Obsah (5)

§ 2742§ 183§ 199§ 2052§ 175

Kriminaalasi nr. 1-17-5176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kuupäev Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 21.08.2019. a. Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Herta Karjus ja Triina Utt Sekretär Prokurör Kaitsja Maire V

§ 2742lg 1 ja § 2052 alusel lõpetada menetlus kriminaalasjas nr xxxx H K suhtes tema süüdistuses Kar

S § 394 lg 2 p 3 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 3.

§ 183

alusel hüvitada H K riigieelarve vahenditest tema poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabi kulud valitud kaitsjatele kogusummas 33 671.51 eurot (sh käibemaks 5611.92) ja muude menetluskulude katteks 10 172.13 eurot (sh käibemaks 419.52 eurot).

1. Jätta riigi kanda: - andmebaasi xxxx versiooni avamiseks tehtud kulutused summas 204.- eurot, - sõiduautode xxxx ja xxxx hoiu- ja hoolduskulud seisuga 2019.a. juuni summas 26 290.15 eurot ja kuni kohtumääruse jõustumiseni tekkivad kulud, - korteriomandi aadressil xxxx kommunaalkulud seisuga 2019.a. juuli summas 44 215.92 eurot ja kuni kohtumääruse jõustumiseni tekkivad kulud, - riigi poolt määratud kaitsjale (Kersti Põld) määratud tasu summas 288.- eurot. 7.Vabastada aresti alt kohtumääruse jõustumisel: - Harju Maakohtu 22.04.2013.a. määrusega arestitud sõiduauto xxxx reg. märgiga xxxx (asukoht AS xxxx, xxxx) ja tagastada omanikule; - Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013.a. määrusega arestitud korteriomandid aadressil xxxx (registriosa numbritega xxxx, xxxx, xxxx) katastritunnus xxxx; Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013.a. määrusega arestitud korteriomandid aadressil xxxx (xxxx registriosa xxxx, xxxx registriosa xxxx, xxxx registriosa xxxx, xxxx registriosa xxxx ja xxxx registriosa xxxx) katastritunnus xxxx. Harju Maakohtu 25.05.2017.a. määrusega arestitud H K sularaha summas 108 150 eurot (asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol nr. xxxx Swedbank) ja tagastada sularaha H K. Kohtumäärus edastada prokurörile, süüdistatavale, kaitsjale. Jõustunud määrus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, Politsei- ja Piirivalveametile, AS-le xxxx. Õigusabikulude hüvitamise osas saata jõustunud kohtumäärus täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebe kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Tuvastatud asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-17-5176 H K süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses. H K on KarS § 394 lg 2 p. 3 järgi esitatud süüdistus lühidalt selles, et ta on xxxx Vabariigis perioodil 24.10.2011 – 11.09.2012 toime pandud laenuandjakuriteoga teenitud tulu üle kandnud xxxx OY pangakontodelt tema kontrolli all tegutsevate äriühingute xxxx OÜ, xxxx OÜ ja xxxx OÜ kontodele ning kasutas neid rahalisi vahendeid nii iseenda kui tema kontrolli all tegutsevate mitmete äriühingute erinevate majanduslikult põhjendamatute omavaheliste pangaülekannete tegemiseks. Sellise tegevusega pani H K toime suures ulatuses rahapesu, s.o. kuritegeliku tegevuse tulemusel vähemalt perioodil 01.01.2012 – 10.06.2013 saadud vara kokku summas 3 533 574,80 eurot valdamise, ülekandmise, kasutamise ja muundamise eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Kriminaalasi saadeti kohtusse 29.05.2017.a. 01.06.2017.a määrusega anti süüdistatav kohtu alla ja eelistungi ajaks lepiti kokku 08.08.2017.a. 02.08.2017.a. edastas H K kaitsja Jaak Siim kohtule kaitseakti. 03.08.2017.a teavitas vandeadvokaat Jaak Siim kaitsja esindusõigus lõppemisest kriminaalasjas nr 1-17-
2. Teates selgitati, et süüdistatav tegeleb ise uue kaitsja otsimisega. 08.08.2017.a. teatas H K kohtule, et tegeleb uue kaitsja otsimisega ja uue kaitsja leidmisel teavitab koheselt kohut ja prokuratuuri ning pärast kaitsja poolt materjalide tutvumisel esitatakse lõplik kaitseakt jm menetluslikud taotlused. 2 08.08.2017.a. lükati eelistung määramata ajaks edasi. 25.09.2017.a määras kohus H K kaitsja riigi õigusabi korras, kuna süüdistatav korduvatele meeldetuletustele ei teatanud kohtule uue valitud kaitsja nime. 27.09.2017.a. teavitas vandeadvokaat Kersti Põld kaitsja kohustuse võtmist riigi õigusabi korras. 26.11.
3. edastas vandeadvokaat Jaak Siim kaitseakti täienduse ja volikirja. 30.11.2017.a. toimus eelistung, kus lahendati kaitsja taotlust menetluse lõpetamiseks ne bis idemi alusel ja määras täiendava eelistungi aja. Eelistungil süüdistatav veel selgitas, et sõlmis uue kliendilepingu 23.11.2017.a uuesti advokaat Jaak Siimuga. 04.12.2017.a. edastas vandeadvokaat Jaak Siim 30.11.2017.a. eelistungil kokkulepitult kohtulahendi ja nende tõlked. 22.12.2017.a. eelistungil esitasid kohtumenetluse pooled oma seisukohad kriminaalmenetluse lõpetamiseks ne bis idem põhimõtet arvestades ja tekkinud menetluskulude osas. 22.01.2018.a. määrusega Harju Maakohus lõpetas kriminaalasjas nr xxxx menetlus H K suhtes süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi

§ 199lg 1 p 5 alusel.

