RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 169järgi Tallinna Ringkonnakohtu 6.

märtsi

1. a otsus Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus, kassatsioon Olev Valgu kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal
2. november 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
6. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Olev Valgule esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Süüdistuse sisu on lühidalt järgnev.

1. Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsusega mõisteti Olev Valgult välja igakuine elatusraha 500 eurot alates
6. aprillist 2016 kuni
7. maini 2018 ning 347 eurot iga kuu kuni lapse täisealiseks saamiseni. O. Valk hoiab aga alates
8. novembrist 2017 ja jätkuvalt pärast Pärnu Maakohtu
9. jaanuari
10. a süüdimõistvat otsust teadvalt kõrvale oma alaealise poja A kasuks välja mõistetud elatusraha maksmisest.
11. O. Valk sai alates
12. novembrist 2017 kuni
13. juulini 2018 X1 OÜ kaudu sissetulekuid 12 355 eurot. X2 OÜ arvele on O. Valk kandnud sularahas 760 eurot, millest 717,19 eurot kasutas ta isiklikuks otstarbeks ja 16,02 eurot tasus elatiseks. Alates
14. maist kuni
15. oktoobrini 2018 on O. Valk X2 OÜ kaudu saanud sissetulekuid 7 525 eurot, nimetatud perioodil on ta tasunud elatist 19 eurot. Ta on varjanud oma sissetulekuid, mis on käsitatav elatise maksmisest kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole ta töövõimelise inimesena pärast töölepingu lõpetamist OÜ-ga X3 teinud mõistlikke jõupingutusi, et saada elatise maksmiseks vajalikku igakuist legaalset sissetulekut.
16. juuni
17. a seisuga moodustab tasumata elatise võlg 18 150 eurot. Maakohtu otsus
18. Pärnu Maakohtu
19. jaanuari
20. a otsusega tunnistati O. Valk süüdi

§ 169

järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 17.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu pikkuse vangistuse 1-18-5813 võrra, ja liitkaristuseks moodustati üks aasta vangistust. Maakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
2. O. Valk jätkas kuriteo toimepanemist ja on teadvalt kõrvale hoidunud oma alaealisele pojale kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha maksmisest ka pärast tema süüditunnistamist Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega

§ 169järgi.

O. Valk on X2 OÜ juhatuse liige ja osanik.

1. augustil 2017 arestiti O. Valgule kuuluv osa X2 OÜ-s. Samuti on arestitud juhatuse liikmele ja osanikule makstavad sissetulekud. Alates jaanuarist 2018 on X2 OÜ arvelduskontolt laekunud täiturile kuus ca 4 eurot. Ametlikku sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni pidada, O. Valgul Maksu- ja Tolliameti ning töötamise registri andmetel ei ole. X2 OÜ arvelduskonto väljavõttest ajavahemikul
2. maist kuni
3. oktoobrini 2018 nähtub, et kontole on laekunud kokku 7 876 eurot OÜ-lt X
4. Sularahas on pangaautomaatidest välja võetud 7 525 eurot.
5. Samuti on X2 OÜ kontolt tehtud makseid Y-le, Y2 AS-ile, Y3 AS-ile. Ülekannete ja maksete tegemiseks on enne kontole kantud sularaha maksete sooritamiseks vajalikus summas. Seega kasutab O. Valk äriühingu kontot isiklike maksete tegemiseks. Kontole tehtud sularaha sissemaksed kinnitavad asjaolu, et O. Valk omab sissetulekut sularahas. On alust arvata, et väljavõetud sularaha on kasutatud isiklikuks tarbeks.
6. Süüdistatava pojale B kuuluva ja süüdistatava elukohta registreeritud X1 OÜ arvelduskonto väljavõtte kohaselt on OÜ X3 kandnud ajavahemikul
7. jaanuarist kuni
8. augustini 2018 äriühingu kontole 12 200 eurot. Sularahas on kontolt välja võetud 18 785 eurot. Sularaha on välja võetud Xxxxxxx, kus elab süüdistatav, mitte Xxxxxx õppiv B. Seda kinnitab ka videosalvestise vaatluse protokoll. Seega omab O. Valk sissetulekut ka X1 OÜ vahendusel.
9. O. Valk varjab tahtlikult oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi eesmärgiga mitte maksta elatusraha oma alaealisele pojale A-le. Jaanuarist kuni oktoobrini 2018 on ta maksnud kohtutäituri vahendusel elatist ühel korral 4,62 eurot ja üheksal korral 3,80 eurot, s.o kokku 38,82 eurot. Tegemist on kuriteoga

§ 169tähenduses.

