KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3071 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Silver Reinsaar määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu PJOTR JASTREMSKI, isikukood 39812135223, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2017 lõpp 15.04.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada PJOTR JASTREMSKI temale Viru Maakohtu 23.05.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Pjotr Jastremskile katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada Pjotr Jastremski katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Pjotr Jastremskit katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Pjotr Jastremskit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata. Määrata Pjotr Jastremski kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Pjotr Jastremski karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Pjotr Jastremskile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 23.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3071 tunnistati Pjotr Jastremski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 30.06.2017 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. Kohus luges Pjotr Jastremski karistuse kandmise alguseks 25.04.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Pjotr Jastremski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Pjotr Jastremski vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et on muutunud. On hakanud aru saama oma tegude tagajärgedest. Kõik juhtus sellepärast, et ta oli halvas seltskonnas, läks kõigega kaasa ja tahtis teisetele näidata, et on 2 kõva mees. Kahetseb oma tegusid ja on aru saanud, et tegi valesti. On vanglas õppinud oma agressiooniga toime tulema. On läbinud kõik programmid, programmis ``Õige hetk`` õppis ennast talitsema. Tööl hakkab käima xxxx firmas Xxxx. Kui vabaneb, siis võtab ühendust firma omanikuga ja läheb kohe tööle. Tal ei ole vastavat haridust, kuid kohapeal õpib. Enne vangistust ta ei tarvitanud alkoholi,
- aasta järgi on võetud see, et tarvitas alkoholi. Suhtumine narkootikumidesse on nüüd halb, enne vangistust oli sõltlane, kuid sotsiaalprogramm ``Eluviisitreening`` näitas talle õige tee. Tal olid sõltuvuse pärast ka terviseprobleemid, südame rütmihäired ja sellepärast ei taha ta enam tarvitada. Kui ta vanglasse tuli, siis olid tal suhtlemisprobleemid, kuid enam ei ole, suhtleb kõigiga normaalselt. Kontrollnõudeid hakkab ta korralikult täitma, sest ta tahab vabaduses olla. Selgitab, et kontaktisik sai temast valesti aru, ta ei saa isaks, vaid kavatseb pere luua. Kui kohus peab vajalikuks, siis on ta nõus ka täiendavaid programme läbima. Kaitsja palub, et kohus tutvuks muusikaterapeudi arvamusega. Seal on väga põhjalikult kirjeldatud seda, kuidas on kinnipeetav oma käitumist muutnud ja kuidas see väljendub. Väga detailselt on toodud esile see, et teraapia vältel on tunduvalt paranenud kinnipeetava keskendumise võime, vähenenud ärevus ja on kasvanud tema eneseusk ja eneseväärtuse tunnetamine, mille tulemusena suudab ta varasemast oluliselt paremini toime tulla tagasilöökidega elus. On kirjas, et isik saab aru, et mida ta on enda elus valesti teinud, miks ta on sattunud sinna, kus ta on ja samas tuleb välja ka see, et ta on väga motiveeritud edaspidi käituma õiguskuulekalt. Eriti oluline on see, et terapeut on väga palju temaga tegelenud, on läbinud temaga 32 teraapia seanssi ja selle tulemusena toetab doktorikraadiga psühhoterapeut kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kõik kuriteoga seotud sündmused eelnesid muusikateraapiale. Kontaktisik on väga põhjalikult kirjeldanud, kuidas toimus selline muutus, et alguses oli kinnipeetav mitte kõige eeskujulikum, kuid just selle vangistuse ja nendes programmides osalemise käigus ta ongi muutunud. Nähtub, et ta on kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused täitnud, läbinud kõik programmid ning kõik on väga positiivne. Dokumentidest nähtub, et ta on aru saanud, miks ametnikud temaga töötavad ja ta võtab selle abi vastu. Kui kohus ta tingimisi enne tähtaega vabastab, siis katseaeg ja kriminaalhooldus kujuneb pikemaks kui see aeg, kui ta vangistusest vabaneks. Seega säilib riigil pikemalt kontroll tema üle, samas toimub kergema kontrolli tingimustes ja see annabki isikule võimaluse vangistusest järk-järgult vabaduse poole liikuda, see aitab teda kindlasti resotsialiseeruda ja on talle kindlasti toeks, võrreldes selle olukorraga, kus ta aprillikuuni oleks vanglas ja siis satuks vabadusse. Lisaks kõigele on tal pulma-aastapäev, mida ta võiks tähistada vabaduses. On toimunud oluline muutus just selle vangistusaja jooksul ja seetõttu võiks kaitsja hinnangul anda talle võimaluse näidata, et tal tõepoolest on sellest vangistusest olnud kasu ja ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 6 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole koguaeg olnud 3 õiguspärane, kuid see on pidevalt muutunud paremuse poole. Kuigi kinnipeetaval on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, on ta osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes edukalt, sealhulgas ta töötab alates 15.05.2017 vangla majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammid ``Eluviisitreening`` ja ``Õige hetk``, lõpetas
- klassi, alustas õpinguid
- klassis ning on vestelnud korduvalt agressiooni maandamise teemadel. Lisaks osaleb ta noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, mille raames on hea käitumise eest käinud korduvalt väljasõitudel kodus. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused toetavad samuti tema vabastamist. Tal on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas majas, kus ta elas ka enne vangistust. Majas hakkab ta elama koos vanaemaga, kellega koos elas ta ka enne vangistust, kuid kellega suhted ei olnud kõige paremad. Vangistuse jooksul on suhted vanaemaga paranenud, vanaema on nõus, et kinnipeetav vabanemisel temaga koos elama hakkab. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud. Tal puuduvad nii ametliku töö tegemise kogemus, kutsetunnistused kui ka tööoskused, mis aitaksid tal vajadusel töökohta leida. Vabanemisel on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ Xxxx. Kindel töökoht tagab kinnipeetavale igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Tal on tasumata kohustusi üle 10 000 euro, kuid enda sõnul on nende tasumine talle prioriteediks. Kuigi kinnipeetav on kuritegusid varem toime pannud ka materiaalse kasu saamiseks, vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski asjaolud, et lisaks tema sissetulekule on peres sissetulekuks ka abikaasa töötasu ning vanaema, õde ja ema on nõus teda vajadusel materiaalselt toetama. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ka grupis, kuid ta on olnud ise pigem eestvedaja, mitte mõjutatav, seega puudub risk seoses kriminaalse tutvusringkonna negatiivse mõjuga. Kinnipeetav tunnistab, et on varem kuritarvitanud alkoholi ja tarvitanud narkootilisi aineid, kuid enda sõnul tarvitas viimati
- aasta aprillikuus ning ta on nüüdseks läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mille tulemusena on jõudnud arusaamisele, et soovib edaspidi hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. Kuigi kinnipeetav oli enne vangistust tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, mille käigus rikkus ta korduvalt kontrollnõudeid ja kohustusi, tuleks kohtu hinnangul siiski anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on tunnistanud enda probleeme ja on nõus probleemide lahendamiseks elus muutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4