05.02.2018.a esitas prokurör määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.01.2018.a. määrus ning jätkata kriminaalasja kohtulikku eelmenetlusest samas kohtukoosseisus. 06.02.2018.a esitas H K kaitsja määruskaebuse, milles palub eelpool nimetatud kohtumääruse tühistamist osaliselt menetluskuludega ja süüteomenetlusega tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju väljamõistmisega. 14.03.2018a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas eelpool nimetatud määruse. 29.03.2018.a. esitas H K kaitsja Jaak Siim määruskaebuse Riigikohtule. 11.06.2018.a. võttis Riigikohus H K kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebuse menetlusse. 12.10.2018.a. jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018.a. määruse muutmata ja kaitsja kaebuse rahuldamata. 05.12.2018.a. esitas H K kaitsja Jaak Siim taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 5 alusel, xxxx kriminaalasjade materjalide väljanõudmiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tõlgendamisega. 06.12.2018.a eelistungil arutati kaitsja taotlusi ja uueks eelistungi ajaks määrati 24.01.2019.a 23.01.2019.a. esitas H K kaitsja taotluse xxxx menetletud kriminaalasjas 8010/R/85303/11 toimiku materjalide väljanõudmiseks. 24.01.2019.a. eelistungil arutati kaitsja kaitseaktis esitatud taotlusi ning planeeriti asja arutamiseks üldmenetluse korras 60 päeva alates 12.augustist 2019.a kuni 29 jaanuarini 2020.a. Varem ei olnud võimalik kohtuliku uurimisega alustada, kuna kohus oli seotud teiste üldmenetluste arutamisega. Kohtueelses menetluses teostatud menetlustoimingud (prokuröri poolt esitatud loetelu alusel): Toiming Alustamine Erinevad päringud Erinevad päringud Jälitustoimingu protokoll Tunnistaja ülekuulamine Läbiotsimine esimene, mõistliku aja algus Erinevad päringud Tunnistaja ülekuulamine Läbiotsimine korter Tunnistaja ülekuulamine Kuupäev Märkused 08.10.2012 27.12.2012 24.01.2013 07.03.2013 25.03.2013 15.04.2013 16.04.2013 19.04.2013 22.04.2013 01.05.2013 3 xxxx arestimine Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Läbiotsimine xxxx, serverid Tunnistaja ülekuulamine Kahtlustus H K Täiendav H K ülekuulamine Kolmanda isiku ülekuulamise protokoll Pangakontode arest 28.06.2013 asitõendi vaatlusprotokoll Kolmanda isiku ülekuulamise protokoll Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Asitõendi vaatlusprotokoll Asitõendi vaatlusprotokoll Asitõendi vaatlusprotokoll Läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll Vaatlusprotokoll Erinevad päringud Erinevad päringud Erinevad päringud ÕAT xxxx esimene Kõneeristuse protokoll ÕAT xxxx vastus esimene Täiendav H K ülekuulamine Täiendav H K ülekuulamine Elukohast lahkumise keeld ÕAT xxxx i teine ÕAT xxxx vastus teine Tõkendi tühistamine ÕAT xxxx kolmas ÕAT xxxx vastus kolmas Erinevad päringud Erinevad päringud ÕAT xxxx Erinevad päringud Varalise seisu vaatlusprotokoll Täiendav H K ülekuulamine Vaatlusprotokoll Vaatlusprotokoll ÕAT xxxx, kohtuotsus 07.05.2013 08.05.2013 09.05.2013 14.05.2013 20.05.2013 21.05.2013 04.06.2013 04.06.2013 21.08.2013 23.08.2013 09.10.2013 04.11.2013 11.11.2013 11.11.2013 06.12.2013 10.12.2013 16.12.2013 18.12.2013 03.06.2014 03.07.2014 06.04.2015 07.04.2015 29.04.2015 Vastus: 03.08.2015 25.06.2015 03.08.2015 18.06.2015 25.08.2015 25.08.2015 21.09.2015 Vastus: 04.11.2015 04.11.2015 15.01.2016 08.03.2016 Vastus: 16.05.2016 16.05.2016 28.06.2016 25.07.2016 23.08.2016 Vastus: 07.03.2017 10.10.2016 Dokumente vaadeldi kuni 21.10.2016 01.03.2017 24.11.2016 Dokumente vaadeldi kuni 01.12.2016 03.03.2017 Dokumente vaadeldi kuni 19.01.2017 04.04.2017 23.01.2017 4 Vastus ÕAT Xxxx kohtuotsus Erinevad päringud Vaatlusprotokoll ÕAT xxxx vastus Vaatlusprotokoll 01.02.2017 16.02.2017 Dokumente vaadeldi kuni 02.03.2017 28.03.2017 07.03.2017 Dokumente vaadeldi kuni 15.03.2017 29.03.2017 süüdistusakt üldmenetluses 29.05.2017 Kohtusse materjalide esitamise ajaks oli kokku XI köidet tõendeid. Kaitsja taotlus Kohtule esitatud kaitseaktis ja kaitseakti täienduses ning 12.08.2019.a. kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja H K suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 2742lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Kaitsja selgitas, et H K suhtes algas menetlusaeg kulgema hiljemalt 15.04.2013.a, mil süüdistatava kaitsja juuresolekul toimetati H K suhtes 08.10.2012 alustatud kriminaalasjas nr xxxx läbiotsimine aadressil xxxx asuvas AS-i Swedbank kontoris olevas hoiulaekas nr xxxx, millest leitud sularaha peab riiklikku süüdistust esindav Riigiprokuratuur H K kuuluvaks. Seega on H K olnud allutatud menetlusele juba ligemale 6 aastat ja 4 kuud ning kohtumenetlus on algusfaasis. Kaitsja juhtis veel tähelepanu asjaolule, et aastatel 2014-2017 on kriminaalasja menetletud vähese intensiivsusega, oodates xxxx Linnakohtu menetluses olnud krediidiandja kuriteo kriminaalasja lõpptulemust. Menetleja on teinud 3,5 aasta jooksul kriminaalasjas järgmised toimingud: 1) viinud läbi ülekuulamised 18.06.2015, 25.06.2015 25.08.2015 ja 24.11.2016; 2) koostanud elukohast lahkumise keelu määruse 25.08.2015 ja selle tõkendi tühistamise määruse 15.01.2016; 3) koostanud välisriigi pädevale õigusasutusele abistamistaotlusi, millede täitmisest xxxx puhul keelduti; 4) tehtud toimikusse lisamiseks väljatrükke registriandmetest. Lisaks on menetleja teinud päringuid pankadesse samade ajaperioodide kohta, mille osas olid päringud varem juba tehtud ja koostanud saadud andmete põhjal vaatlusprotokolli. Kriminaalasja ei saa pidada keskmisest samalaadsest oluliselt keerukamaks ja mahukamaks. Kriminaalasja toimiku mahuks on kohtueelses menetluses 11 köidet, kuid märkimisväärse osa neist materjalidest moodustavad olemuselt sarnased ja tõendamiseseme asjaolude aspektist pigem sekundaarse tähendusega raamatupidamisega seotud dokumendid ja registriväljavõtted. Kriminaalasja materjali põhjal ning poolte seisukohti teades on igati põhjendatud eeldada, et menetlusosalised kasutavad vähemalt pärast maakohtu otsuse tegemist edasikaebeõigust. Eelöeldu tähendab, et võib täie kindlusega väita, et lähiajal ega isegi lähima aasta-pooleteise jooksul kriminaalasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ei jõuta. Kaitsja on seisukohal, et kuna süüdistatav on pidanud taluma kriminaalmenetlusest tingitud piiranguid pikka aega ja peaks menetluse jätkumise korral jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusesse, on kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742lg 1 alusel kahtlustatava õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu.

