1-16-6461/28

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus

1. november 2019 1-16-6461 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Jevgeni Baranini (isikukood 36502012738) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jevgeni Baranini kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja Jevgeni Baranini kaitsja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega tunnistati Jevgeni Baranin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 179 lg 11, § 175 lg 11, § 1451 lg 3 ja § 145 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-764 J. Baraninile mõistetud karistuse kandmata osa ehk 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti J. Baraninile 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse algust alates
11. aprillist
12. Karistusaeg lõpeb
13. oktoobril
16. juunil 2019 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Baranini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Vaidlustatud kohtumäärus
17. Tartu Maakohus jättis
18. oktoobri
19. a määrusega J. Baranini vangistusest vabastamata. Kohtu argumendid on järgmised.
20. J. Baraninit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Ta kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise, lapseealise seksuaalse ahvatlemise ja sugulise kire rahuldamise eest. Praegu kannab ta karistust samuti seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest. Seksuaalkuriteod pani ta toime etteplaneeritult. Selleks, et oleks põhjendatud kinnipeetava vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et tema poolt uue kuriteo sooritamise tõenäosus on piisavalt väike. Kohtu hinnangul see J. Baranini puhul nii ei ole.
21. J. Baranin on toime pannud raskeid kuritegusid alaealiste suhtes ja seda katseajal. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt süüdistab J. Baranin seksuaalkuritegudes kannatanuid, kes väidetavalt šantažeerisid teda. Sellises olukorras ei saa kuidagi jõuda järeldusele, et isik on oma varasema käitumise keelatusest aru saanud ja järeldused teinud. Seda, et J. Baraninil puudub võime endal süüd näha ja tal on kalduvus ennast õigustada, kinnitab ka istungil elukaaslase väidete kohta märgitu. Kuna kinnipeetav ei teadvusta realistlikult enda elustiili ja kuriteo seoseid, siis ei saa olla veendunud, et ta on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Seega püsib J. Baranini hoiakutest tulenev arvestatav uute kuritegude toimepanemise risk.
22. Minevikus on J. Baranin toime pannud veel mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes ning iseloomustavas materjalis on viiteid ka tema vägivaldsele käitumisele abikaasa suhtes alkoholijoobes olles. Kinnipeetav alkoholiprobleemi endal ei näe. Sõltuvusravi vajadust tal enda arvates ei ole. Viimati tarvitas oma sõnul alkoholi kuu enne aresti. Vangistuses on alkoholi tarbimisest hoidumine arusaadavalt kerge, kuid vabaduses ei pruugi see nii olla. Üksnes isiku tahtejõust ei pruugi piisata, kuivõrd varasemalt ei ole tema tahtejõud olnud selline, mis välistaks alkoholiga seonduvad kuriteod. Seega ei ole alkoholiga seonduv risk piisavalt maandatud.
23. Positiivne on, et J. Baraninil on vabanemise korral tõenäoliselt võimalik ametlikult tööle asuda ehitustöölisena. Samas on isik varasemalt olnud pidevalt hõivatud ametliku tööga, kuid see pole teda kuritegudest eemal hoidnud. Ka saab korrektseks lugeda J. Baranini käitumist vanglas. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, ta osaleb vangla tööhõives ning läbis riigikeele B2 taseme õppe. Arvestades aga J. Baranini kuritegude spetsiifikat, on korrakohasest käitumisest vangistuses keeruline teha kindlat järeldust vabaduses samalaadsetest kuritegudest hoidumise suutlikkuse kohta. Vangistuses on karm järelevalve ning alaealisi tüdrukuid seal ei ole. J. Baraninile etteheidetud kuriteo alge seisneb teatud eelsättumuses, mis vangistuses ametnike korraldustele allumist ja rehabiliteerivates tegevustes osalemist ei mõjuta. Seega suutlikkus alluda vanglas korrale ei ole J. Baranini kuritegu arvestades sedavõrd kaalukas tema edaspidise seadusekuulekuse osas. Kohus ei näinud motivatsiooniallikat, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis. J. Barinini elutingimused on samad vangistuse eelse ajaga, mil ta pani toime kuritegusid.
24. Kohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. J. Baranini varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Baranini kaitsja advokaat Heiki Kuningas, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. 2