Jätta menetluskulud M. A. kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada 1
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hagejad esitasid 04.09.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes, et välja mõista kostjalt igakuine elatis mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu 25.09.2019 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt alates nende kättetoimetamisest 20 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte toimetatud isiklikult 26.09.2019. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 16.10.2019 ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub
Kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda
§-de 497 ja 459 alusel. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14.01.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-27159 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus M. A. tasuma A. A. kasuks igakuise elatisrahana alates 02.04.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni 2500 eesti krooni ja J. A. kasuks igakuise elatisrahana alates 02.04.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni 1250 eesti krooni. Hagejad selgitasid 24.09.2019 kohtule, et 10 aasta jooksul on tunduvalt tõusnud kulutused toidule, riietele, kommunaalteenustele Lapsed õpivad erakoolis, kus koolivorm on kohustuslik. Nooremal lapsel tuleb käia terviseprobleemide tõttu tihti Tartus arstide juures. Kohus nõustub hagejatega, et laste vajadused on võrreldes 2010 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse isa, kohustatud hagejat ülal pidama. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2
lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). Kohus võib elatise ka PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista nii kindla summana kui muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohtulahendi resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...“) (3-2-1-35-17 p 35). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, suurendab Viru Maakohtu 14.01.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-27159 kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatisraha suurust 2500/1250 eesti krooni kuus ning mõistab välja kostjalt hagejate kasuks alates hagi esitamisest so 04.09.2019 elatise 270 eurot kuus lapse kohta, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 3
lg 1 ja 2).
Menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooltel menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.