← Eesti

2-19-100294/8

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 484§ 177§ 178

2-19-100294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Credit.ee OÜ (hageja) ja E OÜ sõlmisid 11.07.

  1. a kirjaliku laenulepingu nr xxxx, milles kokkulepitud tingimuste järgi andis hageja E OÜ´le laenu summas 1000 eurot laenuperioodiga 5 kuud. E OÜ poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja E OÜ juhatuse liige A E (kostja) samal kuupäeval kirjaliku käenduslepingu nr xxxx. Hageja kandis 11.07.
  2. a E OÜ pangakonto arveldusarvele laenu summas 1000 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma 1122,85 eurot (laenusumma koos laenu kasutamise eest arvestatud intressiga), aastane intressimäär 47,9%, krediidi kulukuse määr 60,32% ning laenu viimase osamakse tähtpäev 10.12.
  3. a. Hageja täitis talle laenulepingust langeva kohustuse – andis E OÜ´le laenu, tehes vastava ülekande E OÜ arveldusarvele. Seevastu E OÜ ja kostja rikkusid solidaarvõlgnikena laenulepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu nr xxxx täitmiseks laekus hagejale kostjalt 11.08.
  4. a kuupäeval 225 eurot. E OÜ ei katnud kogu võlgnevust ning oli laenu tagastamisega viivituses kauem kui kolm kuud. Hageja saatis 23.11.
  5. a lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse E OÜ´le ja 12.12.
  6. a hoiatuse kostjale. Hageja ütles laenulepingu 27.12.
  7. a kuupäevaga üles, edastades vastavad teavitused kostjale ja E OÜ´le. Hageja palub: 1) rahuldada hagiavaldus ning mõista A E´lt (isikukood: xxxx) Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079) kasuks välja põhivõlg summas 815,34 eurot, intress summas 82,94 eurot, 20.05.2019 seisuga arvestatud viivis summas 418,92 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 45 eurot ning edasiulatuv viivis määraga 0,25% päevas alates 21.05.2019 kuni 2 2-19-100294 põhinõude (815,34 eurot) kohase täitmiseni; 2) jätta kõik menetluskulud A E kanda ning mõista A E Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulud summas 270 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot.

§ 484

.2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude hüvitamist 20 eurot ulatuse. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt

§ 484.2 peab kohus hageja menetluskulusid summas 20 eurot põhjendatuks.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 270 eurot (250+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (270 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.