1-18-8937/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8937 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Janek Katteli vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Janek Katteli (ik 37209092756) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Rakvere Advokaadibüroole vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt Janek Kattelile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
6. Mõista Janek Kattelilt riigituludesse menetluskuluna välja 54 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Janek Kattelil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 15.11.2018 otsusega tunnistati J. Kattel süüdi KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui J. Kattel ei pane 1 aasta ja 6 kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ning lg 2 p-des 2 ja 5 toodud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 03.12.
10. Kriminaalhooldusametnik esitas 19.07.2019 maakohtule erakorralise ettekande J. Kattelile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.
11. Tartu Maakohtu 30.08.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja J. Kattelile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
12. Tõendamist on leidnud, et 12.07.2019 tarvitas J. Kattel alkoholi ja tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,99 mg/l kohta. J. Kattel rikkumist ei eita. J. Kattel on ka varasemalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, s.o 23.05.
13. Sel korral pidas kriminaalhooldusametnik võimalikuks J. Kattelit kirjalikult hoiatada. Sellele vaatamata ei muutnud J. Kattel oma käitumist ja jätkas tarvitamist. Juba 12.07.2019 tuvastati J. Kattelil taaskord alkoholijoove. Kuna J. Kattel oli 12.09.2019 alkoholijoobes olles ka vägivaldne oma ema suhtes, kasutades ema suhtes vaimset vägivalda, toimetati J. Kattel politseiametnike poolt kainenema. Kui politseiametnikud tegid 15.07.2019 J. Katteli elukohas järelkontrolli, selgus, et J. Kattel on tarvitanud ka amfetamiini ja kanepit.
14. Arvestades J. Katteli senist kriminaalhoolduse käiku ja suhtumist, leiab maakohus, et kriminaalhoolduse jätkamine J. Katteli puhul ei ole otstarbekas ja ei täida eesmärki Siinkohal peab maakohus oluliseks, et Tartu Maakohtu 15.11.2018 otsusega kohustati J. Kattelit tegelema ka enda alkoholiprobleemiga, s.o alluma alkoholismivastasele ravile. Kuigi J. Kattel on esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid, et ta on käinud psühhiaatri vastuvõttudel, ei ole maakohus veendunud, et J. Kattel on alkoholiprobleemiga kriminaalhoolduse ajal aktiivselt ja tulemuslikult tegelenud. Nimetatud veendumust kinnitab J. Katteli selgitus, mille kohaselt on ta psühhiaatri juures regulaarselt käinud alates aastast 2012 ja põhjusel, et ta otsib rahu. Seda, et J. Kattel käib lisaks muudele põhjustele psühhiaatri vastuvõtul ka alkoholiprobleemiga, J. Kattel kinnitanud ei ole. Samas peab maakohus oluliseks, et kohtuistungil selgitas J. Kattel, et ta saab alkoholiravi (lisaks muule ravile) ja tal ei ole narkootikumidega probleeme olnud pikemat aega.
15. On ilmne, et J. Katteli puhul on tõsiseks probleemiks tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus, misläbi muutub isik ohtlikuks ka teistele isikutele, kasutades nende suhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Kuna J. Kattel ei ole siiani aru saanud mõnuainete tarvitamisega seotud probleemidest ega ole ilmselgelt motiveeritud sellega tegelema, on J. Kattelist lähtuvad riskid uute kuritegude toimepanemiseks (ennekõike vägivallakuritegude toimepanemiseks) suured. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Katteli kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