Süüdistatav H K toetas kaitsja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust, paludes see kohtul rahuldada. Prokuröri seisukoht Prokurör tunnistas, et kohtueelne menetlus kestis kaua, kuid kriminaalasjas on ka kohtumenetlus kestnud natuke üle kahe aasta. Kui asja arutamisega edasi minna, lisandub menetlusajale veel aega 5 juurde. Seega nõustus prokurör kaitsja ja süüdistatava seisukohaga, et mõistlik menetlusaeg selles kriminaalasjas on ületatud. Kohtu seisukoht Kohus, leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742

lg 1 tunnustel.

§ 2742

lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 punktis 21 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. H Kt süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millise näol on tegemist esimese astme kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on menetluse mõistlik aeg praeguseks juba möödunud. Riigikohus lahendis 3-1-1-53-15 punktis 9 on selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita Kriminaalasjas alustati menetlust 08.10.2012.a ning H K suhtes toimus 15.04.2013.a läbiotsimine aadressil xxxx asuvas AS-i xxxx kontoris olevas hoiulaekas nr xxxx, millest leitud sularaha peab riiklikku süüdistust esindav Riigiprokuratuur H K kuuluvaks. Vaidlust ei ole selles, et viimati nimetatud kuupäevast algas ka süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja tähtaja kulgemine. Seega on käesolevaks ajaks H K suhtes kestnud kriminaalmenetlus üle kuue aasta ja nelja kuu, mille jooksul on ta olnud teadmatuses oma saatusest. Selline teadmatus kestab edasi ka käesoleval ajal, sest asja arutamine on endiselt alles esimeses kohtuastmes algstaadiumis. 24.01.2019.a. eelistungil määrati esialgu kohtuistungite päevade arvuks 60 päeva kuni 2020.a. jaanuari lõpuni. Seega ei ole ette näha positiivset prognoosi jõuda lähiajal lõplikult jõustunud kohtulahendini. 6 Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt xxxx v. xxxx, otsus 28.juunist 1978, p-d 99 ja 111; xxxx jt v. xxxx, otsus 3.juunist 2010, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.detsembri 2009.a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 17). Vaid juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt nt E J v. xxxx, otsus 21.aprillist 1998, p 45)(RKKK 3-1-1-43-10 p 30) Kuigi kohus ei ole asunud kriminaalasja tõendite uurimisele, ei ole kohtu hinnangul arutatav kohtuasi eriliselt keerukas. Tegemist ei ole sellise süüteoga, mis hõlmaks arvukalt olemuselt erisuguseid episoode mitmete aastate jooksul. Menetletava kriminaalasja näol on tegemist ühe süüdistatavaga ja H K süüdistatakse vaid ühe kuriteo koosseisu järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Tegemist on küll kriminaalasjaga, milles süüdistuse kohaselt on eelkuritegu toime pandud välisriigis, kuid see asjaolu ei muuda kriminaalasja keskmisest keerukamaks. Oluline on see, kuidas on menetluse kestust mõjutanud ühelt poolt süüdistatava ja tema valitud kaitsjate käitumine ning teiselt poolt menetlejate tegevus või tegevusetus. 01.06.2017.a määrusega anti süüdistatav kohtu alla ja eelistungi ajaks lepiti kokku 08.08.2017.a. Kuid 03.08.2017.a teavitas vandeadvokaat Jaak Siim kaitsja esindusõiguse lõppemisest kriminaalasjas nr 1-17-5176. Teates selgitati, et süüdistatav tegeleb ise uue kaitsja otsimisega. Kuna süüdistatav ei teatanud korduvatele meeldetuletustele kohtule uue valitud kaitsja nime, siis maakohus 25.09.2017.a. määras H K kaitsja riigi õigusabi korras. Määratud kaitsjal tuli kaitseõiguse teostamiseks tutvuda kriminaalasja materjalidega. Sellest tulenevalt sai alles 30.11.2017.a. toimuda järgmine eelistung, kus süüdistatav teatas, et on sõlminud uue kliendilepingu 23.11.2017.a. teda varasemalt kaitsnud vandeadvokaat Jaak Siimuga. Kuigi selline käitumine lükkas esimese eelistungi läbiviimise aja edasi natuke rohkem kui kolme kuu võrra, ei ole see aluseks „mõistliku aja“ nõude rikkumise tuvastamiseks. EIÕK on lahendis xxxx vs xxxx otsus 07.12.2017 lahend xxxx leidnud, et „mõistliku aja“ nõude rikkumise tuvastamist õigustavad vaid riigile omistatavad viivitused. Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt on kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Prokuröri poolt esitatud kokkuvõttest ja süüdistusaktis tõendite loetelust nähtuvalt teostati 2014.a. kaks toimingut: 03.06.2014 Skype-vestluste vaatlusprotokolli koostamine ja 03.07.2014 teostati päringuid pankadesse. 2015.a. teostati aprillis erinevaid päringuid, esitati õigusabi taotlus Xxxx, juunis tehti kõneeristuse protokoll, augustis kuulati kahel korral täiendavalt üle H K ja kohaldati 25.08.2015.a. tõkendina elukohast lahkumise keeld, mis tühistati 15.01.2016.a., septembris tehti teine õigusabi taotlus Xxxx. 2016.a. on teostatud seitse toimingut, s.o kolmas õigusabi taotlus Xxxx, erinevaid päringuid, õigusabi taotlus xxxx, koostatud H K varalise seisu ja dokumentide vaatlusprotokollid ning täiendavalt kuulati 24.11.2016.a üle H K. 2017.a. vaadeldi dokumente, koostati kolm vaatlusprotokolli, õigusabi taotlus Xxxx (kohtuotsus), tehti erinevaid päringuid 16.02.2017.a ja koostati 29.05.2017.a süüdistusakt. 7 Kohus nõustub kaitsja etteheitega, et kohtueelses menetluses oli aastatel 2014-2017 kriminaalasja menetletud vähese intensiivsusega. Kuna prokuratuur on eelkuriteo tõendamiseks esitanud üksnes xxxx Linnakohtu otsuse, siis sellest tulenevalt oli tõenäoliselt pika kohtueelse menetluse üks põhjusi Xxxx Vabariigis menetletud eelkuriteo kriminaalasjas otsuse jõustumise ootamine. Mingit vajadust aga selleks ei olnud, sest Riigikohus on märkinud lahendis 3-1-1-94-14 punktis 170, et isiku süüditunnistamine rahapesus ei eelda varasemat jõustunud süüditunnistavat otsust, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel juhul peab rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele, nagu on esitatud muudele koosseisuelementidele ehk eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja süüdistuses välja tuua. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tuvastama, kas on eelkuritegu toime pandud. Seega saanuks kriminaalasja kohtusse saata juba tunduvalt varem kui 29.05.2017.a. Kohtumenetlusse puutuvalt märgib kohus, et 22.01.2018.a. määrusega lõpetas Harju Maakohus kriminaalasjas nr xxxx menetluse H K suhtes süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi

§ 199lg 1 p 5 alusel.

