1-16-8057/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-8057 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Žuravljovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Žuravljov, isikukood 38311243732, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 24.03.2016 ja lõpp 24.03.2023 Kohtuasja läbivaatamise aeg 31.10.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Andrei Žuravljov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Žuravljovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8057 tunnistati Andrei Žuravljov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (enne 08.02.2016 toime pandud kuriteoepisoodid) ning karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 08.02.2016 otsusega mõistetud karistus ning kohus mõistis Andrei Žuravljovile liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Andrei Žuravljov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (
2. aastal toimepandud kuriteoepisood) ning karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.02.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Andrei Žuravljovile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Kohus luges Andrei Žuravljovi karistuse kandmise alguseks 24.03.
3. 1 Viru Vangla esitas 19.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Žuravljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, lähtudes kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Andrei Žuravljovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Andrei Žuravljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Žuravljovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 31.10.2019 kohtuistungil selgitas süüdimõistetu Andrei Žuravljov, et ta on valmis muutuma. Ta sooviks oma sünnipäeva tähistada koos oma lähedastega ning tahab asuda tööle. Ta ei tea veel kuhu tööle minna. Narkoprobleemist on ta vabanenud, sest on juba kolm ja pool aastat viibinud vangistuses, enam tarvitada ei soovi ja sõltuvust ei ole. Varasemalt ta karistustest õppust ei võtnud, sest ta pole nii pikka aega vanglas viibinud ning saanud ka järeldusi teha. Viimati oli ta vanglas pool aastat
4. aastal, kui viibis vahi all. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Andrei Žuravljov on ennast vangistuse ajal hästi ülal pidanud. Andrei Žuravljov ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks on isik läbinud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Ta on vangistuses õppinud riigikeelt ning töötanud vanglas majandustöödel kui ka AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis. Lisaks läbis Andrei Žuravljov vangistuses sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle programmi jätkutegevused ning sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Sotsiaalprogrammide tagasisidest nähtub, et programmidest on olnud kasu ja isik on motiveeritud ka edaspidi oma probleemidega tegelema. Seega ei ole kohtul Andrei Žuravljovi käitumisele vangistuses mitte midagi ette heita. Andrei Žuravljovil on avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning ta on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Andrei Žuravljovil on olemas vabanemisjärgne elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine elukohta võimalik. Esialgu aitaks isikul majanduslikult toime tulla vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid ning ka kinnipeetava ema on valmis Andrei Žuravljovi nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Lisaks on Andrei Žuravljovil vabaduses võimalus taotleda uuesti töövõimetuspensioni. Samas ei saa kohus mööda vaadata, et töövõimetuspensioni sai kinnipeetav ka enne vangistust, kuid viimasest toimetulekuks ei piisanud, sest isik pani toime kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutab kindlasti ka asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud 2 töökoht ning tal on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 7000 eurot. Eelnevalt nimetatud vangla materjalides märgitud asjaolud pigem suurendavad tõenäosust, et isik naaseb majanduslike raskuste ilmnemise korral taaskord kuritegeliku eluviisi juurde. Ka vangla on avaldanud, et ei ole kindel, et isik tulevikus „olude sunnil“ uuesti kuritegusid toime ei pane. Vangla materjalidest selgub, et narkootikumide tarvitamine on Andrei Žuravljovi puhul olnud üks kuritegude toimepanemise peamistest põhjustest. Kohus võtab arvesse, et meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval sõltuvust narkootikumidest ei ole diagnoositud. Kasuks tuleb seegi, et isik ei ole vanglas saanud sõltuvusaineid tarvitada ja isik on motiveeritud ka edaspidi sõltuvusaineid mitte tarvitama. Kui aga võtta arvesse, et Andrei Žuravljov on tarvitanud narkootilisi aineid juba pikka aega (alustas tarvitamist 20-aastaselt), siis ei saa kohus olla täielikult veendunud, et käesolevaks ajaks narkootikumidest eemal oldud aeg ja rehabiliteerivad tegevused oleksid piisavad, et välistada isiku tagasilangust vabaduses. Kuigi Andrei Žuravljovi käitumine karistuse kandmisel on olnud õiguskuulekas, tal on vabaduses olemas elukoht ja teda ootavad toetavad lähedased, annab kinnipeetava varasemast elukäigust ja isikust lähtuv ohuprognoos kohtule piisavalt põhjust karta, et isik jätkab vabaduses suure tõenäosusega kuritegude toimepanemist. Andrei Žuravljov ei viibi vanglas esimest korda ning käesoleval ajal omab isik nelja kehtivat kriminaalkaristust. Kusjuures praegune kuritegu ei olnud juhuslikku laadi ning toime pandud hetkeemotsiooni ajel, vaid eeldas läbi mõtlemist ning planeerimist. Tavapärasest kõrgemale retsidiivsusohule viitab seegi, et isik jätkas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemist ka katseajal, mis viitab, et tingimuslik karistus ei pruugi isikut õiguskuulekalt käituma motiveerida. Kohus pidas vajalikuks mõista Andrei Žuravljovile liitkaristuseks 7 aastat vangistust, kuid käesolevaks ajaks on isik ära kandnud alles natukene rohkem kui pool temale mõistetud karistusest. Käesoleval ajal puudub isikul ka vabanemisjärgne töökoht, mis hoiaks isikut tegevuses ning mis majandusliku toimetulekuga seonduvat riski mingilgi määral vähendaks. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et Andrei Žuravljovi vabanemisjärgsed elutingimused oleksid käesoleval ajal paremad, kui enne vangistust. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Andrei Žuravljovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3