RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-17-3615 6. detsember 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Anella Stimmeri suhtes kriminaalmenetluse lõpetam

§ 294lg 1) järgi, T. A. Kar

S § 293 lg 2 p 1 (alates 1.

§ 294

lg 2 p 1), § 209 lg 2 p-de 11ja 3 (alates 1.

§ 209lg 2 p-de 2 ja 4) ja § 201 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi, Anella Stimmer Kar

S § 297 lg 2 p 1 (alates 1.

§ 298lg 2 p 1) järgi, D OÜ Kar

S § 297 lg 3 (alates 1.

§ 298lg 3) järgi ja M. K. Kar

S § 209 lg 2 p-de 11ja 3 (alates 1.

§ 209lg 2 p-de 2 ja 4) ja § 201 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. 2. D OÜ juhatuse liiget A. Stimmerit süüdistati Kar

S § 297 lg 2 p 1 (alates 1.

§ 298lg 2 p 1) järgi T.

A-le kahel korral pistise andmises selle eest, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees ja toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimees T. A. osales

aastal ning
aastal toitlustusteenuse osutamise hankes D OÜ jaoks soodsa otsuse tegemisel. Varaline soodustus seisnes selles, et D OÜ ostis A. Stimmeri korraldamisel
juulil 2012 ja
juulil 2013 T. A-le lennupiletid marsruudil Tallinn-München-Tallinn, et külastada 5.–
oktoobril 2012 ja 27.–
septembril 2013 Saksamaal üritust Oktoberfest. Samuti süüdistati A. Stimmerit selles, et ta andis PERH-i toitlustusjuhile ja toitlustusteenuse osutamise hangete komisjoni liikmele A. V-le
aastal varalise soodustuse vastutasuna selle eest, et A. V. osales aastatel 2010–2013 toitlustusteenuse osutamise hangetel D OÜ jaoks soodsate otsuste tegemisel. Varaline soodustus seisnes selles, et D 1-17-3615 OÜ ostis A. Stimmeri korraldamisel
juulil 2012 A. V-le lennupiletid marsruudil TallinnMünchen-Tallinn, et A. V. saaks külastada 5.–
oktoobril 2012 Saksamaal üritust Oktoberfest.
Harju Maakohtu
aprilli
a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-16-7539 menetlus A. V., A. Stimmeri ja D OÜ suhtes. Selle numbriks sai 1-17-
Harju Maakohtu
aprilli
a määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 1-17-3615 menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel A. Stimmeri osas avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Talle pandi kohustus tasuda hiljemalt
oktoobriks 2017 riigituludesse 2000 eurot. Samal päeval lõpetati menetlus KrMS § 202 alusel ka D OÜ ja A. V. osas. Määrused jõustusid kohe.
Kriminaalasja nr 1-16-7539 menetlus jätkus ja Harju Maakohtu
novembri
a otsusega mõisteti T. A. talle esitatud süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Maakohus tuvastas, et D OÜ emafirma D2 korraldas Saksamaal Oktoberfesti alal erinevate riikide klientidele üritusi, mille raames toimus töökohtumine D2 esindajatega ja ühine pidulik õhtusöök.
aastal osales üritusel PERH-i poolt A. V., sest T. A. loobus edasilükkamatute töökohustuste tõttu üritusel osalemast.
aastal osales üritusel PERH-i esindajana T. A. Kuigi koostööpartneritele kliendiürituste korraldamisel ja neil osalemisel on teatav materiaalne väärtus, pole eelkirjeldatu käsitatav vara ega muu soodustusena KarS §-de 293 ja 294 mõttes. Tegemist on eeskätt tähelepanuavaldusega, mis on ühiskonnas aktsepteeritud ja levinud.
Tallinna Ringkonnakohus jättis
märtsi
a otsusega maakohtu otsuse T. A. õigeksmõistmises muutmata. Kohtuotsus jõustus, kui Riigikohus ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioone menetlusse ei võtnud. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
A. Stimmeri kaitsja vandeadvokaat Ott Saame taotleb teistmisavalduses kriminaalasjas nr 1-17-3615 menetluse uuendamist, Harju Maakohtu
aprilli
a määruse tühistamist ning A. Stimmeri õigeksmõistmist. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
T. A. kriminaalasja arutamisel leidsid kohtud, et pistist ei olnud – lennupiletite ostmine ja nende vastuvõtmine ei olnud varaliseks soodustuseks D OÜ-le soodsate otsuste ja tegevuste eest, s.t puudusid KarS § 293 lg 2 p 1 objektiivsed tunnused. A. Stimmeri kriminaalasjas tuvastati aga ilma sisulise kohtuliku arutamiseta, et süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on olemas. Kohus on seega samadel asjaoludel ühe inimese õigeks mõistnud ja teist süüstanud. A. Stimmeril peaks olema võimalik taotleda teda koormava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse revideerimist teistmismenetluses analoogia korras KrMS § 366 p 5 alusel.
Kui KrMS § 366 p 5 ei ole võimalik analoogia korras kohaldada, on KrMS § 366 põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei näe teistmise alusena ette üldmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist, millega tuvastati kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste puudumine, kui teistetavas kriminaalasjas on identsetel asjaoludel nende olemasolu tuvastatud ja menetlus seejärel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetatud.
Riigiprokurör Taavi Pern leiab vastuses, et teistmisavalduse rahuldamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 2