14.03.2018. a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas eelpool nimetatud määruse, mille peale esitas 06.04.2018.a H K kaitsja Jaak Siim määruskaebuse Riigikohtule. 11.06.2018.a. võttis Riigikohus H K kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebuse menetlusse ja 12.10.2018.a. jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018.a. määruse muutmata ja kaitsja kaebuse rahuldamata. Seega menetles Riigikohus määruskaebust ligi seitse kuud. Harju Maakohtu 06.12.2018.a eelistungil arutati H K kaitsja Jaak Siimu taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199

lg 1 p 5 alusel, Xxxx kriminaalasjade materjalide väljanõudmiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimuseks seoses Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tõlgendamisega. 24.01.2019.a eelistungil planeeriti asja arutamiseks üldmenetluse korras 60 päeva alates 12.augustist 2019.a kuni 29 jaanuarini 2020.a Kuna H K oli allutatud kriminaalmenetlusele alates 15.04.2013, on mõistlik menetlusaeg kestnud tema suhtes 6 aastat ja 4 kuud. Siinjuures on oluline, et kohtulik uurimine ei ole veel alanud, käesoleval hetkel on planeeritud kohtuistungite päevade arvuks kokku 60 päeva kuni

1. a jaanuari lõpuni. Samas ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal I astme menetlus võiks selles asjas lõpule jõuda. Kõige optimistlikum prognoos I astme kohtu otsuseni jõudmiseks on
2. a kevad, kuid arvestama peab sedagi, et I astme kohtuotsus on vaidlustatav veel kahes kohtuastmes, mis lükkab lõpliku kohtulahendi jõustumise määramata tulevikku. Süüdistatava H K ebakindlus selles, kas ta tunnistatakse süüdi või mitte on kestnud üle kuue aasta ja kohtu hinnangul võib kesta I astme menetlus veel mitmeid kuid ning sellist olukorda ei saa pidada mõistlikuks. EIÕK art 6 lg 1 kohaselt on kriminaalasjades eesmärk vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Siinjuures ei ole ka vähetähtis asjaolu, et süüdistatav elab alaliselt välisriigis. Kohtumenetlusega on kaasnenud käesoleva hetkeni juba suured kulud transpordile ja eluasemele ning arestitud varade hoiukulud. Juhul kui kohtumenetlus jätkub, siis kulud suurenevad veelgi. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et H K suhtes on kriminaalmenetlus kestnud ebamõistlikult pikalt ning leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 tunnustel.

8 Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata ka pelgalt isikule määratava karistuse kergendamisega, nt karistusest tingimisi vabastamisega. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on § 2742 kommentaarides märgitud, et „Kui mõistlik menetlusaeg on ilmselgelt ületatud ja puudub positiivne prognoos kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi (ca kuu kuni poole aasta) jooksul, tuleb menetlus lõpetada kommenteeritava paragrahvi alusel“. Kuivõrd juba enne kriminaalasja kohtulikku arutamise algust on mõistlik menetlusaeg ületatud ja jõustunud lahendini jõudmine poole aasta jooksul ei ole realistlik, on menetluse lõpetamine H K suhtes põhjendatud. Menetluskulud

§ 183

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Määratud kaitsjale määratud tasu jääb riigi kanda. H K on taotlenud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise korral õigusabiteenuse eest valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muude kulude hüvitamist riigi poolt summas 76790.35 eurot. Taotlusele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt (lisad 1-39 ja 44) on valitud kaitsjate ülesannete täitmisel süüdistatavale osutatud õigusteenuse eest juba tasutud ja veel tasumisele kuuluv summa koos käibemaksuga kokku 57824.92 eurot. Taotluse kontekstis on arvete spetsifikatsioonides asjakohased kanded teistest eristatud erineva värviga LEADELL Pilv Advokaadibüroo kollase ja Rödl & Partner Advokaadibüroo rohelise värviga. Täiendavalt on taotlusele lisatud Saksa Liitvabariigi advokaadibüroo arve nr xxxx arvamuse „Rahapesu ja ne bis in idem“ koostamise eest (lisa 40). Täiendavalt lisanduvad kulud, mida erinevad äriühingud on teinud H K huvides seoses kriminaalmenetlusega: süüdistatava välismaalt Eestisse menetlustoimingutele ilmumiseks lennukipiletite ostmine, uurimisasutuse poolt ära võetud ja hiljem tagastatud dokumentide transport, kohtule esitatavate dokumentide tõlge eesti keelde, USB-mälupulga ostmine kriminaaltoimiku materjalide salvestamiseks, milliseid ei lisatud kriminaalasja toimikusse (lisa 4546). Kokku 18965.43 eurot. Leadell Pilv Advokaadibüroo AS- i arvetest ja neile lisatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kriminaalasjas süüdistatavale osutatud õigusteenuse puhul vandeadvokaadi tunnitasu määraks 130 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, alates 23.11.2017.a. sõlmitud uue kliendilepingu kohaselt on vandeadvokaadi tunnitasu määr 165 eurot. Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ poolt osutatud õigusteenuse tunnihinnaks on olnud 110-130 eurot. Kuivõrd kohus lõpetab H K suhtes menetluse tema süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi

