lk 30). Vaidlust ei ole ka selles, et sissetungijaks oli just D.Tsajun. Seda kinnitab ka 29.02.2016 äratundmiseks esitamise protokoll, milles kannatanu tunneb ära süüdistatava kui meesterahva, kes tungis tema korterisse naisterahvaga koos, korduvalt lõi teda vastu pead, varem elas ta kannatanuga samas sissekäigus xxx (lk 2 lk 32-36). D.Tsajun’iga koos olnud naisterahvas, kellest ta oma esimesel ülekuulamisel ei soovinud rääkida oli tema elukaaslane K. Seda tõendavad nii süüdistatava 3.10.2016 antud ütlused, aga ka 29.02.2016 äratundmiseks esitamise protokoll, milles kannatanu tunneb ära J K’t kui isiku, kes meesterahvaga koos tungis tema korterisse ja võttis ära pangakaardi (lk 2 lk 37-41). Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et tunnistaja B ei viibinud sündmuskohal sündmuse juures ehk ei olnud nende pealtnägijaks ja seetõttu ei oma tema ütlused kaalu. Tunnistaja R B 2.03.2016 ütlustest nähtuvalt 18.02.2016 oli ta patrulliteenistuses koos K J KohtlaJärvel. Kella 20.08 ajal said nad väljakutse aadressile xxx, kus tundmatud isikud tungisid korteris teatajale kallale. Teatajaks oli J I. Tundmatud isikud olid selleks ajaks ära läinud. Kiirabi töötajad andsid esmaabi, kannatanu oli rüselemise käigus vigastada saanud. Korteris oli ka teataja poeg. Naisterahva sõnul tungisid kaks isikut – meeste- ja naisterahvas tema korterisse ning lõid teda pea piirkonda. Korteris oli näha rüselemise jälgi, põrandal oli veri. Meesterahvas olevat teda tagumises toas kinni hoidnud, samal ajal naisterahvas olevat elutoas kappidest midagi otsinud. Hiljem avastas J, et kaduma oli läinud tema pangakaart. Mõne aja pärast tuli korterisse korteriühistu esimees ja tema sõber. Teataja kirjelduse järgi tundis esimees ära teataja poolt antud meesterahva kirjelduse järgi Dmitri Tsajun. Esimees helistas Dmitri Tsajun’ile, kõne käigus selgus, et ta liigub Kukruselt Jõhvi poole ning tema pole väidetavalt kedagi löönud. Dmitri pidi elama xxx ühes korteris, aga selle kontrollimisel keegi ust ei avanud (kd 2 lk 42-44). Tõepoolest seadusest tuleneb reegel, et teise isiku vahendusel teada saadu ehk kuuldus ei ole tõendina lubatav. Aga sellest on ka mõned erandid. Nii KrMS § 66 lg 21 p-st 2 tulenevalt on see ütlus tõendina lubatav, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuna tunnistaja B saabus sündmuskohale patrullipolitseinikuna kohe peale sündmuste toimumist siis ilmselgelt oli kannatanu tunnistajale selgituse andmise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Samasisulised ütlused andis kannatanu ka ülekuulamisel ning keegi pooltest, sh kaitse ei seadnud nende usaldusväärsust kahtluse alla. Samal põhjusel lubatavad on ka tunnistaja H’i ütlused. Tunnistaja R H 2.03.2016 ütlustest nähtub, et 18.06.2016 õhtul tuli ta xxx majja ja kui sisenes sissekäiku, siis tuli talle vastu naine, tunnistaja tunneb teda nägupidi, ta elab koos Dmitri Tsajun’iga. Umbes 15-25 minuti pärast nägi xxx maja juures kiirabiauto. Läks kolmandasse sissekäiku oma asju ajama ja kui väljus, siis nägi esimese sissekäigu juures Dmitri Tsajun’i, küsis tema käest, mida ta siin teeb. Tsajun vastas, et olid Jl külas. xxx korterit üürib J I. Tunnistaja läks 5-10 minutiks majja nr xxx ja kui välja tuli oli maja nr xxx juures politseiauto. Läks xxx korterisse, kus oli kaks politseinikku ja J lapsega. Jl oli nägu verine. Küsis, mis juhtus. J vastas, et Dmitri Tsajun ja tema naine nõudsid temalt raha. Nad peksid teda, ähvardasid lapse ära võtta, püüdsid arvuti varastada. Keegi hoidis J kinni, keegi peksis. Püstoli kohta ei öelnud J midagi. Tunnistaja andis politseinikule Dmitri telefoninumbri, seletas, et ta elab xxx majas. Helistas Dmitrile, tema vastas, et ta ei teinud midagi, läheb Jõhvi. Paari tunni pärast helistas Dmitri uuesti, hääle järgi oli 17
(46)ta väga purjus, ütles, et vabanda, süüdi on ainult tema, palus naist sellesse mitte segada, on süüdi, homme läheb end üles tunnistama. Ehk ka R.H on viibinud sündmuskohal vahetult peale sündmuste toimumist, nägi seal J.Kt ja D.Tsajun’i, kes tunnistas kannatanu korteris käimist ja seejärel nägi tunnistaja kiirabi ning kannatanut koos lapsega tema korteris, kannatanu nägu oli verine (seda nägi ka tunnistaja B ehk nende ütlused haakuvad omavahel ning ka kannatanu ütlustega), küsimusele, mis juhtus, vastas kannatanu, et Tsajun ja tema naine nõudsid temalt raha, peksid teda, püüdsid viia arvuti ära. Hiljem tunnistas D.Tsajun telefonikõnes R.H’ile, et tema on süüdi ja läheb end üles tunnistama. 1.03.2016 ülekuulamisel keeldus kaaskahtlustatav J K ütluste andmisest (kd 1 lk 76-78). 12.12.2017 määrusega eraldati menetlus tema suhtes eraldi menetlusse (kd 3 lk 159). J K suhtes on jõustunud Viru Maakohtu 15.08.2018 otsus nr 1-18-4543, millega ta on selles episoodis ehk röövimises grupis D.Tsajuniga süüdi mõistetud (kd 4 lk 62). Kuigi nimetatud kohtuotsusest ei saa automaatselt tuletada R.Tsajun’i süüdiolekut, Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega nr 1-18-4543 on tuvastatud, et J.K toetas D.Tsajun tegevust ühise eesmärgi saavutamiseks, võttis arvuti juhtmed välja, pani arvuti diivanile, et seda äraviimiseks ette valmistada, aga leidnud elutoa kapi pealt kannatanule kuuluva pangakaardi koos PIN-koodiga lahkus sellega kannatanu korterist ning sama päeva õhtul kell 20.01 üritas võtta kannatanu pangakontolt raha välja, milleks sisestas pangakaardi sularahaautomaadi, aga raha kontol ei olnud. Swedbank 3.03.2016 vastus päringule kinnitab seda. Sellest nähtub, et J I pangakaardiga 18.02.2016 kell 20.01 on vaadatud kontojääki sularahaautomaadis xxx asukohaga xxx, KohtlaJärve (kd 2 lk 104). Kannatanu ütluste järgi ähvardas süüdistatav ära võtta kannatanu lapse ning tunnistajate B ja H ütlused kinnitavad, et kannatanu oli kodus koos oma lapsega. Kuigi süüdistatav eitas oma ütlustes relva vms kasutamist osutavad relvataolise eseme kasutamisele kannatanu ütlused, aga ka 1.03.2016 läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et süüdistatava D.Tsajun elukohast leiti relvataoline ese ja 24 eset, mis on sarnased padrunitega (kd 2 lk 91-95). Neid esemeid vaadeldi 15.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga. Tegemist on plastikust mängurelvaga 24 montaažipadruniga, mida kasutatakse ehituses – on mõeldud naelte sisselaskmiseks (kd 2 lk 96-98). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas ehk 18.02.2016 kella 19.00 ajal grupis J Kga tungis Dmitri Tsajun Kohtla-Järvel xxx korterisse, kus viibis sel ajal kannatanu J I koos oma 11-kuu vanuse lapsega (D B), kusjuures Dmitri Tsajun ähvardas J It tulirelvakujulise esemega – plastikust mängurelvaga ja nõudis raha, samuti lõi kannatanut selle tulirelvakujulise esemega pähe ja kaks korda rusikaga parema silma ja nina pihta, millest kannatanul tekkis verejooks, ning lükkas kannatanu magamistuppa, ähvardas kannatanut, et võtab kannatanu käest lapse ära, piiras kannatanu liikumist. Samal ajal J K, olles korteri elutoas eemaldas arvuti juhtmed, pani arvuti diivanile, et seda ära viia, kuid nähes elutoas kapi peal kannatanule kuuluva Swedbank pangakaardi PIN-koodiga võttis selle ära ning lahkus koos D.Tsajun’iga kannatanu korterist. Samal õhtul kella 20:01 ajal J K kasutades J Ile pangakaarti sisenes AS Swedbank sularahaautomaadi (nr xxx, asub Kohtla-Järvel xxx) kaudu kannatanu kontole sularaha väljavõtmise eesmärgil, kuid J I pangakontol raha ei olnud. Kuriteokoosseis ja kohtu järeldused