(5)1-17-3615 I

Jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamine on võimalik teistmismenetluses KrMS § 366 p-des 1–10 ammendavalt sätestatud alustel. Kaitsja tugineb teistmisavalduses KrMS § 366 p-le 5, mille kohaselt on teistmise alus kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et KrMS § 366 p-s 5 nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra kergendamise“ saab olla üksnes faktiline asjaolu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
märtsi
a otsus asjas nr 3-1-2-1-17, p 11 ja
aprilli
a otsus asjas nr 4-16-3674, p 6.1). Samuti on Riigikohtu üldkogu rõhutanud, et faktilise asjaoluna KrMS § 366 p 5 mõttes ei ole käsitatav teist kohtuasja arutava kohtu poolt antav õiguslik hinnang, mille kohaselt ei ole sama süüteosündmuse aset leidmine piisavalt tõendatud (vt Riigikohtu üldkogu
aprilli
a otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-2-11, p-d 39–46).
Seega tuleb KrMS § 366 p-s 5 kirjeldatud „muu olulise asjaoluna“ mõista vaid faktilisi asjaolusid, millena ei saa käsitada teist kohtuasja arutava kohtu õiguslikku hinnangut. Eeltoodud kaalutlustel ei ole kõnealune teistmise alus praeguses asjas kohaldatav.
Kaitsja viitab teistmisavalduses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
novembri
a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-84-
Viidatud otsuse p-s 34 on kolleegium tõesti leidnud, et kui jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et täideviijana süüdistatud isik ei ole toime pannud kuritegu, mille väidetava osavõtja suhtes on varem kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetatud, võib see analoogia korras KrMS § 366 lg 1 p-ga 5 anda aluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohtumääruse teistmiseks.
Pärast kriminaalkolleegiumi viimati osundatud otsust on õiguslik olukord aga oluliselt muutunud. Nii on alates
septembrist 2011 KrMS § 366 p-s 8 sätestatud uue teistmisalusena kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. KrMS § 366 p 9 näeb aga alates
juulist 2014 teistmisalusena ette üldmenetluses tehtud sellise kohtuotsuse jõustumise, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas asjas on isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud. Seega on seadusandja määratlenud teistmisalusena üksnes kohtuotsuste vahelise vastuolu, mitte aga vastuolu kohtuotsuse ja -määruse vahel.
Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohased ka KrMS § 366 p-des 8 ja 9 sätestatud teistmise alused. A. Stimmer ja T. A. ei olnud süüdistuse kohaselt kaastäideviijad ja A. Stimmer ei olnud võõrast teost osavõtja. Samuti ei ole A. Stimmerit kohtuotsusega süüdi mõistetud, vaid tema osas lõpetati kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Sellest tulenevalt ei näe KrMS § 366 ette alust teistmaks kohtumäärust, millega lõpetati A. Stimmeri kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. II 3