§ 2742

alusel, siis kuulub H K hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tal tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat 9 kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44) Sellest tulenevalt on vajalik hinnata, kas taotluses ja lisatud arvetes märgitud summad on käsitatavad mõistliku suurusega tasuna. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, seotust konkreetse kriminaalasjaga, koostatud dokumentides esitatud seisukohtade õiguslikku põhjendatust, kriminaalasja mahtu ja keerukust. Alates 23.11.2017.a. on H K osutatud õigusabi teenuse tunnihinnaks märgitud 165 eurot, millele lisandub käibemaks (varasemalt oli tunnihind 130 eurot). Kohtu hinnangul ei esine alates novembrikuust praeguse asja menetluses selliseid õiguslikke küsimusi, mis õigustaksid suuremat tunnihinda. Kaitsja on 26.11.2017.a. esitanud kaitseakti täienduse, milles ei muutnud sisuliselt oma esialgset seisukohta kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega seonduvalt, üksnes täiendas taotluse põhjendusi kriminaalasjas nr. xxxx (vara arestimine) Riigikohtu lahendist tulenevalt, on teinud ettevalmistusi eelistungiteks, osalenud neljal eelistungil ning koostanud taotlused menetluskulude ja menetlusega tekitatud varalise kahju hüvitise ja intresside väljamõistmise nõudes, lisaks Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika otsingud ja analüüsid. Eelnimetatud toimingud ei anna kohtu hinnangul alust suurendada õigusabi teenuse tunnihinda 165 euroni. Ka Tallinna Ringkonnakohus oma 14.03.2018.a. määruses kriminaalasjas 1-17-5176 ja Riigikohus 12.10.2018.a.määruses ei pidanud 165-eurost tunnitasu määra põhjendatuks, leides, et mõistlikuks tunnitasu hinnaks on 130 eurot. Esiteks võtab kohus seisukoha LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i (endise nimega Advokaadibüroo Aivar Pilv) arvete ja spetsifikatsioonide alusel hüvitamisele kuuluva tasu mõistlikkuse ja suuruse osas.

1. Kohus loeb täielikult riigi poolt H K hüvitamisele kuuluvateks alljärgnevalt loetletud arvetes kajastatud õigusabiteenuse ajakulud ja tasude suurused koos käibemaksuga summas 10548.19 eurot: 1.
2. arve nr xxxx (lisa 1) – 6h 12m, summas 967.20 eurot, 1.
3. arve nr xxxx (lisa 2) – 3h 20m, summas 520 eurot, 1.
4. arve nr xxxx (lisa 5) – 20 m, summas 52 eurot, 1.
5. arve nr xxxx (lisa 7) – 1h 11m, summas 184.60 eurot, 1.
6. arve nr xxxx (lisa 8) - 1h 50m, summas 286 eurot, 1.
7. arve nr xxxx (lisa 9) - 44m, summas 114.40 eurot 1.
8. arve nr xxxx (lisa 10) - 4h 4m, summas 634.40 eurot, 1.
9. arve nr xxxx (lisa 11) - 2h 4 m, summas 322.40 eurot, 1.
10. arve nr xxxx (lisa 12) - 1h 51m, summas 288.60 eurot, 1.
11. arve nr xxxx (lisa 13) - 50 m, summas 130 eurot, 1.
12. arve nr xxxx (lisa 14) - 1h 05m, summas 169 eurot, 1.
13. arve nr xxxx (lisa 15) - 2h 52m, summas 447.20 eurot, 1.
14. arve nr xxxx (lisa 16) - 1h 48m, summas 280.80 eurot, 1.
15. arve nr xxxx (lisa18) – 1h 34m, summas 244.40 eurot, 1.
16. arve nr xxxx (lisa 26) – 1h 59m, summas 309,40 eurot, 1.
17. arve nr xxxx (lisa 27) – 8h 50m, summas 1378 eurot, 1.
18. arve nr xxxx (lisa 33) - 53m, summas 137.80 eurot, 1.
19. arve nr xxxx (lisa 36) – 15h 46m, summas 2459.60 eurot, 1.
20. arve nr xxxx (lisa 37) - 4h, summas 624 eurot, 10 1.
21. arve nr xxxx (lisa 38) – 1h 25m, summas 220.99 eurot, 1.
22. arve nr xxxx (lisa 39) - 4h 59m, summas 777.40 eurot.
23. Kohtule esitatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt on H K olnud erinevatel aegadel rohkem kui üks kaitsja.

§ 175

lg 2 kohaselt, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. (RKKK 3-1134-17 p 11). Siinjuures ei nähtu ka esitatud arvete spetsifikatsioonidest ega menetluskulu hüvitamise taotlusest, et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete täitmise eest. Seega nendel juhtudel, mil H K pidasid nõu või tegid samu toiminguid ühel ja samal kuupäeval mitu kaitsjat, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuulunud summa. Sellest tulenevalt ei kuulu hüvitamisele alljärgnevad toimingud: 2.