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, varem röövimise 18

(46)toimepannud isiku poolt, isikute grupis, sissetungimisega. Vägivald võib olla füüsiline või psüühiline (ähvardus), s.o peab olema kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, st vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald võib olla kestev ja peab olema asja äravõtmise vahend. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et D.Tsajun on tegutsenud grupis, s.t ühiselt ja kooskõlastatult J.Kga. Kuigi süüdistatav ei räägi täpsemalt teoplaani välja kujunemisest kannatanu, aga ka süüdistatava ütlustest nähtub, et nii D.Tsajun kui ka J.K tulid kannatanu korterisse sama ühise eesmärgiga, s.o kannatanu vara äravõtmine ning ükski asjaolu ei osuta sellele, et nt D.Tsajun’i poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine tuleks J.K’le üllatuseks või J.K poolt arvuti välja viimiseks ette valmistamisega või kannatanu pangakaardi ja PIN-koodi äravõtmisega ei oleks nõus D.Tsajun. Seega tegemist ei ole ekstsessiga. Vastupidi, Tsajun ja K tegutsesid koos, ühiselt ja kooskõlastatult ehk isikute grupis. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu oli hirmunud D.Tsajun ja J.K tema ukselävele ilmumisest ning soovis ust kinni panna, mida süüdistatav tal ei lubanud, seejärel tungis süüdistatav koos Kga ebaseaduslikult ja kannatanu tahte vastaselt tema eluruumi. Kohus on eelpool tuvastanud ka seda, et D.Tsajun lõi kannatanut tema käes olnud mängurelva käepidemega näkku ning kaks korda rusikaga silma ja nina piirkonda, millest kannatanul tekkis verejooks. Seega süüdistatav on kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Relva suhtes tuleb märkida, et plastikust mängurelva puhul ilmselgelt ei ole tegemist relvaga relvaseaduse § 11 mõistes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kui kannatanut ähvardatakse kõlbmatu vahendiga, st esemega, millele tegelikult ei ole relva omadusi, nt mängupüstoliga, siis on ikka olemas röövimise koosseis, kuid puudub nimetatud kvalifikatsioon (ehk puudub p 7). Röövimine on olemas tingimusel, et süüdlane tegutseb arvestusega, et ähvardust kõlbmatu vahendiga peab kannatanu reaalseks ohuks oma elule või tervisele (

-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 532, p 11.3.2; RKKK 3-1-1-17-98 ja varasemad). Kuigi tegemist on mänguasjaga visuaalselt on see relvaga, püstoliga väga sarnane (vt fototabel kd 2 lk 96-97). Selles mõttes eluliselt usutavad on kannatanu ütlused, et ta ei saanudki aru, millega tegemist on, kas tuli-, gaasirelvaga või mänguasjaga. Samas see, et kannatanu ei tundnud ära, et tegemist on mänguasjaga ja sellest tulenevalt ei saanud välistada võimalust, et tegemist võis olla ka tulirelvaga, osutab, et antud juhul pidas kannatanu seda reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. Sellele osutab ka kannatanu reaktsioon kui tema ukselävele ilmus ja korterisse astus süüdistatav, kelle paremas käes see ese, plastikust mängupüstol, oli, nimelt hakkas kannatanu teda oma korterist välja ajama, süüdistatavat peopesaga vastu nägu lööma, sest oli väga hirmunud. Kartis oma poja pärast ja tegi seda vaatamata sellele, et meesterahval (süüdistataval) oli püstol käes. See näitab, et kannatanu vähemalt pidas võimalikuks, et tegemist võib olla relvaga. Seega, kuigi kvalifitseerivat tunnust

§ 200

lg 2 p 7 tähenduses sellise mängupüstoli kasutamine ei loo, tuleb seda arvestada osana kannatanu suhtes kasutatud vägivallast, nimelt psüühilisest vägivallast (ähvardamisest), seda lisaks kasutatud füüsilisele vägivallale. Nii füüsilise vägivalla kasutamine (löömine mängupüstoliga näkku, rusikaga vastu nina ja silma), kui ka ähvardamine oli vahetult seotud kannatanule kuuluva vara äravõtmisega. Füüsiline vägivald kannatanu kallal oli antud juhul kannatanu vara äravõtmise vahend ja oli suunatud just kannatanu vastupanu mahasurumisele ning vara – pangakaart koos PIN-koodidega, mille abil süüdistatav ja J.K lootsid hiljem kannatanu pangakontolt sularaha välja võtta, sai ära võetud alles peale seda, kui 19

(46)süüdistatav lõi kannatanut mängurelva käepidemega ja seejärel ka rusikaga vastu silma ja nina. Sellele järgnes raha nõudmine ja võõra vara (pangakaardi) äravõtmine. Tegu oli ka lõpule viidud, ehk D.Tsajun koos J.K’ga lahkusid saadud pangakaardiga sündmuskohalt ja neil oli võimalus hakata seda oma äranägimise järgi kasutama ja käsutama. Sellega

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates tegutses D.Tsajun selle kuriteo toimepanemisel kavatsetult ehk ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks (

§ 16lg 2).

Sellele selgelt osutavad muuhulgas ka D.Tsajun enda ütlused, et tuli koos J Kga korterisse, kus elas J I ja nõudis temalt raha. Et kannatanu oleks süüdistatavale võlgu on tõendamata ja kohus on eelpool tuvastanud, et selles osas süüdistatava ütlused ei ole loogilised, eluliselt usutavad ja on kannatanu ütlustega ümber lükatud. Seega tuligi D.Tsajun koos J.K’ga kannatanu korterisse eesmärgiga võtta temalt ära kannatanule kuuluva vara, kasutades seejuures nii füüsilist vägivalda – löömist, kui ka ähvardamist. Seega täidetud on

§ 200lg 2 p 4, 7 ja 9 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole vastupidisele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja D.Tsajun teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. 26.07.2016 kannatanu G Süüdistus 26.07.2016 kella 03.55 ajal Dmitri Tsajun grupis A Tiga Kohtla-Järve linnas Xxx kaubanduskeskuse territooriumil, asukohaga xxx, tegutsedes üheskoos ja toetades teineteist ühise eesmärgi saavutamisel, ähvardades kannatanut V G’it füüsilise vägivallaga, nõudsid kannatanult raha. Dmitri Tsajun nõudis kannatanult käeKti avamist ja rahaKti ette näitamist ning pärast seda nõudis, et kannatanu näitaks, kui palju tal on pangakaardil raha. Viibinud juures A T toetas Dmitri Tsajuni tegevust ja Dmitri Tsajuni sõnade paikapidavust, piirates kannatanu liikumisvõimalusi, millega aktiveeris kannatanu hirmu. Seejärel õnnestus kannatanul ära joosta ning kutsuda appi Järveküla teel liikuv politseipatrull, seega jäi röövimine lõpule viimata olenemata Dmitri Tsajuni ja A Ti tahtest. Seega Dmitri Tsajun pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör: selles episoodis nõudis süüdistatav näidata Ki sisu või ähvardas peksu anda. Kannatanu suutis ära joosta. Politseipatrull pidas süüdistatava kinni. Süüdistatav tunnistas, et küsis raha, aga ei ähvardanud, võib olla on rääkinud kõrgendatud toonil. Selles episoodis eeluurimisel teo toimepanija eitab oma tegevust, kuid ei eita, et oli sündmuskohal, suhtles kannatanuga, küsis raha, ja pärast politsei pidas kinni. Ehk vastuolu kannatanu ütlusega on sellest, et kui palju raha ja missuguse intensiivsusega raha nõuti. Samas on kannatanu vahetult peale sündmust politseinikule avaldanud sündmuse asjaolud ja politseinik on üle kuulatud. Seepärast ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes. Tsajun ise möönab, et kannatanu võis tema 20

