KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15010 Tsiviilasi Gigant

§ 9alusel andma ettevõtja vannet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 477 lg 3 ja

§ 9lg 2 koosmõjust tulenevalt tuleb saneerimismenetlus jätta algatamata.

Saneerimisavaldust ei ole võimalik läbi vaadata ilma saneeritava ettevõtja kohalolekuta. Saneerimismenetlus toimub eelkõige saneeritava ettevõtja huvides ja tema avalduse alusel. See tähendab, et saneeritav ettevõtja peab läbi oma juhatuse liikmete olema menetluses aktiivne, tegema kohtuga koostööd, jälgima regulaarselt oma e-posti ja muid sidevahendeid ning teavitama kohut viivitamatult oma kontaktandmete muutumisest, istungile ilmumise takistusest või muudest olulistest asjaoludest. Juhatuse liikmed peavad olema valmis isiklikult ja aktiivselt osalema saneerimismenetluses isegi juhul, kui neil on volitatud esindaja. Kohus ei pidanud põhjendatuks lükata võlgniku vande andmist edasi.

§-s 9 nimetatud vande andmise kohustust saab täita üksnes võlgniku juhatuse liige isiklikult. Kohtule ei ole teatatud, et T. Napa ei saaks ilmuda kohtusse vannet andma.

§ 9

lg-s 2 nimetatud vande andmisest keeldumisega saab samastada olukorda, kus saneeritava äriühingu juhatuse liige ei ilmu vande andmiseks istungile, kuhu kohus on ta kutsunud, ega teata ka mõjuvast põhjusest ilmumata jätmise kohta. Kuna saneerimisavaldus vaadatakse läbi hagita menetluses ja saneerimismenetlus on olemuselt väga kiire menetlus, ei saa ettevõtja vande andmisele kohaldada TsMS § 343 lg-s 2 nimetatud tavapärast istungist etteteatamise tähtaega. Avaldaja käitumine saneerimismenetluses võib olla pahauskne ja tingitud menetluse venitamise eesmärgist. Avaldaja on esitanud tsiviilasja menetlemise kestel kolm saneerimisavaldust. Avaldaja suhtes on varasemalt juba toimunud saneerimismenetlus (nr 2-15-468), mis lõppes, kui kohus jättis 27.05.2016 määrusega saneerimiskava kinnitamata. 28.10.2018 saneerimisavalduse jättis kohus 14.11.2018 määrusega käiguta ja selgitas, mida tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha. 24.04.2019 saneerimisavaldus oli sisult sarnane 28.10.2018 avaldusega. Mitmed 14.11.2018 määruses välja toodud puudused esinesid ka 24.04.2019 avalduses. Seetõttu keeldus kohus 24.04.2019 saneerimisavalduse menetlusse võtmisest 30.04.2019 ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata. Avaldaja on esitanud korduvalt puudustega avaldusi, taotlusi ja määruskaebuseid ega kõrvaldanud puuduseid määratud tähtaja jooksul. Arvestades, et avaldajat esindab juriidiliste teadmistega isik, ei saa sellist käitumist õigustada teadmatusega. Samuti ei ole avaldaja taganud menetlusdokumentide õigeaegset kättesaamist e-toimikus ega edastanud kohtule e-posti teel saadetud dokumentide kättesaamiskinnitusi. Avaldaja käitumine on samastatav ettevõtja vande andmisest keeldumisega (

§ 9lg 2).