1. arvel nr xxxx (lisa 3) kajastatud advokaat A. Pilve kohtumine 20.05.2013.a. kliendiga 2h 10m ulatuses, sest samal kuupäeval on osalenud sama ajamahuga kohtumisel ka advokaat J. Siim. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 14h 44m summas 2298.40 eurot (koos käibemaksuga); 2.
2. arvel nr xxxx (lisa 4) *kajastatud advokaat A. Pilve nõupidamine 29.05.2013.a. H. K 1h 15m ulatuses, sest samal kuupäeval on osalenud sama ajamahuga kohtumisel ka advokaat J. Siim, *03.06.2013.a. advokaat A. Pilve nõupidamine H. K 1h 25m ulatuses, sest samal kuupäeval on osalenud sama ajamahuga kohtumisel ka advokaat J. Siim, 03.06.2013.a. advokaat A. Pilve poolt politseile esitatava seletuse täiendamine ja täpsustamine ajamahuga 1h 15m, sest sama toimingut on samal kuupäeval teostanud ka advokaat J. Siim ajamahuga 1h 32m, 03.06.2013.a. advokaat J. Siimu tutvumine kliendi poolt uurimisasutusele koostatavate selgitustega ja muudatusettepaneku väljatöötamine 37m ulatuses, sest samal kuupäeval on sama toimingut teostanud ka advokaat A. Pilv 1h 05m ulatuses, 17.06.2013.a. advokaat A. Pilve nõupidamine H. K ja J. Siimuga 1h 05m ulatuses, sest samal kohtumisel viibis ka J. Siim, kes on samuti soovinud selle eest tasu saada. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 9h 33m summas 1489.80 eurot (koos käibemaksuga). 2.
3. arvel nr xxxx (lisa 6) kajastatud advokaat J. Siimu osalemine 19.08.2013.a. kohtumisel kliendiga 1h 05m ulatuses, sest samal kuupäeval on kliendiga nõu pidanud ka advokaat A. Pilv ajamahuga 1h 10m. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 1h 10m summas 182 eurot (koos käibemaksuga).
4. Kohus ei pea õigeks hüvitada nende õigusabiteenuste eest, millised olid seotud Helsingi Linnakohtus menetletud kriminaalasja raames esitatud õigusabitaotluse alusel kutsete kättetoimetamisega H. K. Sellest tulenevalt ei kuulu hüvitamisele: 3.
5. arvel nr xxxx (lisa 17) kajastatud 15.07.2015.a. e -kirja koostamine Haapsalu kohtumaja kohtunikule ajamahuga 19m, 06.08.2015.a. suhtlemine e-posti ja telefoni teel Haapsalu kohtumaja kohtuistungi sekretäriga ja kliendiga ajamahuga 10m, 10.08.2015.a. 11 suhtlemine telefoni ja Skype teel Haapsalu kohtumaja kohtunikuga, riigiprokuröriga, ajakirjanikuga ja kliendiga ajamahuga 1h 41m. Lisaks ei pea kohus mõistlikuks hüvitada 24.08.2015.a. tasu Politsei- ja Piirivalveametile avalduse koostamise eest uurimisasutuse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks ajamahuga 2h 58m. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 8h 55m summas 1391 eurot (koos käibemaksuga. 3.
6. arvel nr xxxx (lisa 20) kajastatud 09.10.2015.a. e-kirja koostamine Haapsalu kohtumaja kohtunikule ajamahuga 12m, 02.11.2015.a. kliendile selgitavate e -kirjade koostamine ajamahuga 46m. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 8h 46m summas 1367.60 eurot (koos käibemaksuga). 3.
7. arvel nr xxxx (lisa 21) 04.11.2015.a. Helsingi Ringkonnakohtule seisukoha koostamine seoses abistamistaotluse täitmisega ajamahuga 1h 35m. Lisaks ei kuulu hüvitamisele tasu 16.11.2015.a. Tallinna Ringkonnakohtule kohtuasjas 1-158898 taotluse koostamise eest prokuratuurilt täiendavate andmete nõudmiseks ajamahuga 1h 13m, kuna ei ole seotud rahapesu kriminaalasjaga. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 5h 40m summas 884 eurot (koos käibemaksuga). 3.
8. arvel nr. xxxx (lisa 22) kajastatud 25.11.2015.a. Helsingi Ringkonnakohtule kinnituskirja koostamine seoses abistamistaotlusega ajamahuga 18m. Lisaks ei kuulu hüvitamisele tasu 04.12.2015.a. Riigikohtule määruskaebuse koostamise eest Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2015.a. määrusele kohtuasjas 1-15-8898 ajamahuga 3h 22m, kuna ei ole seotud rahapesu kriminaalasjaga ning KIS-st (kohtuinfosüsteemist) nähtuvalt jättis Riigikohus kaebuse menetlusse võtmata. Sellest järelduvalt ei olnud määruskaebuse esitamine õiguslikult põhjendatud. Lisaks ei kuulu hüvitamisele tasu 08.12.2015.a. ja 10.12.2015.a. Riigiprokuratuurile taotluste koostamise eest uurimisasutuse ametniku taandamiseks ajamahuga 5h 52m. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 5h 29m summas 855.40 eurot (koos käibemaksuga).
9. arvel nr xxxx (lisa 19) kajastatud toimingute eest seoses Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Harju Maakohtu 15.02.2013.a. määruse peale tehtud kulutused ajamahuga kokku 6h 59m kogusummas 907.83 eurot ei kuulu hüvitamisele, kuna KIS- st nähtuvalt jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse ja taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata. Kaitsjatasu ei arvatud menetluskulude hulka, vaid jäeti H K kanda. Sellest tulenevalt ei kuulu arves märgitud summa riigi poolt hüvitamisele.
10. arvel nr xxxx (lisa 23) ei kuulu hüvitamisele 11.01.2016.a. Riigiprokuratuurile uurimisasutuse ametniku taandamiseks koostatud taotluse projekti täiendamine ajamahuga 1h 08m. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 2h 2m summas 317.20 eurot (koos käibemaksuga).
11. arvel nr xxxx (lisa 24) ei kuulu hüvitamisele tasu advokaadi abi A. Tsemini poolt teostatud toimingute eest ajamahuga 4h 38m, kuna sama arve pealt nähtub, et nimetatud toimingud on seotud mitte H. K vaid äriühingutega xxxx OÜ ja xxxx. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 3h 34m summas 556.40 eurot (koos käibemaksuga) 12
12. arvel nr xxxx (lisa 25) ei kuulu hüvitamisele tasu 09.05.2016, 10.05.2016 ja 12.05.2016.a. toimingute eest seoses Harju Maakohtule kaebuse koostamisega Riigiprokuröri 11.04.2016.a. määruse peale ajamahuga 5h 54m. Nähtuvalt KIS-st on tegemist kohtuasjaga 1-164148 ja kaebus on esitatud äriühingute xxxx OÜ ja xxxx esindajana. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 1h 59m summas 309.40 eurot (koos käibemaksuga).
13. arvel nr. xxxx (lisa 28) ei kuulu hüvitamisele tasu 26.04.2017.a. suhtlemise eest kliendiga arvamuse andmiseks seoses Riigiprokuratuuri 26.04.2017.a. vastuskirjaga (distsiplinaarmenetluse alustamine) ajamahuga 14m. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus 20.06.2017.a. määrusega kriminaalasjas xxxx määranud määruskaebemenetluses H K valitud kaitsja Jaak Siimu poolt osutatud õigusabiteenuse tasu 1287 eurot (sh käibemaks) H K menetluskuude hulka. Arve xxxx alusel kuulub seega hüvitamisele tutvumine kriminaaltoimiku