(46)tegevusest valesti aru saada. See pigem Tsajuni kaitseversioon eeluurimisel. Lähtudes kannatanu ütlustest, mismoodi ta pidi ette näitama nii Kid kui ka taskud ja samuti nõuti pangaautomaadi juurde minekut, on ilmne, et eesmärk oli saada võõrast vara ja mingi viisakas abipalve see ei olnud. Siin vägivald kannatanu suhtes seisnes selles, et kannatanut ähvardati peksmisega, kui ei näita, kas tal raha on. Üks inimene esitab ähvarduse, teine seisab vaikides kõrval, kuid eespool juba öelnud, et selline tegevusviis ei välista röövimist. Kannatanu oma ütlustes ütleb, et vaikiv mees kuulis, mida tätoveeringuga mees ütles. Samuti kannatanu viitas, et mingi hetk prillidega mees ütles, et aitab küll, seega prillidega mees kuulis ja nägi teise tegevust. See episood on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatav: tunnistas ennast täielikult süüdi, sh antud kuriteoepisoodis. Väga kahetses tehtu ja palus teda rangelt mitte karistada. Kaitsja: Antud osas kannatanu V Gi ülekuulamise protokollist tuleneb, et süüdistatavad küsisid tegelikult temalt raha, kuid kannatanu ise kinnitab seda, et tema suhtes vägivalda kasutanud ei olnud. Tunnistaja M A ütlused tuleb kõrvale jätta, kuna ta saabus sündmuskohale patrullpolitseinikuna peale sündmuse toimumist. A T kinnitas, et Dmitri Tsajun helistas oma abikaasale selleks, et küsida kannatanu jaoks bussireisi aega, kuid ta viibis sündmuskohast 15-20 meetri kaugel ja ei kulunud vestlust. Samuti ta ei näinud vägivalla kasutamist. Dmitri Tsajun selgitas, et ta soovis anda kannatanule abi, helistas oma abikaasale ja küsis, millal tuleb buss, kuna kannatu soovis sõita Tallinna. Sellepärast ta küsis kannatanult 1 euro. Kannatanu tegi nähtavaks tema rahaKi selleks, et saaks näha, et raha temal ei ole. Puudus ähvardamine ja vägivalla kasutamine. Kuna puudus vägivalla kasutamise element, siis pole võimalik kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi. Sõtumata sellest, et D. Tsajun tunnistas end süüdi antud kuriteo toimepanemises, Kr

MS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtueelse- ja kohtumenetluses ei õnnestunud kõrvaldada kõiki kahtlusi ja seoses sellega selles episoodis tuleb süüdistatav õigeks mõista. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud kuriteoepisoodis puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatav koos A T’iga on viibinud Xxx keskuse juures. Süüdistuse ja kaitse versioonid aga erinevad selles, mida süüdistatav (koos T’iga) sel ajal seal tegid. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu ootas seal bussi ja samas kohas asub ka Xxx kaubakeskus, mille juures on olemas ka eraldi ruum, kus asub SEB panga pangaautomaat. 27.07.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt tegemist on xxx, Kohtla-Järvel asuva pangaautomaadiga (kd 3 lk 45-47). Kannatanu V G 26.07.2016 ütluste järgi 26.07.2016 kella 3.55 ajal SEB pangaautomaadi juures, mis asub „Xxx“ kaubakeskuses xxx, Kohtla-Järve, kaks tundmatut noormeest nõudsid temalt raha, ähvardades teda lüüa. Ootas bussi Tallinna, mis väljub kell 5.15 ja aeg ajalt käis SEB pangaautomaadi ruumis, et ennast soojendada. Siis tulid sinna ka kaks noormeest. Mõlemad umbes 30 aastat vana, lühemat kasvu. Üks neist oli prillidega ja see prillidega noormees seisis kogu tegevuse ajal kannatanu juures ja ei rääkinud midagi. Teisel noormehel oli suur tätoveering käes. Tätoveeringuga noormees küsis vene keeles, mida kannatanu siin teeb. Prillidega noormees ei küsinud midagi, aga oli alati kannatanu lähedal ja kui kannatanu üritas kõrvale astuda, siis nad mõlemad liikusid temale lähemale. Prillidega noormees kuulis, mida tätoveeringuga noormees 21

