ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK V. T. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi V. T. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, 05.05.2015.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-61525 on kostjalt välja mõistetud elatis hageja kasuks summas 152,41 eurot kuus. Arvestades lapse vajaduste kasvamist, palus hageja esindaja suurendada igakuiselt makstava elatise summat kuni poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruseni, so 270 eurot kuus, kuni lapse V. T. täisealiseks saamiseni. 20.11.2019 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Kompromissina leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale alates 01.11.2019 elatist summas 240 eurot kuus. Kostja tasub elatise igakuiselt jooksva kuu eest hageja seadusliku esindaja D. F. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud kuulub rahuldamisele. ja
lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 20.11.2019 esitasid pooled kompromissi, mille palusid kinnitada. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 3 Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 alusel pooled lühendasid edasikaebe tähtaega.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.