14. köitega 10.05.2017.a., 26m, taotluse koostamine keskkriminaalpolitseile salvestisega tutvumiseks 07.06.2017.a 31m, 23.05.2017.a. telefonivestlus kliendiga 20m, kokku 1h 17m, s.o 200.20 eurot (koos käibemaksuga) ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017.a. määrusega määratud õigusabikulu 1287 eurot, kokku 1487.20 eurot (koos käibemaksuga).
15. arvel nr. xxxx (lisa 29) ei kuulu hüvitamisele tasu advokaat A. Pilve osalemise eest nõupidamisel H. K ja advokaat J. Siimuga 15m ulatuses, kuna sama aja eest on saanud tasu advokaat J. Siim 1h 20m ulatuses. Riigikohus 17.11.2017.a määrusega kriminaalasjas nr xxxx arvas menetluskulude hulka H K valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu 929.50 eurot + km 185.90 = 1115.40 eurot. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 19.06.2017.a. Skype-vestlus kliendiga 14m ja 26.06.2017.a. J.Siimu ja kliendi kohtumine 1h 20m, kokku 1h 34m eest 244.40 eurot (koos käibemaksuga) ja Riigikohtu 17.11.2017.a. määrusega määratud õigusabikulu 1115.40 eurot, kokku 1359.80 eurot (koos käibemaksuga).
16. arvel nr. xxxx (lisa 30) ei kuulu hüvitamisele tasu 01.08.2017.a. päringu koostamise eest Saksa advokaadibüroole 19 m ulatuses. Vastavalt Riigikohtu lahendile 1-17-11509 on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 kohaselt Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, milles § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu, sealhulgas kahtlemata ka kohtuvõimu, üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse viimati nimetatud paragrahvi kohaselt on Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (p.11.1) On tõsi, et Saksamaa õigusteaduses on erinevate probleemide „läbitöötatuse“ tase vähemalt Euroopa kontekstis ületamatu. Kuid ei sellest ega ka varem mainitust, et Eesti tänapäeva õigus kopeerib suuresti just Saksamaa õigust, ei tulene legitiimset võimalust kummutada eespool ps 11.1 esitatud seisukohta: riigivõimu, sealhulgas ka kohtuvõimu, teostatakse Eestis üksnes EV põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate Eesti seaduste alusel (p.11.5). Seega ei pea kohus põhjendatuks hüvitada järelepärimise koostamist Saksa advokaadibüroodele. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele kaitseakti koostamisega seotud kulu 9h 39m summas 1505.40 eurot (koos käibemaksuga).
17. arvel nr. xxxx (lisa 31) ei kuulu hüvitamisele tasu menetlustoimingute eest 17.11.2017.a, kuna sel ajal ei olnud H. Kl veel kliendilepingut J. Siimuga (lepingu tingimustes toimusid läbirääkimised 21.11.2017.a. ja leping sõlmiti 23.11.2017.a.). 13 Hüvitamisele ei kuulu tasu Saksa Liitvabariigi advokaadibüroo Feigen Graf poolt arvamuse koostamise eest summas 2000 eurot (lisa 41) määruse punktis 10 nimetatud põhjusel,. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 12h 13m summas 1905.80 eurot (koos käibemaksuga).
18. arvel xxxx (lisa 32) ei kuulu hüvitamisele 22.11.2017, 23.11.2017, 29.11.2017, 01.12.2017, 04.12.2017, 07.12.2017.a. Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika analüüsimine ajamahuga kokku 20h 51m, kuivõrd ülalnimetatud kohtute lahendite analüüsimisega on tegeletud juba Riigikohtule määruskaebuse esitamisel asjas xxxx ja Harju Maakohtule kaitseakti koostamisel, mis esitati 02.08.2017.a. Kuna kaitseakti täiendus esitati 26.11.2017.a, siis jääb arusaamatuks hilisematel kuupäevadel Euroopa Kohtu ja Euroopa inimõiguste Kohtu kohtupraktika analüüsimise vajalikkus. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 19h 12m summas 2995.20 eurot (koos käibemaksuga).
19. arved xxxx (lisa 34) ja 20181339 (lisa 35) ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus 12.10.2018.a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-5176 arvas menetluskulude hulka H K valitud kaitsjale seoses määruskaebuse koostamisega makstud tasu koos käibemaksuga 1053 eurot, mis kuulub H K hüvitamisele. Kokku kuulub LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt õigusabiteenuse osutamise eest advokaadibüroole tasutud või tasumisele kuuluvast summadest H K riigi poolt hüvitamisele 30 505.79 eurot (sh käibemaks 5084.30 eurot), mida kohus peab mõistlikuks tasuks. Järgnevalt võtab kohus seisukoha advokaadibüroo Rödl & Partner OÜ advokaadi Kaarel Kais poolt osutatud õigusabiteenuse eest tasutud summade H K hüvitamise osas (lisa 36). Õigusabiteenuse osutamise eest tasutud kulutuste riigi poolt H K hüvitamisele kuuluva tasu mõistlikkuse ja suuruse hindamisel kasutas kohus ka KIS-i andmeid.
20. 2013.a. maikuus osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuuluvad päring uurijale -54.60 eurot ja telefoninõupidamine kliendiga -26.-eurot, kokku 80.60 eurot. Ülejäänud teenused on seotud äriühingute asukohtades läbiotsimiste ja varade arestimisega, 20.05.2013.a. toimunud nõupidamisel osales mitu kaitsjat ja selle teenuse eest tasutud summa hüvitamise taotluse rahuldas kohus eelnevalt advokaat J. Siimu arve alusel. Kohus on eespool juba selgitanud, et kuivõrd esitatud arvete spetsifikatsioonidest ega menetluskulu hüvitamise taotlusest ei nähtu erinevate kaitsjate selget tööjaotust erinevate ülesannete täitmiseks, siis nendel juhtudel, kui H K pidasid nõu ühel ja samal kuupäeval mitu kaitsjat, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuulunud summa.
21. 2013.a. juunikuus osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub 420.20 eurot. Hüvitamisele ei kuulu 03.06.2013.a. ja 14.06.2013.a. nõupidamisel osalemine, kuna nõupidamisel osales mitu kaitsjat ja selle teenuse eest tasutud summa hüvitamise taotluse rahuldas kohus eelnevalt advokaat J. Siimu arve alusel. Põhjendus punktis
23. 2013.a. juulikuus osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub tegevusplaani koostamine - 29.70 eurot ja dokumentide vastuvõtmine Keskkriminaalpolitseis – 63.80 eurot, kokku 93.50 eurot. Hüvitamisele ei kuulu osalemine kinnisasjade arestimisel, kuna tegemist äriühingutele kuuluva varaga ja kaebuse koostamine Harju Maakohtule Riigiprokuratuuri 21.06.2013.a. määruse peale 14 ja Riigiprokuratuuri 16.07.2013.a. määrusega tutvumine, kuna kaebused seotud äriühingutega ja jäeti ka rahuldamata.