(46)rääkis ja peale kannatanu vastust, et ootab bussi, tätoveeringuga noormees, kes oli kannatanust vasakut kätt, nõudis kannatanult raha. Rahasummat ei nimetanud. Prillidega noormees oli paremat kätt ja näoga kannatanu poole. Kannatanu vastas, et raha pole. Tätoveeringuga noormees ütles, et ta valetab, on raha ja valetada ei tohi. Hirmunud kannatanu jooksis välja umbes 5 meetrit eemale. Väljas kedagi ei olnud, appi polnud kedagi kutsuda, seetõttu otsustas jääda kaamerate vaatevälja. Noormehed tulid samuti välja. Hakkas kõva häälega rääkima, et raha ei ole. Selle peale tätoveeringuga noormees ütles, et kannatanu ei karjuks või ta lööb teda ja et näitaks oma rahaKi. Kartes, et teda võidakse lüüa võttis rahaKti Kist ja näitas, et raha tal ei ole. Siis tätoveeringuga noormees käskis, et näitaks temale Ki taskud – ta näitas, et raha ei ole, siis käskis, et näitaks oma pükste tasud. Kannatanul oli 10 eurot bussipileti ostmiseks ning ta näitas taskud niimoodi, et näha oli vaid osa ja raha ei olnud näha. Kaelas ja kätel oli hõbedast kett ja sõrmused, aga selle kohta noormehed ei küsinud midagi. Kannatanu hakkas jälle kõva häälega rääkima, et raha tal ei ole. Selle peale tätoveeringuga noormees ütles, et ära karju, või löön tugevasti, mingu pangaautomaadi poole, näitad palju sul raha kaardil on. Kannatanu ütles, et tal on 7 eurot bussipileti ostmiseks. Siis prillidega noormees ütles tätoveeringuga noormehele, et lähme, aitab küll. Sel ajal jooksis kannatanu sõiduteele, sest nägi, et seal liigub takso ja palus taksojuhil kutsuda välja politsei, sest tema enda telefoni aku sai tühjaks. Siis nägi, et mööda sõidab politseiauto, hakkas kätega vehkima, auto peatus, rääkis politseinikele, mis juhtus. Noormehed jooksid „Xxx“ nurga taha, näitas politseinikele suunda, nad läksidki selles suunas. Nägi kuidas politseinikud pidasid hoone seina ja tee vahel just neid kahte noormeest, kes ründasid teda. Politseinikud küsisid, kas need on need samad noormehed ja vastas jaatavalt, et nemad ründasid teda. Materiaalset kahju või füüsilist valu tekitatud ei olnud, aga oli tugevalt hirmunud kui tätoveeringuga noormees ähvardas teda lüüa, mille juures oli ka prillidega noormees ja kannatanu sai aru, et kahe noormehe vastu ta ei saa. Protokollile on lisatud fototabelid kannatanu fotodega (kd 3 lk 48-60). Kuigi kohtus tunnistas D.Tsajun oma süüd täielikult, sh ka selles episoodis, ehk sisuliselt tunnistas, et asjaolud on olnud sellised, nagu need süüdistuses kirjas on, peab kohus vajalikuks hinnata tema eeluurimisel antud ütlused ja kõrvutada need teiste tõenditega. Süüdistatav D.Tsajun ja temaga koos olnud A T ei eita suhtlemist kannatanuga, aga eitavad ähvardamist tema suhtes ja kannatanult raha nõudmist. D.Tsajun’i ja A.T’i poolt kannatanuga suhtlemist kinnitavad ka teised tõendid. Tsajun’i ja T’i kahtlustatavana kinnipidamise 26.07.2016 protokollidele on lisatud ka fototabelid, millest Tsajunil on näha on tätoveering käel ning T kannab prillid (kd 3 lk 62-68, 69-77). Tsajun (ja T) aga väitsid, et mingeid röövimise kavatsusi kannatanu suhtes neil ei olnud ja on suhelnud kannatanuga teistel teemadel. Kaastoimepanija A T 27.07.2016 ülekuulamisel end süüdi ei tunnistanud, 26.07.2016 öösel jalutas koos Dmitri Tsajun’iga Kohtla-Järvel, korjasid tühjad pudelid. Mingil hetkel olid „Xxx“ keskuse juures, nägid, et sissepääsu juures seisab õues naisterahvas. Kõndisid temast mööda, keegi neist küsis, kas ootab bussi, naine vastas, et jah. Läksid Tsajuniga bussijaama poole. Vestlesid naisterahvaga, miks ta on sellisel ajal bussi ootamas. Seejärel läksid eemale. Tsajun jäi naisega rääkima, ei kuulnud, millest nad rääkisid, vahe oli 15-20 meetrit. Nende vahel midagi ei toimunud, lihtsalt vestlesid. Siis Tsajun tuli tema juurde ja läksid minema. Kõndisid rahulikult, kui tuli juurde politseipatrull ja pidas kinni (kd 3 lk 78-80). 12.12.2017 määrusega eraldati menetlus T’i suhtes eraldi menetlusse (kd 3 lk 159). T on selle kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega nr 118-4543 (kd 4 lk 62). Kuigi Ti süüdimõistmisest ei saa automaatselt tuletada selle kuriteo toimepanemist Tsajun’i poolt, tuvastati Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega T’i suhtes, et tema koos Tsajuniga on ähvardanud kannatanut peksmisega ja nõudnud kannatanult raha. 27.07.2016 ütlustes ei tunnistanud Dmitri Tsajun oma süüd. 26.07.2016 pärast kella 3 öösel kõndis koos A T’iga Kohtla-Järve linnas xxx kaupluse poole, mis on „Xxx“ keskuses, et korjata tühjad 22
(46)pudelid. „Xxx“ juures SEB pangaautomaadi lähedal seisis võõras naisterahvas. Kõndisid koos Aiga temast mööda, küsis, mida ta teeb sellisel ajal seal. Ta vastas, et ootab bussi, et minna Tallinna. Helistas naisele, kes ütles, et buss läheb kella 5 paiku. Läksid Tiga ümber Xxx’t ja uuesti naisterahva juurde, ütles, et buss läheb kella 5 ajal, küsis kas naisel poleks anda 1 eurot. Naine vastas, et raha tal ei ole. Ütles, et vaataks, äkki on olemas peenraha. Naine hakkas näitama oma rahaKi ja vastas, et ei ole. Võimalik on, et rääkis naisega kõrgendatud hääletooniga ja naine võis sellest hirmu tunda. T seisis sel ajal kaugel ega kuulnud tema juttu selle naisega. Kui sai aru, et raha naisel ei ole, siis läks temast eemale ja siis tuli kohale politseipatrull, kes võttis teda ja Ait kinni (kd 3 lk 85-87). Kuna kinnipidamisel väitsid Tsajun ja T, et kannatanu on ebakaine ja laimab neid, kontrolliti nii süüdistatavad kui kannatanut indikaatorvahendiga. Kannatanu 26.07.2016 indikaatorvahendi kasutamise protokollide järgi V G suhtes tulemus oli negatiivne ehk ta oli kaine. Dmitri Tsajun suhtes tulemus oli positiivne, alkoholisisaldus 0,60 mg/l. A Ti suhtes tulemus on positiivne, alkoholisisaldus 0,26 mg/l (kd 3 lk 91, 95, 96). Ehk siis see versioon, et kannatanu on joobes ja annab valesid ütlused süüdistatava(te) vastu on alusetu. Kannatanu versioon aga riimub teiste tõenditega. Kannatanu ütlustega, et vahetult pärast röövimise katset, pöördus kannatanu abi saamiseks mööda sõitvate patrullipolitseinike poole, haakuvad tunnistaja M A 26.07.2016 ütlused, mille kohaselt 26.07.2016 oli ta patrulliteenistuses koos R S Kohtla-Järvel, kui kella 4 paiku sõitsid mööda Xxx keskust, kui nende suunas lehvitas kätega naisterahvas, V G, kes ütles, et teda just üritasid röövida kaks meesterahvast ja osutas käega kuhu suunas need isikud läksid. Sõitsid kohe nende isikute juurde ja andsid käsu istuda politsei autosse. V G tundis need ära, et just nemad tahtsid teda röövida. Isikuteks osutusid Dmitri Tsajun ja A T. V seletas, et tema oli Xxx keskuse juures ning Dmitri ja A olid tulnud tema juurde, nõudnud temalt raha, sikutades tema käeKti, soovides seda ära võtta, käskinud ette näidata rahaKi sisu ning käeKi sisu, ähvardades naist lüüa ja takistada teda bussi peale minemast. Kannatanu ja kahtlustatavad toimetati politseijaoskonda (kd 3 lk 92-94). Seega D.Tsajun ja A.T’i ütlused osas, et keegi neist pole kannatanut ähvardanud ega raha nõudnud ei ole eluliselt usutavad ning on kannatanu ja tunnistaja A ütlustega ümber lükatud. Kannatanu selgelt osutab, et tätoveeringuga meesterahvas ehk Tsajun nõudis temalt raha, ähvardas teda lüüa ning selle ähvarduse saatel näitas kannatanu temale nii oma Ki, rahaKi kui pükste taskute sisu ning selle kuriteo lõpuleviimine ehk kannatanu vara äravõtmine ei olnud võimalik vaid seetõttu, et ründajad ei leidnud kannatanu käest raha. Prillidega noomees ehk T on Tsajun’i tegevust toetanud täiel määral, ning kuigi enamuse ajast T on vaikinud (ainult lõpus ütles et aitab küll), aga seejuures kuulis ta kõike mida Tsajun kannatanule räägib, kuidas ta nõuab kannatanult raha, näidata oma Ki, taskute sisu ja miski ei osuta, et Tsajun’i selline tegevus tuleks temale üllatuseks ja Tsajun tegutseks nö ekstsessis. Vastupidi, T oma vaikiva juuresviibimisega tugevdab Tsajun’i välja öeldud ähvarduste tõsidust ning kannatanu ise mainib, et ta otsustas enda jaoks, et kahe noormehe vastu ta vastu ei saa. See osutab ühemõtteliselt, et Tsajun ja T on tegutsenud grupis, ühiselt ja kooskõlastatult sama eesmärgi saavutamiseks ehk kannatanult vägivalla, st ähvarduste abil vara äravõtmiseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokollid tõendavad kannatanu ütluste usaldusväärsust ehk et kannatanu ei olnud purjus, nagu Tsajun ja T on seda väitnud ja seega sai asjaolusid õigesti tajuda ja edasi anda. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas ehk 26.07.2016 kella 03.55 ajal Dmitri Tsajun grupis A Tiga viibides Kohtla-Järve linnas Xxx kaubanduskeskuse territooriumil, asukohaga xxx, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, ähvardades kannatanut V Git füüsilise vägivallaga, nõudsid kannatanult raha. Dmitri Tsajun nõudis kannatanult käeKti avamist ja rahaKti ette näitamist ning pärast seda nõudis, et kannatanu näitaks, kui palju raha on tema pangakontol. Selle juures viibinud A T toetas Dmitri Tsajuni tegevust, kuni ühel hetkel õnnestus 23
(46)kannatanul ära joosta ning kutsuda appi Järveküla teel liikuv politseipatrull, mistõttu röövimine jäi lõpule viimata olenemata Dmitri Tsajuni ja A Ti tahtest. Kuriteokoosseis ja kohtu järeldused

§ 200

lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, varem röövimise toimepannud isiku poolt, isikute grupis. Vägivald võib olla füüsiline või psüühiline (ähvardus), s.o peab olema kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, st vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald võib olla kestev ja peab olema asja äravõtmise vahend. Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et D.Tsajun on tegutsenud grupis A.T’iga, s.t temaga ühiselt ja kooskõlastatult. D.Tsajun on ähvardanud kannatanut lüüa, st ähvardanud teda tervisekahjustuse tekitamisega ehk kasutanud tema suhtes psüühilist vägivalda. Ilmne on, et D.Tsajun kasutas vägivalda kannatanult vara, raha äravõtmiseks. Ähvardused ehk psüühiline vägivald kannatanu kallal oli antud juhul kannatanu vara, raha äravõtmise vahend ja oli suunatud just kannatanu vastupanu mahasurumisele ning raha jäi ära võtmata vaid põhjusel, et rahaKis ja Kis kannatanul raha ei olnud ning pükste taskus olnud raha peitis ta taskute näitamisel ära, mistõttu röövimine jäi lõpule viimata ja jäi katse staadiumi. Sellega

§ 200lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates tegutses D.Tsajun selle kuriteo toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (

§ 16lg 3).

Sellele selgelt osutavad kannatanu ütlused, millest tulenevalt D.Tsajun, grupis A.Tiga järjekindlalt kannatanu löömise ähvarduste saatel nõudis temalt raha, kannatanu sõnu, et raha pole ta ei uskunud, nõudis, et kannatanu näitaks oma Ki, rahaKi sisu, siis mis on taskutes, aga siis nõudis kannatanult näidata, palju raha tal pangakontol on. Seega täidetud on

§ 200

lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole vastupidisele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja D.Tsajun teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. Kokkuvõte röövimise episoodides kvalifikatsiooni suhtes: Dmitri Tsajun pani toime neli röövimise episoodi, millest kergema kvalifikatsiooniga episoodid neelduvad raskema kvalifikatsiooniga episoodide alla ning röövimise episoodides tuleb D.Tsajun teod lõplikult kvalifitseerida kui võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega ja relvana kasutatava esemega ähvardades, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi.

