Obsah (6)

§ 1§ 171§ 158§ 176§ 173§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. august 2019 Tsiviilasja number 2-17-17511 Tsiviilasi S

) § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 mõttes.

Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leidis, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustus pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Maakohus tuvastas, et karistusregistri andmete kohaselt tunnistati võlgnik Viru Maakohtu

1. märtsi 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10136 süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Kohtuotsus jõustus
2. märtsil
3. Karistus kehtib ja ei ole karistusregistrist kustutatud. KarS § 3891 lg 1 asub 2 karistusseadustiku
4. peatüki neljandas jaos, mis hõlmab maksualaseid süütegusid. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu esinevad

§ 171

lg 2 p-s 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluses algatamisest keeldumiseks. Kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest

§ 176lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja EV Maksu-ja Tolliameti nõue summas 268 039 eurot 79 senti, mis tuleneb Viru Maakohtu

1. märtsi 2012 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-10136 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine). Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-11, p 21; 3-3-1-62-06, p 13). Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud EV Maksu-ja Tolliameti nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik on esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. MÄÄRUSKAEBUS
2. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsus mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ei arvesta kõiki olulisi asjaolusid, mis tuvastati pankrotimenetluses ning sellega seoses kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 171

ja jättis kohaldamata

§ 173

. Võlausaldajad ei esitanud kohustuste vabastamise menetluse alustamisele vastuväiteid. Võlgnik täitis kriminaalasjas määratud rahalise karistuse. Võlgniku andmed süüdimõistmise kohta peaksid olema karistusregistris arhiveeritud aprillis 2017. Karistusregistri andmed karistatuse kohta ei ole iseseisvateks eeltingimuseks kohaldamaks

§ 171lg 2 p 1.

Tähendust omab süütegu ise ning maakohus oleks pidanud hindama võlgniku süü astet ja tema käitumist. Maakohus oleks pidanud tuvastama ja hindama kriminaalasja nr 1-11-10136 asjaolusid, sh kas kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses, kas võlgnik täitis rahalise karistuse vastavalt kohtuotsusele. Maakohus rikkus kaalutlusõigust. Maakohus ei arvestanud võlgniku raske olukorraga. Maakohus oleks pidanud kaaluma, kas anda võlgnikule võimalus uueks majanduslikuks alguseks. Maakohus oleks pidanud arvestama, et võlgnikul on töökoht, mis annab talle sissetuleku.

1. Pankrotihaldur leiab, et maakohtu määruse täielikuks tühistamiseks ei ole alust. Sisuliselt vaidlustas määruskaebuse esitaja vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Maakohus rakendas kaalutlusõigust ja ei rikkunud menetlusnorme. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning vastavalt TsMS §-le 659 ja §-le 654 lg 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud võlgniku kanda. 3
3. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Iseenesest õige on võlgniku väide, et tegemist on kohtu kaalutlusõigusega, kas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus või mitte. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (Riigikohtu
4. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud

§ 171lg 2 p-des 1–5.

Praeguses vaidluses keelduski maakohus menetluse algatamisest

§ 171lg 2 p-s 1 sätestatud alusel.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjalikult kaalunud ning põhjendanud, miks tuleb antud juhul võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ega pea pankrotiasja menetlev maakohus tuvastama ega hindama kriminaalasja asjaolusid. Ringkonnakohus rõhutab, et otsus kriminaalasjas nr 1-11-10136 jõustus kohtute infosüsteemi andmetel
2. märtsil
3. Asjaolu, et kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses ei anna ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks alust ega vähenda isiku süüd kuriteo toimepanemises. Maakohus on põhjendatult jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata, tuginedes asjaolule, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik. 8.

§ 171lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos.

Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu isiku karistatusest. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 1 järgi on karistusregister andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta ning § 3 järgi on selle registri pidamise eesmärgiks eelkõige usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. Karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise ja arhiivi ülekandmise tähtajad sätestab KarRS §

1. KarRS § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni (v.a KarRS § 5 lg-s 2 toodud erandid). Seega lähtutakse kõnealusesse registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest ning erandina ka selles seaduses loetletud juhtudel registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetest vaid isiku karistatuse, samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Isiku karistatus ei ole aga PanksS § 171 lg 2 p 1 järgi selle sätte kohaldamise eelduseks. Viidatud sätte järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi. Seega on asjakohatu määruskaebuse väide võlgniku andmete süüdimõistmise karistusregistris arhiveerimise ning kriminaalasjas rahalise karistuse täitmise kohta.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjaolu, et võlausaldajad pole võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud, tähtsust. Tegemist on võlausaldaja õigusega, mitte kohustusega.
3. Võlgnik taotleb määruskaebuses maakohtu määruse täielikku tühistamist. Samas ei esita võlgnik sisulisi vastuväiteid pankrotimenetluse kulude suurusele ega väljamõistmisele. Pankrotimenetluse kulud on

§ 150

lg 1 p-de 2–3 ja 5 järgi mh ajutise halduri tasu, halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kogu pankrotimenetluse kulusid kinnitanud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, sh määras kindlaks põhjendatud ja vajalikud pankrotihalduri tasu ja kulud. 4 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5