1. Kuigi O. Valku süüdistatakse elatusraha maksmisest kõrvalehoidumises alates
2. novembrist 2017 ja jätkuvalt pärast Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a süüdimõistvat otsust, ei saa O. Valku süüdi tunnistada tegevuses, mis on toime pandud enne eelnimetatud Pärnu Maakohtu otsust. Nimelt on O. Valk

§ 169

järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi mõistetud elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise eest kuni

1. jaanuarini
2. Apellatsioon
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O. Valgu kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist ja O. Valgu õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja O. Valk mõisteti õigeks. Apellatsioon rahuldati. Ringkonnakohtu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
7. Süüdistatava suhtes ei menetleta teist korda sama tegu, sest karistamine teatud tegevuse eest kindlal ajavahemikul ei välista vastutust samalaadse tegevuse eest selle vältamise korral pärast isiku karistamist. Teo toimepanemise jätkamine identsel või sarnasel viisil ei too kaasa immuniteeti riigi karistusvõimu ees (vt Riigikohtu
8. veebruari
9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-10-14).
10. Et otsustada, kas süüdistatavat on karistatud teist korda sama teo eest, tuleb võrrelda temale etteheidetavate kuritegude ajavahemikke. Eelneva kriminaalasja põhjal võib järeldada, et etteheidetava ajavahemiku algus oli aprillis
11. Kuriteo lõppmoment on järeldatav võlgnetava summa arvestusest ja see on
12. november
14. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistuses kuriteo toimepanemise ajavahemiku alguseks märgitud
15. november
16. Maakohus korrigeeris seda ajavahemikku ja leidis, et O. Valku ei saa süüdi tunnistada kuni
17. jaanuarini 2018 toimepandus, sest selles on ta juba süüdi mõistetud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline seisukoht väär – maakohus ei saa muuta eelmises asjas kokkuleppemenetluses kokku lepitud ajavahemikku ja pikendada seda kohtuotsuse tegemise 2

§ 169

järgi eeldab ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa O. Valgu tegevust nimetada süstemaatiliseks. Süstemaatilise kõrvalehoidumisega oleks tegemist siis, kui esineksid perioodid, mil isik maksab elatist, vaheldumisi nendega, kui ta ei maksa. Samuti ei saa O. Valgule kuriteona etteheidetud ca 5 kuu pikkust ajavahemikku pidada pikaajaliseks. Kohtupraktika põhjal võib teha järelduse, et elatise maksmisest pikaajalise kõrvalehoidumisena on hinnatav ajavahemik, mille kestus ületab ühte aastat. See on mõistlik ajavahemik ka selleks, et ei tekiks olukorda, kus isikut aasta kestel mitu korda elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest karistatakse. O. Valgu käitumises puudub seega kuriteokoosseis. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokurör Aarne Pruus, kes taotleb otsuse tühistamist ja palub saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Prokuröri väited on lühidalt järgmised.
2. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus selle kohta, millise ajavahemiku kestel elatise maksmisest kõrvalehoidumist O. Valgule ette heidetakse. Süüdistuse tekstist nähtub, et teda süüdistatakse lapse ülalpidamise kohustuse rikkumises ja sissetulekute varjamises alates
3. novembrist 2017 kuni
4. oktoobrini
5. Maakohus on lugenud kuriteo alguseks
6. jaanuari 2018, mistõttu pidanuks ringkonnakohus lähtuma ajavahemikust
7. jaanuar kuni
8. oktoober
10. Elatise maksmata jätmist üheksa kuu jooksul ei saa pidada lühikeseks ajaks. Samuti on saamata jäänud summa oluline. Ekslik ja seadusest mittetulenev on ringkonnakohtu seisukoht, et isikut saab elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest võtta vastutusele alles siis, kui ta on elatise maksmisest kõrvale hoidunud vähemalt aasta. See on ebamõistlikult pikk aeg, mil lapse seadusega kaitstud huve kahjustatakse.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatist iga kalendrikuu eest. Prokurör leiab, et riik peab sekkuma ja kaitsma lapse huve juba siis, kui elatusraha ei ole makstud vähemalt kolm kuud. Analoogia korras kvalifitseeritakse süstemaatilisena kolmas rikkumine