D.Tsajun süü raskust iga episoodi lõikes hindab kohus eraldi karistuse mõistmise juures. RASKE TERVISEKAHJUSTUSE TEKITAMINE 2015.a kannatanule N’ele raske tervisekahjustuse tekitamine Süüdistus 24

(46)Dmitri Tsajun ajavahemikus 13.09.2015 kuni 26.09.2015, täpne kuupäev tuvastamata, xxx viskas puskarit ja äädikat O Nele (N) vasakusse silma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasaku silma ja silmamanuste põletikuga kulgev söövitus, mille tulemusena tekkis eeskambri rebend ja kannatu kaotas nägemise vasakus silmas. Vasaku silma söövitus põhjustas kannatanul täieliku püsiva nägemise kaotuse vasakus silmas. Seega Dmitri Tsajun pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine, s.o.

§ 118lg 1 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör: otsene tõend on kannatanu ütlus. Võimalik tunnistaja O K ei mäleta sündmust, ütleb ainult, et korteris olid veel Tsajun, J, O. Tsajun viskas teda (Ki) äädikaga, aga tal ei ole sellest tagajärgi. Võimalik tunnistaja V L andis ütlusi kannatanu O N sõnadest, tunnistaja ei olnud ise sündmuskohal, kuid väitis, et kannatanu sõnade kohaselt Tsajun viskas talle puskarit näkku, millest kadus nägemine ja peale õe surma peksis. Võimalik tunnistaja O T (G ja O Ne õde) ei olnud sündmuskohal, kuid viitas, et O elas nõo (dvojurodnõi brat) Tsajuni juures ja O sõnade kohaselt lahkus peale 18.03.2016 Tsajuni juurest, kuna viimane peksis Ot. Võimalik, et kaitsja viitab, et kannatanu ütlusi ei saa arvestada, kuna kannatanu ise viitab, et ta hariduseta, ei saa teiste abita hakkama, tahab elada kellagagi koos. Kuid kannatanu kohe ei pöördunud politseisse septembris 2015, kuna tal hakkas süüdistatavast kahju. Kannatanu viitas, et süüdistatav siiski vend, õigem väljend nõbu, kuid vene keeles ilmselt kasutatakse sõna vend ka nõo kohta. Kui toimus järgmine episood märtsis 2016, kus süüdistatav peksis kannatanut, siis kannatanu viitas juba, et nüüd ta kartis süüdistatavat ja kannatanu hindas, et ka süüdistatava tolleaegne elukaaslane J ei hakka ütlusi andma süüdistatava suhtes, sest kartis teda. Seega kannatanu siiski suudab hinnata asjaolusid ja teha järeldusi. Menetlejal ei ole menetluse käigus tekkinud kahtlust, et kannatanu ei ole arusaamisvõimeline. Silmad on nägemiselundid, mille abil võtab inimene vastu 90% väliskeskkonnas olevast infost. Kui inimene jääb ühest silmast pimedaks, siis väheneb väliskeskkonnast saadava info hulk poole võrra ning sellega kaasneb inimese nii kehalise kui ka vaimse heaolu seisundi häiritus. Inimese silmade tegevus ei ole enam terviklik-kahest silmast tegutseb edasi ainult üks ja selline asjaolu võib lisaks kehalise heaolu häirele, tekitada inimesele negatiivseid emotsionaalseid pingeid. Kannatanul tekkis vasaku silma püsiv tegevusetusseisund, täielik püsiv nägemise kaotus vasakus silmas. Lähtudes kannatanu ütlusest ja ekspertiisiaktist on kannatanul tekkinud tervisekahju ja süüdistatava tegevuse vahel põhjuslik seos. Antud juhul peab lahendama küsimuse, kas olemasolevate tõendite pinnalt saab hinnata, kas süüdistatav tegutses tahtlusega või ettevaatamatusega. Antud juhul väärib tähelepanu kannatanu ütlus, et Tsajun käskis teisel isikul köögist tuua äädikat ja seejärel viskas selle kannatanule näkku. See lause näitab, et Tsajun teadis väga hästi, et äädikas lahjendamata kujul on söövitava toimega, ja kui see satub inimese kehale, siis tekib põletus. Jah, võib öelda, et tavaelus pigem kuulame hoiatusi selle kohta, et lahjendamata äädikas, kui seda sisse juua, tekitab mürgistuse ja siseorganite põletuse, ja vähem on infot selle kohta, et nahale sattudes tekib keemiline põletus, kuid siiski julgen väita, et täiskasvanud inimene saab aru, et lahjendamata 30 % äädikas on ohtlik aine. Antud juhul Tsajun viskas äädikat näkku, kannatanu viitas, et ta ei jõudnud käsi ette panna. Seega Tsajun vähemalt möönis, et äädikas satub ka silma, mis on veel tundlikum organ kui nahk, ning põhjustab põletuse, seega pani § 118 teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav: tunnistas ennast täielikult süüdi, sh antud kuriteoepisoodis. Väga kahetses tehtu ja palus teda rangelt mitte karistada. Kaitsja: kannatanul O N’el on tuvastatud psüühikahäire, tema ütlusi tuleb võtta arvesse kriitiliselt. Tunnistaja O K ütlustest tuleneb, et ta ei mäleta midagi täpselt. Ei mäleta seda, et Tsajun lõi Ot, kuid mäletab, et valas puskariga tema peale, aga mitte Ole. Tunnistaja V Lu ütlustest tuleneb, et ta 25

(46)ei olnud sündmuse pealtnägija, kuid teab juhtunut O sõnadest. See on kaudne tõend ja ei või tõendada D.Tsajuni süüd. D.Tsajun ise seletas, et ta ei soovinud valada puskariga O’t üle. Kaitsja arvates on antud episood kvalifitseeritud valesti. Tegemist on ettevaatamatu teoga.

§ 18

lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selles episoodis süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 119lg 1 järgi, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest.

Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud D.Tsajun tunnistas kohtus selle kuriteo toimepanemist, aga keeldus ütluste andmisest, jäädes eeluurimisel antud ütluste juurde. 3.10.2016 ülekuulamisel seletas D.Tsajun, et O N on tema sugulane, elas tema korteris umbes 4-5 kuud, 2015.a septembris vist elas tema juures aadressil xxx. Suhted olid nagu õel ja vennal, normaalsed suhted. Muus osas keeldus D.Tsajun ütluste andmisest. Ei tunnista süüd selles, et tekitas talle need kehavigastused (kd 3 lk 97-100). Kannatanu O N 23.03.2016 antud ütlustest nähtub, et 2015.a septembris oli ta Dmitri Tsajun’i juures kodus ja Dmitri valas ta puskariga üle ja samuti valas äädikat talle vasakusse silma. Peale seda kaotas kannatanu nägemise ja vasaku silmaga enam ei näe. Seda nägi D.Tsajun naine J. Ülekuulamise protokollile on lisatud fototabelid kannatanust tehtud fotodega (kd 2 lk 110-120). Kannatanu 30.03.2016 antud ütluste järgi umbes pool aastat elas ta oma venna Dmitri Tsajun juures, korter asub xxx, maja nr-t ei mäleta, korter nr xxx, teisel korrusel. Dmitriga koos elab ka tema abikaasa J. Kui Dmitri oli alkoholijoobes, siis peksis kannatanut. 2015.a septembri lõpus õhtusel ajal tuli Dmitri korterisse külla O K. Kolmekesi hakkasid nad alkoholi tarvitama. Korteris oli ka J. Mingil hetkel hakkas Dmitri tüli norima. Siis palus ta oma naist, et too köögist äädikat. J tõi 30% äädikat pudelis. Dmitri valas äädikat klaasi sisse, umbes 100 grammi ja seejärel viskas selle äädika tema (kannatanu) poole. See oli ootamatu ja kannatanu ei jõudnud oma nägu kaitsta, äädikas sattus vasakusse silma. Seejärel Dmitri valas viina või puskarit samasse klaasi ja taas viskas talle seda vedelikku näkku, see sattus taas vasakusse silma ja näo naha peale. Ei tea, miks Dmitri tegi nii. Tundis, et silmas oli väga tugev põletustunne, oli valus, ta jooksis vannituppa, et seal külma veega silma läbi pesta. Silm oli ikka vesine ja ikka valutas ja kannatanu nuttis. Ei tea, miks ei pöördunud samal päeval arsti juurde, lootis, et läheb ise üle. Dmitri ei pööranud sellele üldse tähelepanu ja jõi alkoholi edasi. Kannatanul hakkas nahk vasakult põselt maha kooruma, istus toas ja tarbis edasi alkoholi. Siis Dmitri taas vihastas ja viskas äädikaga juba O’i suunas, kuid O’il olid prillid ees ja äädikas silmadesse ei sattunud. O lahkus. Kannatanu, Dmitri ja J läksid magama. Aga magada ei saanud, silm valutas. Hommikul nägi peeglist, et silmatera läks valgeks ja ei näinud peaaegu midagi. Enne seda silmanägemisega probleeme ei olnud. Ei tea, miks ka järgmisel päeval ei pöördunud arsti poole. Silm valutas ja arsti juurde läks alles nelja päeva möödudes. Alguses käis arsti juures Kohtla-Järvel, siis saadeti uuringutele Tallinna. Õele Ole ei öelnud alguses ka midagi. Siis tekkisid valud vasakus oimukohas ja läks perearstile, kes ütles, et tekkis põletik. Saadeti uuringutele Ahtmesse, seal arst ütles, et eluks ajaks on kaotatud silmanägemine vasakus silmas ja määrati põletikuvastast ravi. Sellest ajast möödas on mitu kuud ja silm aeg-ajalt ikka valutab ja sellega ei näe enam. Samuti sellega on jäädavalt moonutatud nägu. Ole rääkis juhtunust mõne päeva möödudes. Dmitri palus pärast vabandust (kd 2 lk 121-124). Kannatanu ütlused on loogilised, üksikasjalikud ja järjepidevad. Kohus ei tuvasta alust kahelda nende usaldusväärsuses. Seda enam, et need haakuvad ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja O K 31.03.2016 ütlustest nähtuvalt O N on tema endine elukaaslane. O ütles, et elab oma nõo Dmitri juures, kes elab xxx tänaval naisterahvaga nimega J. Käis nende juures külas, neljakesi võtsid alkoholi, siis toimus mingi tüli, ei mäleta kes kellega on tülitsenud, siis oli mingi järsk käeliigutus Dmitri poolt O suunas, aga mis nimelt juhtus ei mäleta. Mäletab hägusalt, et 26