Saneerimisavalduse edasine menetlemine ning avaldajale vande andmiseks uue aja määramine ei aitaks kaasa saneerimismenetluse eesmärkide saavutamisele ega menetluse kiirele ja efektiivsele läbimisele. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing King Kinnisvara esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuni 2019 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega algatada Osaühingu King Kinnisvara saneerimismenetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas avaldaja 07.05.2019 saneerimisavalduse, mille alusel leidis kinnitust vajadus saneerimiseks, ja 14.05.2019 kohtumäärusega liideti saneerimisavaldus tsiviilasjaga nr 2-18-15010 (võlausaldaja Gigant Mööbel OÜ pankrotiavaldus). Avaldaja on kasutanud menetlusõigusi heauskselt. Asjaolu, et varasemad pankrotimenetlused lõppesid enne ajutise halduri nimetamist, näitab, et pooled saavutasid kokkuleppe ja võlgnik oli jätkusuutlik. Kohus on rajanud oma seisukohad alusetule oletusele, et saneerimisavaldus võib olla esitatud pahauskselt kahe käimasoleva täitemenetluse venitamise eesmärgil. Kohus on asja lahendanud subjektiivselt, negatiivse eelhäälestuse baasil. Kohus jättis hindamata avaldaja jaoks uue olukorra, kus avaldaja on vaatamata raskustele tõestanud oma jätkusuutlikkust nii võlausaldajatele kui ka kohtule saneerimisavalduse esitamisega; 2) teatas avaldaja esindaja M. Napa 27.05.2019 e-kirjaga kohtule, et ei saa tervislikel põhjustel istungil osaleda. Avaldaja juhatuse liige T. Napa ei saanud kohtukutset kätte. T. Napa (sünd 20.01.1943) ei oma juriidilisi teadmisi, mistõttu ka kohtukutse kättesaamisel olnuks tal ilma õigusabita raske mõista vajadust ilmuda kohtusse isiklikult ilma esindajata. Juhatuse liikmena oli T. Napal õigustatud ootus, et avaldaja menetlusõigusi esindab juriidilisi teadmisi omav esindaja ja esindaja haigestumisel määrab kohus uue istungiaja. Kohus oleks pidanud andma uue istungiaja määramisega võimaluse avaldaja poolt vande andmiseks. M. Napa on pöördunud telefoni teel kohtuistungi sekretäri poole palvega kooskõlastada istungiajad. Palvet kordas ta 27.05.2019 kirjas. Kohus jättis taotlused tähelepanuta. Kohus võttis avaldajalt esindaja haigestumise tõttu võimaluse kasutada oma menetlusõigusi saneerimismenetluses; 3) on pankrotimenetluse lõpetamine vastuolus saneerimisseadusega, kuna tulenevalt

§ 11

lg 1 p-st 4 ei saanud kohus pankrotimenetluse algatamist otsustada enne saneerimismenetluse lõpetamise jõustumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis algatamata Osaühing King Kinnisvara saneerimismenetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja osas, milles maakohus jättis saneerimisavalduse menetlusega seonduvad kulud Osaühing King Kinnisvara kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3 teine lause). Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole saneerimisavaldust erinevalt paljudest teistest hagita menetlustest võimalik läbi vaadata ilma saneeritava ettevõtja kohalolekuta. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et

§ 9

lg 1 kohaselt võib kohus saneerimismenetluse algatamisel kohustada ettevõtjat kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et kohus saatis Osaühingu King Kinnisvara juhatuse liikmele T. Napale 21.05.2019 eraldi kutse 27.05.2019 kohtuistungile. Kuna T. Napa ei ilmunud vande andmiseks kohtuistungile, leidis maakohus, et sellist juhatuse liikme käitumist tuleb käsitleda vande andmisest keeldumisena

§ 9lg 2 tähenduses.

Seetõttu jättis maakohus saneerimismenetluse algatamata. 4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 9lg-t 2 ning jättis põhjendamatult saneerimismenetluse algatamata.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Osaühingu King Kinnisvara juhatuse liige T. Napa kohtukutset kätte saanud ning vastupidist ei ole maakohus ka tuvastanud. Järelikult oli maakohtu poolt põhjendamatu heita T. Napale ette kohtuistungile mitteilmumist ning samastada T. Napa sellist käitumist vande andmisest keeldumisena

§ 9lg 2 tähenduses.

Seetõttu tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule saneerimismenetluse algatamise otsustamiseks. 6. Kuivõrd maakohtul puudus alus jätta saneerimismenetlus

§ 9

lg 2 alusel algatamata, siis ei ole asjakohane maakohtu määruses esitatud põhjendus, et OÜ King Kinnisvara käitumine saneerimismenetluses võib olla pahauskne. 7. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni (vt ka

§ 11lg 1 p 4).

Praegusel juhul oli pankrotiavalduse esitanud Gigant Mööbel OÜ, kes kinnitas, et võlgnik on talle pankrotiavalduse aluseks oleva võlgnevuse tasunud. Seetõttu langes ära alus ajutise halduri nimetamiseks ning maakohus ei pidanud ajutise halduri määramise otsustamist edasi lükkama. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige. 8. Menetluskulude jaotuse seoses saneerimisavalduse menetlusega määrab maakohus kindlaks asja uuel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja