KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 19. september 2019 Kohtuasja number 1-18-5656 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Paul Osari karistuse
) § 329 järgi ning talle mõisteti § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust.
§ 69alusel asendati vangistus 295 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga kaks aastat.
2. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati P. Osarit järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
§ 75lg 2 p-de 2, 21 ja 8 alusel kohustati P.
Osarit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75lg 4 alusel pandi P.
Osarile kohustuseks registreerida end alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
- septembril 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata P. Osarile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Tartu Maakohus pööras P. Osarile Tartu Maakohtu
- augusti
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 kuud ja 24 päeva vangistust, täitmisele.
- Kohtu hinnangul ei tekita erakorraline ettekanne ning sellega koos esitatud lisamaterjalid kahtlust selles, et P. Osar on tahtlikult rikkunud nii registreerimisnõuet kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamine on dokumentaalselt tõendatud. Ettekandele on lisatud
- jaanuari
- a PPA Lõuna prefektuuri vastus (tl 98), mis kinnitab et P. Osar oli
- detsembril 2018 kell 5:36 Ida-Virumaal Rannapungerjal teelt välja sõitnud sõidukis Volvo V70 keskmises alkoholijoobes (0,80 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus) ning autos oli kast viina.
- Programmi „Kainem ja tervem Eesti raames“ tehtud testi põhjal tuvastati P. Osaril alkoholi ohustav tarbimine, kuid ta ise seda probleemiks ei pidanud. SA TÜ Kliinikumi vastusest Tartu Vangla päringule nähtub, et patsiendi motivatsioon probleemiga tegelemiseks on null. P. Osari selgitused selle kohta, kas ta võiks A-Kliinikusse pöörduda, on ebaselged. Ta avaldas, et võib sinna pöörduda, võtta tõendi ning viia selle kriminaalhooldusesse. See näitab, et P. Osar ei ole motiveeritud oma sõltuvusega tegelema, kuid võib tuua paberi, et on pöördunud vastuvõtule. P. Osaril oli aega A-Kliinikusse pöörduda rohkem kui aasta, kuid ta ei teinud seda. Ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“ saadud informatsioon teda ei huvitanud. Ta ei olnud motiveeritud oma sõltuvusega tegelema. Seega ei ole P. Osar täitnud kohtuotsusega temale pandud kohustust ja rikkumine oli süüline. Samuti on P. Osar rikkunud registreerimiskohtust. PPA Lõuna prefektuuri vastus Tartu Vanglale kinnitab, et P. Osar juhtis
- juunil 2019 kell 10:04 mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna ning selles osas on alustatud väärteomenetlust LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 alusel (tl 92). See tähendab, et P. Osar ei ole aru saanud sellest, et mootorsõidukit ei tohi juhtida alkoholi tarvitanuna. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Osar, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.
- P. Osar märgib, et kriminaalhooldaja on teda vaid ühel korral näinud. Ta ei jõudnud kriminaalhooldaja vastuvõtule reedel, vaid hoopis esmaspäeval, kuna oli viis päeva järjest töötanud Tallinnas katusetöödel, et raha teenida. Tal pole lubatud välismaale tööle minna, kuigi töökoht on seal ootamas. P. Osar nõustub kahe esimese rikkumisega ja tunnistab oma vigu. Ta on nõus minema A-Kliinikusse alkoholiravile, kui see peaks midagi aitama. P. Osar märgib, et temast on rohkem kasu Tartu Kiirabis üldkasulikku tööd tehes, kui vanglas riigi kulul vegeteerides. P. Osar märgib, et ta peab üleval oma alaealist poega ja hooldushaiglas olevat ema. Vangi minnes kaotaks ta nii töö, korteri kui ka võimaluse maksta alimente ja hooldushaigla tasu. P. Osar palub võimalust üldkasuliku töö tegemist jätkata ja lubab, et enam probleeme ei tekita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et P. Osari määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2
(3)- KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS §
- KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
- Kolleegiumi hinnangul on P. Osari määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on P. Osari karistuse täitmisele pööramist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis annaks alust ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja P. Osari karistuse täitmisele pööramata jätta. P. Osar rikkus korduvalt nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka registreerimiskohustust ning ta ei olnud motiveeritud alkoholisõltuvusega tegelema. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kohustuste rikkumistele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus P. Osari kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt põhjendatud, miks oleks P. Osari suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ega näe vajadust neid uuesti üle korrata.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus P. Osari määruskaebuse Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 3
(3)