(46)Dmitri viskas kuidagimoodi tema (tunnistaja) pihta äädikat, ei mäleta, kas klaasist või süstlast. Tunnistaja pesi näo puhtaks ja mingeid vigastusi ei tekkinud (kd 2 tl 186-190). Ehk siis tunnistaja K ütlused riimuvad kannatanu ütlustega selles, et tüli käigus tegi süüdistatav järsu käeliigutuse kannatanu suunas. See, et järgnevalt viskas D.Tsajun äädikat tunnistaja pihta toetab süüdistusversiooni, et enne seda tegi ta sama kannatanu suhtes (aga erinevalt tunnistajast tabas äädikas kannatanu silma). Et selline koosviibimine aset leidis ja tunnistaja K ütlused on usaldusväärsed kinnitavad tema ema V.R ütlused. Tunnistaja V R 31.03.2016 ütlustest nähtuvalt 2015.a sügisel tema poeg O K ütles, et läheb Kohtla-Järvele endise elukaaslase O N’e juurde külla, tema venna Dmitri juurde, kus O viibibki. O läks sinna ja oli seal mitu päeva. Mõned päevad hiljem, kui nägi teda, oli O läbi pekstud, ütles, et teda ründasid tundmatud. Siis see Dmitri helistas ja oli agressiivne, esitas pretensioone. O ei käinud enam O ja Dmitri juures. Tundub, et O kardab Dmitrit (kd 2 lk 191-195). Tunnistaja T B 22.03.2016 antud ütlustest nähtuvalt Dmitri (Tsajun) on varem kasutanud füüsilist vägivalda O N’e suhtes – valas talle puskarit silma ning äädikat ning põletas tal silma (kd 2 lk 177181). Tunnistaja V L 15.04.2016 ütluste järgi O Nt tunneb ammusest ajast, ta on sõbranna G N’e õde. Ol on vigastatud vasak silm ja tema sõnade järgi teab, et Dmitri Tsajun tükk aega tagasi viskas talle vasakusse silma puskarit ja peale seda kaotas ta nägemuse ja ei näe vasaku silmaga midagi (kd 2 lk 217-221). B ja L’u ütlused kinnitavad kannatanu ja tunnistaja K ütluste usaldusväärsust, et oli selline juhtum kui D.Tsajun viskas kannatanule silma äädikat ja puskarit. Kannatanu ütlusi, et mõned päevad peale seda kui D.Tsajun viskas talle äädikat vasakusse silma pöördus kannatanu meditsiinilise abi saamiseks kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. 28.09.2015 saatekirjast konsultatsioonile nähtub, et kannatanu oli 28.09.2015 saadetud konsultatsioonile silmaarstile, saatekiri on märkega „Cito!“ ehk ladina keeles „kiire“ (kd 2 lk 127). 1.10.2015 saatekirjast konsultatsioonile nähtub, et kannatanu oli saadetud AS Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikusse (kd 2 tl 148). 14.12.2015 ja 29.03.2016 ambulatoorsetest epikriisidest nähtub, et O N on pöördunud silmaarsti ambulatoorsele vastuvõtule 28.09.2015, 1.10.2015, 29.09.2015, 23.12.2015, 28.12.2015 (kd 2 lk 138-140). Vaidlust antud kuriteoepisoodis ei olnud ka selles, et äädikaga silma viskamise tõttu kaotas kannatanu nägemise vasakus silmas. Seda kinnitab ka isiku 26.09.2016 ekspertiisiakt nr xxx, millest nähtub, et kannatanul esines vasaku silma ja silmamanuste põletikuga kulgev söövitus, mille tõttu tekkis eeskambri rebend ning kannatanu kaotas nägemise vasakus silmas. Vasaku silma vigastus järgneva nägemise kaotuse võis olla tekitatud söövitava aine (nt äädikhappe) silma sattumisest 2015 septembri lõpus. Vastavalt VV 13.08.2002 määruse nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord § 12 nägevuse kaotus ei ole eluohtlik, kuid põhjustab vasaku silma püsiva tegevusetusseisundi. Vasaku silma söövitus põhjustas kannatanul täieliku püsiva nägemise kaotuse vasakus silmas. Ekspertiisiks esitatud ravidokumentides puuduvad andmed näopiirkonnas esineda võivate armide kohta (kd 2 lk 129-133). Sotsiaalkindlustusameti 4.02.2016 otsuse nr 1309271 järgi 30.11.2015 tuvastati kannatanul raske puue tähtajaga kuni 30.11.2020 (kd 2 lk 149-150). Sotsiaalkindlustusameti 4.02.2016 otsuse nr 1309262 järgi kannatanu O.N on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus on 80%, alates 30.11.2015, kehtib kuni 30.11.2020 (kd 2 lk 150-151). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 2015.a septembris, kuni 26.09.2015, täpne kuupäev ja kellaaeg tuvastamata Dmitri Tsajun, viibides korteris xxx, viskas puskarit ja äädikat O Nele vasakusse silma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt vasaku silma ja silmamanuste põletikuga kulgeva söövituse, mille tulemusena tekkis eeskambri rebend ja kannatu 27
(46)kaotas nägemise vasakus silmas. Vasaku silma söövitus põhjustas kannatanul täieliku püsiva nägemise kaotuse kannatanu vasakus silmas. Kuriteokoosseis ja kohtu järeldused

§ 118lg 1 p 6 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis.