17. J. Katteli poolt alkoholi tarvitamine tuvastati 12.07.
18. Pärast seda ei ole J. Kattel enam alkoholi tarvitanud. Samuti tuvastati tal 15.07.2019 ka narko-joove, mis ilmselt saigi määravaks karistuse täitmisele pööramisel. Samas oli J. Kattelil kohustus mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholismivastasele ravile. J. Kattel kinnitab, et ei tarvita enam alkoholi ja ootab psühhiaatri 2 vastuvõttu, mis toimub alles oktoobrikuus. Kaitsja hinnangul ei pea isik tõendama, et ta on alkoholiprobleemidega kriminaalhoolduse ajal aktiivselt tegelenud. Kahtlused tuleks siiski tõlgendada süüdimõistetu kasuks. Pikaajaline ja regulaarne psühhiaatri külastamine kasvõi põhjendusel, et saada rahu, vajaks tähelepanu ning võib olla mõjuvaks põhjuseks, miks isik rikkus kontrollnõudeid. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta isiku tervisliku seisundi, märkides üksnes, et J. Kattelil on diagnoositud psüühikahäire, millest tingituna ta käib psühhiaatri vastuvõtul. J. Kattelil puudub oma kodu, kuigi ta on soovinud seda juba pikemat aega soetada. Lähikondsetega läbisaamine on J. Kattelil halb, arvestades, et ema soovib poja mujale elama asumist ja J. Kattel viidi ema nõudmisel kainenema. Sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ on J. Kattel osa võtnud, kuigi märgitud on vähest huvi ja minimaalset osalemise motivatsiooni. Arvestada tuleks siiski ka sellega, et J. Kattel on praktiliselt jõuludest suveni elanud karskelt. Sellest, et J. Kattel ei soovi paljastada teisi isikuid, ei saa järeldada, et huvi ametnikuga koostöö vastu on vähene. J. Kattel on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, soovib kontrollnõudeid edaspidi korralikult täita ja on asunud alkoholismivastasele ravile, mis jääks vanglasse paigutamise korral pooleli. Maakohtu määrusest on aru saada, et J. Kattelile heidetakse ette tema psüühilisest seisundist tulenevat, mistõttu on isikut vaja ravida, mitte aga pöörata tema karistust täitmisele (vt RKKKm nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Katteli puhul ei ole karistusest tingimisi vabastamine täitnud oma eesmärki, mistõttu temale tingimisi mõistetud vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
20. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et J. Kattelil on käitumiskontrolli ajal kahel korral tuvastatud alkoholijoove, millest esimesel korral hoiatati teda kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikult. Muuhulgas on asja materjalides viiteid sellele, et J. Kattel on tegelikkuses rohkematel kordadel alkoholikeeldu rikkunud, kuna viimase ema on avaldanud, et „Janek tuleb koju joobeseisundis, hakkab karjuma ja sõimama ning lõhub asju“. Samuti kardab J. Katteli ema temaga koos elada. Lisaks on tuvastatud J. Kattelil ühel korral ka narko-joove, s.o süüdimõistetu oli tarvitanud amfetamiini ja kanepit. Tartu Maakohtu 15.11.2018 otsusega keelati J. Kattelil alkoholitarvitamine, missugune keeld on absoluutne. Tuvastamist on leidnud, et J. Kattel rikkus keeldu mitte tarvitada alkoholi lausa selliselt, et politseiametnikud olid sunnitud J. Katteli kainenema viia, kuna ta oli oma ema suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud. Ka J. Katteli alkoholtarvitamise põhjused on ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt küünilised, s.o J. Kattelil oli kas palav, mistõttu ta jõi õlut või „ta oli omadega puntras“ ning otsustas alkoholi tarvitada. Kriminaalhooldusametnik on määranud J. Kattelile osalemise sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid J. Katteli motivatsioon seal osalemiseks oli vähene. Eeltoodu näitab, et tegelikkuses ei ole J. Kattel siiamaani aru saanud temale määratud alkoholikeelu mõttest, kuna ta ei soovi sellega tõsiseltvõetavalt tegeleda. Asjakohatu on ka kaitsja kaebuses toodu nagu ei peaks käitumiskontrollile allutatud isik tõendama enda ravikohustuse täitmist. Nimelt määrati J. Kattelile kohtuotsusega ka kohustus alluda alkoholisõltlastele mõeldud ravile, mille läbimist peab tõendama süüdimõistetu. Asja materjalidest ei nähtu, et J. Kattel oleks toodud kohustust üldse täitnud. Psühhiaatri juures „rahu saamise eesmärgil“ käimine ei ole samastatav alkoholisõltuvusvastasele ravile allumisega.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et J. Katteli alkoholisõltuvus on viimase puhul aga uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Arvestades J. Katteli psüühiliselt ebastabiilset seisundit, mis on suurel määral ilmselt tingitud tema alkoholisõltuvusest, ei ole J. Katteli ühiskonnaohtlikkus käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud, kuna süüdimõistetu eirab jätkuvalt temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi ja ei ole asunud ka 3 ettenähtud ravile. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et J. Kattel ka tegelikkuses üritaks kaebuses toodud viisil enda alkoholisõltuvusest vabaneda, s.o alluda ravile. Vastasel korral oleks isik juba läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi ära kasutanud kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi tegeleda enda alkoholisõltuvusega, samuti asunud ettenähtud ravile.
22. Kõik eeltoodu viitab sellele, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral J. Kattel suure tõenäosusega ei pöörduks ettenähtud ravile, vaid jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel alkoholitarvitamist, mis tema puhul on aga, nagu öeldud, uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Seega ei ole J. Katteli kainust ja seeläbi tema õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole J. Katteli puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb J. Katteli karistus pöörata täitmisele.
23. Mis puudutab aga J. Katteli tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, siis toodu tulnuks prioriteediks seada juba enne vastavate kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumist, mistõttu ei ole tegemist taolise erandliku asjaoluga, millest tingituna ei tuleks temale mõistetud karistust täitmisele pöörata.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25. Kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 54 eurot J. Katteli kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4