← Eesti

2-19-1171/21

Obsah (12)§ 65§ 158§ 162§ 168§ 23§ 171§ 165§ 170§ 172§ 173§ 84§ 175

2-19-1171 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2019.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1171 Tsiviilasi V V pankrotimenetluse jä

§ 65lg 11.

Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks anda võlgnikule tagastamatut menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse võlgnikult hiljem välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Menetlusabi, mis mõistetakse võlgnikult V V'ilt (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXXXXXX) riigi tuludesse välja, palun anda pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 2 236,06 eurot (koos käibemaksuga); 6. Vabastada pankrotihaldur Terje Eipre V V (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXXXXXX) pankrotihalduri kohustustest; 7. Otsustada füüsilisest isikust võlgniku V V (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXXXXXX) kohustustest vabastamise menetluse algatamine vastavalt

§-le 171; 8. Juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada V V (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXXXXXX) kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata V V (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXXXXXX) enda usaldusisikuks. V V on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

  1. Kohtumääruse põhjendused
  2. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

  1. Kohtule halduri poolt 19.07.2019 esitatud taotluse kohaselt puuduvad V Vu (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Pärnu Maakohtu 12.08.2019 määruse alusel teinud 12.08.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded V V (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 27.08.
  2. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas 3 2-19-1171 isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

5. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et V Vu (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et V Vu (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V Vu (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 6.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Terje Eipre tasu määramist lähtuvalt

§ 23

lõigetest 1-3.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Haldur on V Vu (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 85 eurot tunnis kokku 11,95 tundi ehk tasu kokku 1015,75 eurot, millele lisandub käibemaks 203,15 eurot, kokku 1218,90 eurot. Haldur palub määrata tasu OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotipessa laekunud töötasu ja töötukassa töövõimetoetus moodustavad kokku 2 211,22 eurot, millest sai haldur kinnipidamisi teha vaid summas 259,03 eurot. Haldur toob veel välja, et kokku on kõik põhjendatud pankrotimenetluse kulud 3188,86 eurot, mille moodustavad: pangakulu 6,56 eurot; ajutise halduri tasu 476,40 eurot (sh km, riigi vahenditest tasutud), ajutise halduri tasu ja kulud 1487 eurot (sh km, tasumata, kohtul kinnitamata), arvestuslik halduri tasu 1218,90 eurot (sh km, tasumata ja kinnitamata). Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 3 188,86 eurot, millest tasumata on jäänud pankrotivara puudumise tõttu kulud summas 2 712,46 eurot. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja 4 2-19-1171 suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

§ 65lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur.

Pankrotihaldur on palunud rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi V Vu pankrotimenetluses riigi vahenditest veel tasumata halduri tasu ja muude menetluskulude hüvitamiseks summas 2712,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb pankrotihaldur V Vu (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 2712,46 eurot (sh käibemaks). Halduri taotluse kohaselt tasu 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 2236,06 eurot (sh käibemaks) peab V V (pankrotis) tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Kohus on aga seisukohal, et arvestades TsMS § 183 lg-s 2 nimetatud piirangut, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), siis ei ole põhjendatud pankrotihaldur Terje Eipre taotlus menetlusabiks summas 2712,46 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu maksta ulatuses menetlusabi korras välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja ülejäänud pankrotimenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja V Vu (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada V Vu (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 9. V V (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele ja ta jätab selle kohtu otsustada. Võlausaldajate arveldusarvete andmed kohustustest vabastamise menetluse jaoks: Nr Võlausaldaja Makserekvisiidid (%) 5 2-19-1171 1. PlusPlus Capital AS 2. OK Incure OÜ 3. Kohtutäitur Enno Kermik EE082200221053320710 viitenumbriga 24678997. EE452200221066697508 Viitenumber: 64257300082927205 EE291010010124452019 Selgitus: 180/2018/593

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, siis tuleb tal ka seal olla aktiivsem pool töö saamiseks.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 6 2-19-1171 /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.