Tervis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu on organismi korrasolek, so seisund, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Raske tervisekahjustuse tekitamine on alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe lg 1 p-des nimetatud tagajärje põhjustamises. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis. On oluline, et tegu oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine on alternatiivsed tunnused. Elund on inimese organismi osa, millel on kindel kuju, asend, raku ja koe areng ning talitlus. Elundi tegevuse lakkamine on selle püsiv halvatus või muu püsiv tegevusetusseisund. Püsiv on seisund, mis on kestnud pikemat aega ning mille puhul talitluse taastumine ei ole ajalooliselt prognoositav või on võimatu. Subjektiivse koosseisu poolest eeldab kuriteokoosseis tahtlust nii teo kui vähemalt ühe lg 1 punktides sätestatud tagajärje suhtes (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 373, 375376). Kohus on eelpool tuvastanud, et süüdistatav viskas kannatanule näkku äädikat ja puskarit. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 12 lg-st 2 tuleneb, et elundi tegevuse lakkamine on selle püsiv halvatus või muu püsiv tegevusetusseisund. Tagajärjena on kohus varem tuvastatud kannatanul vasakus silmas nägemise täielikku ja püsivat kaotamist. Ilmselge on, et silma puhul tegemist on elundiga

§ 200

lg 1 p 6 mõistes ning selle tegevuse lakkamine, mis ekspertiisiarvamusest nähtuvalt on püsiva iseloomuga ehk silmanägemus kannatanu vasakus silmas enam ei taastu kunagi. Kohus tuvastab ka põhjuslikku seost süüdistatava teo – äädikaga näkku viskamise ja saabunud tagajärje – kannatanu vasakus silmas nägemise täielikku ja püsiva kaotamise ehk selle elundi (silma) tegevuse lakkamise vahel. Kannatanu ütluste järgi enne seda ei olnud tal silmanägemisega mingeid probleeme ning viivitamatult peale seda juhtumit hakkas silm tal valutama ja järgmise päeva hommikul selle silmaga juba praktiliselt midagi ei näinud. Kannatanu ütluste järgi äädika kogus ei olnud sugugi mitte väike – umbes 100 gr ning tegemist ei olnud lahjendatud, vaid 30% äädikaga, mis lahjendamata kujul on üldiselt teadaolevalt ohtlik, seda enam et sattumisel nahale või limaskestale, eriti silma (silm on üldiselt teadaolevalt väga kergesti haavatav elund, sest kui inimene ei kanna nt prille, siis silm praktiliselt ei Oi väliste mõjude eest kuidagi kaitstud. Ning visates sellises koguses 30% äädikat kannatanule näkku pidi süüdistatav vähemalt möönma, et see võib sattuda kannatanule silma ning iga täiskasvanu ja tavalise elukogemusega inimene pidi seejuures möönma, et sellest võib saabuda ka selline raske tagajärg nagu silmanägemise täielik ja püsiv kaotamine. Ehk siis nii teo kui tagajärje suhtes tegutses D.Tsajun otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Sellele osutab ka süüdistatava teojärgne käitumine. Kannatanu ütluste järgi peale äädika silma ja näo nahale sattumist oli tal valus, ta jooksis vannituppa, et seal külma veega silma läbi pesta. Silm oli ikka vesine ja ikka valutas ja ta (kannatanu) nuttis. Dmitri ei pööranud sellele üldse tähelepanu ja jõi alkoholi edasi. Süüdistatava ükskõikne suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse osutab, et ta leppis oma teo ükskõik milliste, sh kõige raskemate tagajärgedega. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et süüdistatava teod tuleb kvalifitseerida

§ 119lg 1 järgi ehk raske tervisekahjustuse tekitamisena ettevaatamatusest.

Kohus on eelpool tuvastanud, et D.Tsajun on tegutsenud tahtlikult nii oma teo kui saabunud tagajärje suhtes, mistõttu ei saa rääkida, 28

(46)et ta oli ettevaatamatu nii oma teo kui tagajärje suhtes. Kannatanu ütlustest nähtuvalt küsis ta oma naiselt Jlt spetsiaalselt, et ta tooks köögist äädikat ja siis valas selle klaasi ja viskas kannatanule näkku. Ehk siis välistatud on võimalus, et süüdistatav võis laual olnud vedelikud segi ajada, ning soovinud visata kannatanule näkku näiteks vett, ettevaatamatusest aga visanud äädikat. Midagi sellist pole toimunud. Eelpool käsitletud tõendid osutavad üheselt, et D.Tsajun teadis, et tema klaasis on äädikas ning ta teadlikult viskas selle O.N’ele näkku. Sellise koguse 30%-lise äädika kannatanule näkku viskamisel ei saanud D.Tsajun loota või mõistlikult eeldada, et see mingil juhul ei sattu kannatanule silma, sest viskamisel pidi vedelik laiali lendama ning paratamatult katma olulist osa näo pindalast, ning silmade suurus on selline, et süüdistatav ei saanud mõistlikult loota, et silmadele äädikas ei satu mingil juhul. Sellega möönis ta seda, et visatud äädikas võib sattuda ka kannatanu silmadele. Kannatanu ütluste järgi oli see äädikaga viskamine temale ootamatu, mistõttu ei saanud ta ennast kaitsta ega silmad katta. Sama kinnitab ka tunnistaja K, et D.Tsajun käeliigutus oli järsk. See osutab sellele, et süüdistatav mitte lihtsalt ei visanud äädikat kannatanu suunas, vaid tema tegu oligi suunatud sellele, et see vedelik tabaks kannatanu nägu. Sellist mõttekäiku kinnitab ka asjaolu, et pärast kannatanu näo pihta äädikaga viskamist tegi süüdistatav sama ka tunnistaja K suhtes (viimasel on aga vedanud, sest tal olid prillid ees). Seetõttu tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida just tahtliku, mitte ettevaatamatu kuriteona. Seega D.Tsajun teoga täidetud on

§ 118lg 1 p 6 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole vastupidisele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja D.Tsajun teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE 2016.a kannatanu N’e kehaline väärkohtlemine Süüdistus Dmitri Tsajun ajavahemikul 18.03.2016 kell 18.00 kuni 19.03.2016 kell 00.59 Kohtla-Järvel xxx peksis oma sugulast O Nt korduvalt jalgadega vastu keha vasakut külge ning korduvalt, vähemalt 5 korda, rusikatega vastu vasakut näopoolt. Oma tegevusega põhjustas D. Tsajun kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: hulgalised nahaalused verevalumid vasakul pool rindekere eesja tagapinnal ning vasaku XII roide nihketa murd, mis kestab vähemalt neli nädalat. (Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest p 1 osas, osutades, et kannatanu tervisekahjustused kestsid vähem kui neli nädalat.) Seega Dmitri Tsajun pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega tekitati tervisekahjustus, mis on toime pandud lähisuhtes oleva isiku suhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör: see kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega, sest lõi maas lamavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega, sealjuures veel pidas võimalikuks öelda, et kannatanu lämbub oma veresse. Seega möönis ükskõik missuguse tervisekahju saabumist. Süüdistatav: tunnistas ennast täielikult süüdi, sh antud kuriteoepisoodis. Väga kahetses tehtu ja palus teda rangelt mitte karistada. Kaitsja: Kannatanu O Nil on tuvastatud psüühikahäire, siis tema ütlusi tuleb võtta arvesse kriitiliselt. Tunnistaja T B ütlustest tuleneb, et ta on kuulnud sellest, et süüdistatav peksis Ot, vaid kolmanda isiku sõnadest. Seoses sellega ei ole antud tõend usaldusväärne. O T ülekuulamise 29

(46)protokollist tuleneb, et ta kuulis vägivalla kasutamisest O N suhtes, kuid üheaegselt räägib sellest, et G N ütles temale, et konfliktid olid Tsajun ja Ti vahel, kuid Tasjun pole kunagi Ot löönud. Dmitri Tsajun süü