§ 199ja § 4231 järgi.

Seda toetab ka täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 1772 sätestatu, mille kohaselt juhul, kui võlgnik ei ole kolme kuu jooksul korrapäraselt maksnud elatist, võib kohus peatada võlgniku õigused ja lubade kehtivuse (jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, relvaluba ja relva soetamise luba, väikelaeva ja jeti juhtimise õigus, kalastuskaart). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohus leiab, et kassaatori väited materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta väärivad tähelepanu ja toovad kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Kolleegium selgitab esmalt, millised on O. Valgule etteheidetava teo ajalised piirid (I), käsitleb seejärel süüdistatava teo õiguslikku kvalifikatsiooni (II) ning võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III). I
2. Apellatsioonikohus on asjakohaselt osutanud, et kuigi süüdistuses heidetakse O. Valgule ette elatusraha maksmisest kõrvalehoidumist alates
3. novembrist 2017, on maakohus süüteo toimepanemise alguspunktiks määranud
4. jaanuari
5. Kuna prokurör seda ei vaidlustanud ja 3

§ 169

sätestab kuriteona vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seejuures ei ole lapsele elatusraha ehk PKS §-s 100 nimetatud elatise maksmata jätmine alati karistatav. Riigikohus on selgitanud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169

tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on – või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla – võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega

§ 169

mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja TMS §-st 132 tulenevaid erandeid.

§ 169

järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §-s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 25.) 25. Lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kohtupraktika kohaselt ka seda, et elatise maksmise kohustust rikutaks süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169tähenduses (samas, p 26).

26. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et süüdistatav on tasunud elatist iga kuu 3,80–4,62 eurot, varjates samal ajal enda tulusid. Maakohus järeldas, et tegemist on elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega. Apellatsioonikohus soostus ses küsimuses küll maakohtuga, asudes aga seisukohale, et ca 5 kuu (vt eespool p 23) kestel elatise maksmise kohustuse rikkumist ei saa pidada 4

§ 169tähenduses.

Ringkonnakohtu arvates tuleb pikaajalisena käsitada ajavahemikku, mis ületab ühte aastat, mistõttu on elatise maksmisest kõrvalehoidumisega tegemist vaid siis, kui elatise maksmise kohustust on rikutud vähemalt ühe aasta jooksul. Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht väär. 27.

§-s 169 sätestatud koosseisuga kaitstav õigushüve on lapse õigus saada elatist põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse alusel. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-2-1-119-07, p 13;
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
5. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka lühemat kui ühe aasta pikkust igakuise elatise maksmata jätmist pidada ebaoluliseks hilinemiseks. Vastupidi, tegemist on kõnealuse kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve ja lapse igapäevaseid vajadusi silmas pidades ebamõistlikult pika ajaga. Kuna

§ 169

järgi on karistatav kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidumine, võib kolleegiumi arvates elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisena olla käsitatav juba see, kui isik teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu. Seega tuleb igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on (või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel täitmata (vt ka eespool p 24). Lisaks võib elatise maksmisest kõrvalehoidumisena olla käsitatav elatise maksmise kohustuse süstemaatiline rikkumine ehk teisisõnu olukord, mil kohustatud isik elatist maksab, kuid teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega. Mõistetavalt peavad seejuures

§-s 169 sätestatud koosseisu täitmiseks esinema ka otsuse punktis 24 toodud asjaolud. III

1. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 5