24. 2013.a. augustis osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub 88 eurot. Hüvitamisele ei kuulu õiguslik analüüs ja kaebuse koostamine Riigiprokuratuuri 16.07.2013.a. määrusele (põhjendus vt. p. 3).
25. 2013.a. septembris osutatud õigusabiteenus: Jätta täies ulatuses hüvitamata, kuna asitõendid seotud äriühingutega ja kaebused esitatud seoses äriühingutega ja on jäetud ka rahuldamata.
26. 2013.a oktoobris osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuuluvad tutvumised Riigiprokuratuuri määrustega, telefoninõupidamised ja nõupidamine büroos, kokku summas 181.50 eurot. Hüvitamisele ei kuulu kaebuste koostamised Riigiprokuratuuri 14.06.2013.a. ja 04.10.2013.a. määruste peale, kuna Riigiprokuratuuri 14.06.2013.a. määrus seotud äriühinguga ja 04.10.2013.a. määrus seotud äriühingutes teostatud läbiotsimistega ning lisaks on mõlemad kaebused jäetud ka rahuldamata.
27. 2013.a. novembris osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub osalemine menetlustoimingul Keskkriminaalpolitseis – 357.50 eurot ja tutvumine Riigiprokuratuuri 15.11.2013.a. määrusega – 25.30 eurot, kokku 382.80 eurot. Hüvitamisele ei kuulu kaebus Riigiprokuratuuri 01.10.2013.a. määrusele, kuna seotud äriühingutega ja lisaks jäeti kaebus ka rahuldamata.
28. 2013.a. detsembris osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub 165 eurot. Hüvitamisele ei kuulu kaebuse koostamine Harju Maakohtule Riigiprokuratuuri 13.12.2013.a. määruse peale, kuna seotud äriühingutega ja Xxxx Vabariigi õigusabitaotlusega ning kaebus jäeti ka rahuldamata.
29. 2014.a. veebruaris osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub 398.20 eurot. Hüvitamisele ei kuulu nõupidamine büroos 06.02.2014.a. summas 55.- eurot, kuna samal kuupäeval on nõupidamise eest tasutud summa hüvitatud advokaat J. Siimu arve alusel. Põhjendus sama, mis punktis
31. 2014.a. aprillis osutatud õigusabiteenus: Hüvitamisele kuulub dokumentide analüüs summas 128.70 eurot. Hüvitamisele ei kuulu Riigiprokuratuurile kaebuse koostamisega seotud toimingud, sest kaebus seotud äriühingutes teostatud läbiotsimistega ja dokumentide võetusega, lisaks jäeti kaebus Riigiprokuratuuri 26.05.2014.a. määrusega rahuldamata.
32. juulis 2014.a. osutatud õigusabiteenus: Jätta täies ulatuses rahuldamata. Kaebus seotud äriühingute ruumides teostatud läbiotsimistega ja jäeti ka Riigiprokuratuuri 21.08.2014.a. määrusega rahuldamata.
33. Täies ulatuses kuuluvad hüvitamisele alljärgnevad õigusabiteenused: - 2014.a. jaanuaris summas 138.60 eurot 15 - 2014.a. märtsis summas 278.30 eurot. - 2014.a. mais summas 66.- eurot. - 2014.a. augustis summas 60.50 eurot - 2014.a. detsembris summas 101.20 eurot - 2015.a. veebruaris summas 55.- eurot. Kokku kuulub advokaadibüroo Rödl & Partner OÜ poolt õigusabiteenuse osutamise eest advokaadibüroole tasutud summadest H K riigi poolt hüvitamisele 2638.10 eurot, millele lisandub käibemaks 527.62 eurot, kokku 3165.72 eurot, mida kohus peab mõistlikuks tasuks. Muud menetluskulud Kohus leiab, et seoses kriminaalasjas teostatud menetlustoimingutega on põhjendatud H. K hüvitada sõidukulud välisriigist xxxx ja tagasi, kuivõrd H. K ei elanud ega ela ka praegu xxxx. Sõidukulud vastavalt xxxx OÜ poolt esitatud arvele nr 170051 on summas 9913.93 eurot (sh käibemaks 393,15 eurot). Kohus peab põhjendatuks hüvitada ka xxxx OÜ arvel nr xxxx kajastatud PPA poolt ära võetud ja hiljem tagastatud dokumentide transpordikulud summas 100 eurot (arvel käibemaksu ei ole märgitud). Hüvitamisele kuulub ka H.K.Law OÜ arvel nr 170082 mälupulga 128 GB Kingston maksumus 65 eurot ja Helsingi Linnakohtu ja Helsingi II astme kohtu otsuste resolutsioonide tõlkimise tasud summas 66.83 eurot, kokku 131.83 eurot, millele lisandub käibemaks 26.37 eurot. Kokku 158.20 eurot. Põhjendatuks ei pea kohus H.K. Law OÜ arvel nr. 170082 kajastatud Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste kohtu lahendite ja semiootilise ekspertiisi tasude hüvitamist H. K. Kohus leiab, et riik ei pea hüvitama Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste kohtu lahendite tõlkekulutusi selle tõttu, et kaitsja ei saa võõrkeelsest tekstist aru. Samuti ei nähtu, milline tõlkebüroo ja millal on vastavad otsused tõlkinud. Semiootiline ekspertiis ei seondu sisuliselt rahapesu süüdistuses toimuva kriminaalmenetlusega. Ekspertiisi paluti teha hagiavalduse esitamiseks tsiviilkohtusse AS-i xxxx ja Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu) vastu seoses meedias avaldatud artikliga, mis väidetavalt sisaldas H K kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagiavalduses nõuti ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist. Semiootilist ekspertiisi ei kasutatud kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks ega ümberlükkamiseks, kasutati üksnes kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokuröri vastu taandamistaotluse esitamisel. Seega kuulub riigi poolt H K hüvitamisele muude menetluskulude katteks 10 172.13 eurot (sh käibemaks 419.52 eurot). Arestitud vara hoiukulud Kriminaalasjas nr xxxx on süüdistusakti kohaselt Harju Maakohtu 22.04.2013.a. määrusega arestitud sõiduauto xxxx reg. märgiga xxxx, mida hoitakse kuni tänapäevani AS xxxx ruumis ja millele tehakse ka hooldust. Kohtule esitatud xxxx AS 2014.a. arvetest nähtuvalt hoiustati selles firmas selle kriminaalasjaga seonduvalt ka sõidukit xxxx. Sõidukite hoiu- ja hoolduskulud on hüvitanud Politsei-ja Piirivalveamet. Vastavalt kohtule esitatud arvetele moodustavad sõiduautode hoiu- ja hoolduskulud 2019.a. juunikuu seisuga koos käibemaksuga 26 290.15 eurot. 16 Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013.a. määrusega arestiti korteriomand aadressil xxxx, mille kommunaalkulud on samuti tasunud Politsei-ja Piirivalveamet. Kommunaalkulude suuruseks on 2019.a. juulikuu seisuga 44 215,92 eurot.

§ 183lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

Seega jäävad sõiduautode hoiu- ja hoolduskulud ning korteri xxxx kommunaalkulud riigi kanda. Kohus juhindub

§ 2742

,

§ 183

lg 1,

§ 175lg 1, lg 2.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aime Ivanson kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Herta Karjus rahvakohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Triina Utt rahvakohtunik 17