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannemises ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Eeluurimisel keeldus süüdistatav selles episoodis ütlusi andmast (kd 3 lk 97-100). 3.10.2016 ülekuulamisel seletas D.Tsajun, et O N on tema sugulane, elas tema korteris umbes 4-5 kuud, 2015.a septembris vist elas tema juures aadressil xxx. Suhted olid nagu õel ja vennal, normaalsed suhted. Muus osas keeldus D.Tsajun ütluste andmisest. Ei tunnista süüd selles, et tekitas talle need kehavigastused (kd 3 lk 97-100). Kohtus tunnistas oma süüd täielikult, sh antud episoodis, aga ütluste andmisest keeldus, jäädes eeluurimisel antud ütluste juurde. Kannatanu O N 23.03.2016 ütlustest nähtuvalt on ta arvel psühhiaatri juures ja võtab ravimeid. Vahel unustab ära mõned asjad. Ise oma eluga hakkama ei saa, üksi elada ei suuda. Umbes kolm kuud tagasi, talvel elas õe G N’e ja A T’i juures. Siis tarvitasid koos palju alkoholi. Külas käis ka Dima Tsajun. Viimasel ajal elas kannatanu Dmitri juures. 18.03.2016 tuli Dmitri koju ja hakkas teda (kannatanut) peksma. Peksis jalgadega vastu vasakut külge, lööke oli palju, täpselt ei oska öelda. Samuti liõ rusikaga umbes 10 korda vastu nägu, vasakult poolt. Peksmise ajal istus kannatanu toas Dmitri korteris. Pärast kukkus ja ta peksis teda (kannatanut) edasi. Kiirabi kutsus välja T, kes jooksis kohale koos A Tiga, sest A helistas Dimale ja palus ukse avada. Dima ütles, et lõhub kõik kannatanu luud, samuti nagu G (kd 2 lk 110-120). Kannatanu 30.03.2016 antud ütluste järgi 18.03.2016 kui suri tema (O.N’e) õde G N oli Dmitri endast väljas. Hilisõhtul tuli ta koju, oli väga tugevas alkoholijoobes, tõi veel džinni kaasa. Kannatanu istus toas ja vaatas telerit. Alguses Dmitri lõi Jt, seejärel lõi kannatanut jalatsis jalaga vastu nägu lõua piirkonda. Kannatanu kukkus, siis ta kummardus tema peal ja hakkas teda peksma. Lõi rusikaga vastu nägu vasakult poolt umbes viis korda järjest, lõi väga tugevalt ja suust tuli väga palju verd. Kannatanu palus teda mitte lüüa, kuid Dmitri ikka jätkas peksmist. Seejärel Dmitri lõi teda mitu korda põlvega vastu keha ja jalatsis jalaga vastu keha, lõi ainult vasakule poolele, sest kannatanu lebas parema kehakülje peal. Dmitri ütles, et ta (kannatanu) lämbub oma veresse. Voodipesu sai tema verest määritud. Mingil hetkel helistas T. Kui nad koos A T’iga sisenesid, siis T kutsus kohe kiirabi välja ja viis endaga kaasa õue, kus nad ootasid kiirabi. Haiglas öeldi, et on roiete murd, neerude põrutus ja näo põrutus. Pärast seda ei julgenud enam Dmitri juurde tagasi minna. Õde O võttis elama enda juurde (kd 2 tl 121-124). SA Ida-Viru Keskhaigla 29.03.2016 tõendist nähtub, et 19.03.2016 kell 1.42 pöördus O N abi saamiseks ning talle pandud diagnoos oli järgmine: roiete hulgimurd, rindkere põrutus, pindmine peavigastus, näo hematoom vasakul, alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, äge intoksikatsioon (kd 2 lk 135, 200). Patsiendikaardist nr xxx nähtub, et kannatanu saabus 19.03.2016 kell 01.42 kiirabiga EMO-sse, viitega, et oli pekstud tuttava inimese poolt, vigastused peas, kehas ja murtud roie (kd 2 lk 141144, 201-204). Karell Kiirabi AS kiirabikaardist nähtub, et kiirabi sai teate 19.03.2016 kell 00.59, teataja on juhuslik mööduja A T, patsient on O N, patsiendi sõnul 30 min tagasi on läbi pekstud, näos on hematoom, rindkerekontusioon, alk.jooves (kd 2 lk 207-208). 5.10.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti 19.03.2016 tehtud kõned häirekeskusele, kell 2.04 saabub kõne abonendinumbrilt xxx kus helistaja nimetab ennast - Dmitri Tajun (Tsajun) ja palub, et politsei viiks teda ära. Kell 2.09 saabub kõne samalt numbrilt ja helistaja teatab, et peksis oma 30

(46)õde. Kell 2.10 saabub kõne samalt numbrilt ja helistaja uuesti teatab, et peksis oma õde ja tahab teha puhtsüdamlikku ülestunnistust, nimetab oma isikukoodi xxx ja nimetab ennast – Dmitri Tajun (Tsajun) (kd 2 lk 160-176). Isiku 26.09.2016 ekspertiisiaktist nr xxx nähtub, et 19.03.2016 esinesid kannatanul hulgalised nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere ees- ja tagapinnal ning vasaku XII roide nihketa murd. 19.03.2016 esinenud hulgalised nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel ja vasaku XII roide murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (esemetega) või löökidest vastu tömpe esemeid ja/või pindu. Nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel ja vasaku XII roide murd ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat (kd 2 lk 129133). Tunnistaja T B 22.03.2016 ütlustest nähtuvalt 18.03.2016 õhtul helistas temale Dmitri Tsajun, kes ütles, et peksis läbi Olja Nt. Tunnistaja koos A T’iga läksid Dmitri Tsajun’i juurde ja nägi, et Ol on põõsk turses ja on sinist värvi, samuti voodipesu on verega määritud. Olja ütles, et Dmitri peksis teda neerudesse. Tunnistaja viis O’t enda juurde ööbima. Küsis Dmitri käest, miks peksis Oljat. Dmitri vastas, et peksis teda selle eest, et G (N) suri ära (kd 2 lk 177-181). Tunnistaja O T 22.03.2016 ütlustest nähtuvalt O N on varem elanud Dmitri Tsajun juures, praegu elab O sõbranna V juures. O ei hakanud enam elama Dmitri juures peale seda kui 18.03.2016 peksis D.Tsajun O’t läbi, murdis tal roided ja teda viidi kiirabiga ära. Olja rääkis temale, et 18.03.2016 peale seda kui Dmitri peksis O’t läbi helistas ta T’ile ja ütles, et üks õde on surnud, nüüd tapab ka teist ära. Peale seda T koos T jooksid Tsajun’i poole ja T kutsus välja kiirabi. O sõnade järgi peksis Dmitri teda korduvalt läbi (kd 2 lk 182-185). Tunnistaja V L 15.04.2016 ütluste järgi O Nt tunneb ammusest ajast, ta on sõbranna G N’e õde. 18.03.2016 G N suri ära. 19.03.2016 helistas talle kolmas õde O ja teatas, et Dmitri Tsajun peksis O’t läbi 18.03.2016 ja peale seda sattus O haiglasse. O palus, et ta võtaks teda enda juurde elama. Ol oli vasak põsk paistes, samuti rääkis, et roided valutavad. Rääkis veel, et oli kodus Dmitri Tsajun’i juures ja Dmitri peksis teda läbi ja ütles, et see on G eest (kd 2 lk 217-221). A T’i 28.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et 18.03.2016 õhtul suri ära G N. Samal ööl Dmitri (Tsajun) helistas Tle (kes on tunnistaja ja G N’e sõbranna) ja ütles, et peksis läbi O Nt. Nad koos T’ga läksid Dmitri juurde ja nägid, et O on Dmitri korteris, lebab madratsil ja tal oli paistes nägu ja ta kurtis selle üle, et tal valutab külg. T kutsus kiirabi ja nad viisid O’t sealt korterist minema (kd 2 tl 223-226). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 18.03.2016 kell 18.00 kuni 19.03.2016 kell 00.59, xxx korteris, D.Tsajun peksis läbi oma sugulast O N’t, lõi teda korduvalt jalgadega vastu keha vasakut külge ning korduvalt, vähemalt 5 korda, rusikatega vastu nägu. Oma tegevusega põhjustas D.Tsajun kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: hulgalised nahaalused verevalumid vasakul pool rindekere ees- ja tagapinnal ning vasaku XII roide nihketa murd ehk tervisekahjustused, mis kestavad rohkem kui neli päeva, aga vähem kui neli nädalat. Kuriteokoosseis ja kohtu järeldused Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb koosseisutunnusega ette tagajärje – valu. Tervise kahjustamine seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või 31
(46)muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Löömine ja peksmine on näited sellest. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 384-385). Kohus on eelpool tuvastanud, et süüdistatav korduvalt lõi kannatanut jalgadega vastu keha ning korduvalt, vähemalt viis korda rusikatega vastu nägu, millest kannatanule oli põhjustatud füüsiline valu ja tervisekahjustused, s.o hulgalised nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere ees- ja tagapinnal ning roide murd. Tegemist on kannatanu kehalise tervise kahjustamisega, mis kestab vähem kui neli nädalat. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhtes osapooled jagavad elukohta (vt

-i 4.kommenteeritud väljaanne, lk 386 p 8.3.2). Kuna kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt nad on sugulased (süüdistatav on kannatanu nõbu) ning kannatanu elas pikemat aega süüdistatavaga samal elamispinnal, ka süüdistatav iseloomustab nende suhteid kui venna ja õe suhted, siis tegemist on lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemisega. Selle kuriteo pani D.Tsajun toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Viimasele osutavad selgelt kannatanu ütlused, aga ka kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloom, et tegemist ei olnud üksiku löögiga, vaid süüdistatav ikka ja jälle lõi kannatanut korduvalt rusikaga vastu nägu, siis korduvalt jalaga vastu keha. Kannatanu ütluste järgi ütles D.Tsajun talle, et ta lämbub oma veresse … ta lõhub kõik kannatanu luud. Seega O.Tsajun teoga täidetud on

§ 121lg 2 p 2 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole vastupidisele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja D.Tsajun teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. 12.06.2016 kannatanu G (end L) kehaline väärkohtlemine Süüdistus Dmitri Tsajun 12.06.2016 kella 19.00 paiku Kohtla-Järvel xxx juures lõi ühe korra jalaga vastu J G (endine nimi L) põlve, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasaku käelaba peale ja väänas välja sõrme. Oma tegevusega põhjustas D. Tsajun kannatanule füüsili

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.