(5)1-17-3615

Juhul, kui KrMS § 366 ei sätesta Riigikohtu hinnangul teistmisavalduse rahuldamiseks sobivat alust, taotleb teistmisavalduse esitaja tunnistada KrMS § 366 vastavas osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Vastuolu põhiseadusega näeb ta selles, et A. Stimmer ei saa kohtulahendit teistmata tõhusalt kaitsta oma õigusi, kuigi kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on A. Stimmerit süüstav ja tõi kaasa kohustuse maksta riigituludesse 2000 eurot. Erinevalt teistmisavalduse esitajast kolleegium kõnesolevas asjas KrMS § 366 põhiseaduspärasuses ei kahtle ja märgib järgmist.
Põhiseaduse (PS) § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. PS § 15 lg 1 näeb ette igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Märgitust tuleneb põhiõigus tõhusale ja õiglasele menetlusele oma õiguste kaitseks kohtus, nagu ka seadusandja kohustus kehtestada selleks vastavad õigusnormid. Kuigi seadusandjal on tõhusa ja õiglase menetluse ülesehitamisel ulatuslik vabadus, riivab piisavalt tõhusate õiguskaitsevahendite puudumine oma õiguste kaitsmiseks PS §-st 14 ja § 15 lg-st 1 tulenevat põhiõigust. Seda põhiõigust võib riivata ka võimaluse puudumine vaidlustada juba jõustunud kohtulahend selleks, et kõrvaldada vastuolu jõustunud kohtulahendites (vrd otsus asjas nr 3-1-2-2-11, p-d 50–52).
Põhiõiguse riivamine on põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui riivet õigustab muu põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsmise vajadus ning riive on oma eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
detsembri
a määrus nr 5-17-10, p 57). Seadusjõustunud kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse ja õigusrahu tagajana oluline õigusriiklik väärtus, mille katkestamine ja kohtuasjas menetluse uuendamine saab olla üksnes erandlik (vt otsus asjas nr 3-1-2-2-11, p 55). See põhimõte laieneb ka kriminaalmenetluse lõpetanud kohtumäärusele. Samas on Riigikohus tõdenud, et kuigi teistmise alused on KrMS §-s 366 ammendavalt sätestatud, ei ole välistatud, et konkreetses asjas teistmise aluse puudumisega kaasneb isiku põhiõiguste riive määral, mis osutub õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalseks ning seeläbi õigusriigi seisukohast lubamatuks (vt otsus asjas nr 4-16-3674, p 9).
Avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev põhiõiguste riive on oluliselt väiksem kui kohtuotsusega süüditunnistamise ja karistamise korral. Peamine on seejuures tähele panna, et PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hoolimata asjaolust, et KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav. See on ka mõistetav, kuna kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu teenib eelkõige menetlusökonoomia eesmärki. Viimasest tuleneb, et KrMS § 202 on kohaldatav juba siis, kui tõendikogum võimaldab põhjendatud kahtlustust selles, et isik on toime pannud teise astme kuriteo, tema süü ei saa tõenäoliselt osutuda suureks, menetluse jätkamiseks ei ole avalikku huvi, isik on menetluse lõpetamisega nõus ning vähemalt on asunud heastama tekitatud kahju ja võtnud kohustuse menetluskulude tasumiseks. Erinevalt süüdimõistvast kohtuotsusest, mille andmed kantakse karistusregistri seaduse § 6 p-st 1 tulenevalt karistusregistrisse, KrMS § 202 alusel koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise andmetega seda ei tehta. Seega ei kaasne kriminaalmenetluse lõpetamisega ka sellist stigmatiseerivat toimet nagu süüdimõistmisega ja isikut, kelle suhtes kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetati, ei loeta kriminaalkorras karistatuks. Eelöeldu käib ka A. Stimmeri kohta – kriminaalmenetlus on tema osas tema enda nõusolekul lõpetatud, teda ei käsitata kuriteos süüdi olevana, teda ei ole karistatud ega loeta karistatuks. 4