1-19-3327/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3327 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Vladimir Gärmi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir 38012020243), määruskaebus Gärm (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 17.05.2019 otsusega karistati Vladimir Gärmi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud karistuse, s.o tähtajalise 1 aasta 6 kuud vangistuse ärakandmist arvestati alates V. Gärmi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 29.11.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 29.05.
6. Viru Maakohtu 23.10.2019 määrusega jäeti V. Gärm ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Maakohus võttis arvesse, et V. Gärmil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt ning probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et majandustöödest ega muudest taasühiskonnastavatest tegevustest V. Gärm vanglas osa võtta ei ole saanud, kuid seda ei saa kinnipeetavale ka ette heita, sest talle koostati esimene individuaalne täitmiskava alles 27.08.
8. Seega leidis maakohus, et V. Gärm on ennast karistuse kandmise ajal positiivselt ülal pidanud. 2.
9. Maakohus peab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama ka kinnipeetava varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. V. Gärmi on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning vanglas kannab isik karistust juba kümnendat korda. Käesoleval ajal omab V. Gärm kolme kehtivat kriminaalkaristust - esimese astme kuritegu, s.o narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ning vargused. Tema kuriteod on olnud etteplaneeritud ning toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule toimetulekule ja probleemide lahendamise oskusele. Ühtlasi viitavad toime pandud kuriteod, et isikule on omane käituda tagajärgedega mittearvestavalt ja impulsiivselt. Väärib tähelepanu, et kohus on V. Gärmile juba varasemalt andnud võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid V. Gärm pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Järelikult annavad kinnipeetava varasem elukäik ja toimepandud kuriteod kohtule piisavalt alust arvata, et isikust lähtub tavapärasest suurem oht uute kuritegude toimepanemiseks. 2.
10. Vangla materjalidest nähtub, et V. Gärmil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Oluline on seegi, et kinnipeetavat ootavad vabaduses toetavad lähedased, kes on teda vabanemise korral valmis ka rahaliselt toetama. Siiski ei saa maakohus vaadata mööda asjaolust, et isik ei oma vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis vähendaks majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Tõsi, V. Gärm on töökoha leidmise osas positiivselt meelestatud ning leiab, et ta leiaks endale vabanemisel töökoha juba kahe nädala jooksul. Samas ei saa maakohus kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes välistada, et V. Gärm valiks vabanemise korral taaskord lihtsama vastupanu tee ning asuks igapäevaste kulude katteks taaskord majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema. 2.
11. Maakohus võttis arvesse, et V. Gärmi ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning ka seda, et isik soovib alustada vabanedes seaduskuulekat elu. Eelnevast ei saa aga teha veel tõsikindlat järeldust, et kümnendat korda vanglas viibiv isik ennetähtaegse vabanemise korral enam uusi kuritegusid toime ei pane ning on asunud seaduskuulekale teele. Vangla on juhtinud tähelepanu, et isik on ka varasemalt sellist soovi avaldanud, kuid vaatamata eeltoodule seadust rikkunud, mistõttu on nii vanglal kui ka kohtul põhjust kahelda tema suutlikkuses ka tegelikult seaduskuulekalt elada. Käesoleval juhul viitavad V. Gärmi jätkuvalt kõrgele retsidiivsusohule ennekõike süüdimõistetu varasem elukäik (korduvkaristatus, uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö tegemise ajal) ning süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 23.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Gärm, kes ei nõustu maakohtu määrusega ja leiab, et arvestades positiivseid asjaolusid tuleb ta ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on arvestanud eelmisi karistusi, aga uus seadus räägib, et neid ei ole õige arvestada. On positiivne, et vabanemisel on olemas elukoht ja lähedaste toetus ning nad toetavad ka rahaliselt. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu toob välja, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides ning lubab endale 2 nädala jooksul leida töökoha. Süüdimõistetu soovib muuta oma elustiili, minna tööle ja maksta hagid. Süüdimõistetu lubab täita kõiki tingimusi, mida nõuab kriminaalhooldus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
14. või
15. peatüki sätteid, arvestades
16. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
18. peatüki
19. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
21. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Gärmi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Küll on süüdimõistetu määruskaebuses jäetud arvestamata, et ka varasemalt olid tal olemas elukoht ning töökoht, kuid need ei ole süüdimõistetut mõjutanud. Seega puuduvad sisuliselt asjaolud, mis lükkaksid ümber uute kuritegude toimepanemise riski ja põhjuse, miks ei ole võimalik süüdimõistetut käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on elukoha olemasolu, väidetavalt võimalust leida tööd kui ka süüdimõistetu sõnalist soovi muutuda. Maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu suhtes kustunud karistusi, vaid asjaolu, et ta on korduvalt karistatud, sh vangistusega, ning tal on 3 kehtivat karistust. Seadusest keeldu eelmiste kehtivate karistuste arvestamisele ei tule, tegemist on KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoluga. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas