KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 16. oktoober 2019 1-19-4008 Juhan Sarv, Maarika

§ 199lg 2 p 9 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3.

septembri

1. a otsus Süüdistatav Enno Kotkas, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Enno Kotka apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
2. Enno Kotkas anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. 2.

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdistatakse E.

Kotkast selles, et: 1) ta võttis Tartus Narva mnt 25a Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära:    

1. detsembril 2018 kl 20.19 paiku ühe pudeli viina Viru Valge Vägev väärtusega 19 eurot 90 senti;
2. detsembril 2018 kl 17.33 paiku ühe pudeli viina Viru Valge Vägev väärtusega 19 eurot 90 senti;
3. detsembril 2018 kl 18.04 paiku ühe pudeli viina Viru Valge Vägev väärtusega 19 eurot 90 senti;
4. detsembril 2018 kl 19.00 paiku ühe pudeli viina Viru Valge Vägev väärtusega 19 eurot 90 senti; 2) ta võttis
5. veebruaril 2019 kl 17.56 paiku Tartus Riia 2 Maksimarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Ehe väärtusega 6 eurot 79 senti; 3) ta püüdis
6. veebruaril 2019 kl 13.53 paiku Tartus Riia 2 Maksimarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli viina Ekstra väärtusega 8 eurot 99 senti. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 4) ta püüdis
7. märtsil 2019 kl 11.50 paiku Tartus Lembitu 2 Konsumi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli Laua viina väärtusega 18 eurot 99 senti, kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Maakohtu otsus
8. Tartu Maakohus tunnistas
9. septembri
10. a otsusega E. Kotka

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega üheks aastaks.

Kohus vähendas E. Kotka vangistust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ehk 8 kuu pikkuse vangistuseni, millest

§ 68lg 1 alusel arvas maha kaks päeva eelvangistust.

Vangistustähtaja alguseks luges kohus

1. märtsi
2. a, mil E. Kotkas kinni peeti. Sama otsusega mõistis maakohus E. Kotkalt välja lisaks menetluskuludele ka kahjuhüvitised kannatanute klasuks.
3. Põhjendades E. Kotkale mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist.

§ 199

lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Analüüsides E. Kotka süü suurust, märkis kohus, et kuigi süüdistatav varastas või püüdis varastada suhteliselt väheväärtuslikke asju (s.o väärtusega kuni 20 eurot), pani ta toime seitse kuritegu (s.o viis lõpuleviidud vargust ja kaks varguse katset). See arv osutab süüdistatava kõrgele kuritegelikule aktiivsusele ja suhteliselt suurele süüle. E. Kotkas kahetses toimepandud tegusid ja kohtul pole alust kahetsuse siiruses kahelda. Seega esineb

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. E. Kotka karistusregistri väljavõttest ja tema suhtes tehtud kohtuotsustest nähtub, et teda on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sh viis korda süstemaatilise varguse või süstemaatilise varguse katse eest. Harju Maakohtu 13. märtsi 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2038 karistati E. Kotkast

§ 199lg 2 p 9 järgi 9-kuulise vangistusega ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle vangistus 6 kuud. Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7417 karistati E. Kotkast taas

§ 199lg 2 p 9−§ 25 lg 2 järgi vangistusega.

Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-883 karistati E. Kotkast

§ 199lg 2 p 9−§ 25 lg 2 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Seejärel karistati E. Kotkast Harju Maakohtu 24. augusti 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7225

§ 199lg 2 p 9−§ 25 lg 2 järgi vangistusega, mis asendati 178 tunni üldkasuliku tööga.

Harju Maakohtu

1. augusti
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7410 karistati E. Kotkast vaid 5 päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist toime pandud teo eest uuesti

§ 199lg 2 p 9−§ 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, misjärel kujunes E. Kotka karistuseks 4 kuud vangistust. Juhindudes

§ 65lg-st 2 suurendati seda karistust Harju Maakohtu 24.

augusti

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja E. Kotka liitkaristuseks moodustus 9 kuud 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega vabastati E. Kotkas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 6-kuulise katseajaga. Maakohtu määrus jõustus
4. märtsil 2

§ 199lg 2 p 9 järgi karistuseks üks aasta vangistust, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. APELLATSIOON

1. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni (ja apellatsioonitähtaja jooksul ka apellatsiooni täienduse) süüdistatav E. Kotkas, kes taotleb talle mõistetud vangistuse lühendamist. E. Kotkas märgib, et selles kriminaalasjas kevadel kokkulepet sõlmides taotles prokurör tema karistuseks 7 kuud vangistust. Kokkuleppe kinnitamisel kohtus ta kahjuks hirmust ja meeltesegaduses taganes kokkuleppest ning soovis ka prokuröri taandada. Kohtusaalist väljudes jooksis prokurör tema juurde, oli püha viha täis ning karjus talle, et alla ühe aasta pikkuse vangistuse ta enam ei saa. Algul ei pööranud tema sellele tähelepanu, aga praegu näib prokuröri tookordne väljaütlemine natuke ähvarduse ja isikliku vihana selle eest, et prokurör ei saavutanud enda tahtmist. Prokurör taotles kohtus nüüd temale ühe aasta pikkust vangistust. Tal tekib küsimus, et kas tema kuritegu on pärast poolt aastat vahi all olemist raskemaks läinud, kui see oli kevadel kokkuleppe sõlmimise ajal. Vahi all ta uusi kuritegusid toime ei pannud ja mingeid probleeme pole ka olnud. Kohtus prokurör väitis, et kohtupraktika kohaselt nõutakse iga toimepandud episoodi eest üks kuu vangistust. Ehk siis tema vangistus võiks olla 7 kuud, kuna tal oli 7 vargust. Seega palub ta, et ringkonnakohus vaataks tema karistuse üle ja võimalusel vähendaks seda. Ta on peres ainus, kes leiva lauale toob, kuna kihlatu käib viimast aastat ülikoolis ja kasupoeg õpib Tartu Kutsehariduskeskuses. Seega on perel praegu väga raske majanduslikult toime tulla. Ta teab, et oleks sellele pidanud varem mõtlema. Ta kahetseb kogu hingest oma tegusid ning tunneb häbi. Vabaduses hakkaks ta kohe kahjusid korvama. Tal on elu- ja töökoht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et E. Kotka apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7) 3

§ 56

lg 1 ls 1 tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema sooritatud teost. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus pädev lahendama karistuse küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest, mille hulka kuuluvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Selline kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik on apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11) 10. Menetletavas asjas ei ole maakohus E. Kotkale karistusmäära valikul materiaal- ega menetlusõigust rikkunud. Esimese astme kohus on oma otsuse punktides 29–32 põhjalikult ja veenvalt selgitanud, miks ta mõistab E. Kotkale

§ 199lg 2 p 9 järgi karistuseks just ühe aasta pikkuse vangistuse.

Seejuures ei jätnud kohus süüdistatava karistamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus

§ 56

lg 1 esimest lauset kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse kohtuotsuse tühistamiseks.

1. Apellatsioonis ei esita E. Kotkas argumente selle kohta, et maakohtul oleks jäänud tema karistuse osas midagi tähendust omavat käsitlemata. E. Kotka kaebuse keskne argument seisneb selles, et varem aset leidnud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus küsis prokurör temale väiksemat karistust. Ringkonnakohus selgitab E. Kotkale, et kohtupraktikas on leidnud aktsepteerimist lähenemine, mille kohaselt on kokkuleppemenetluse olemusega kooskõlas, kui selle läbirääkimiste käigus teeb prokurör teatavaid järeleandmisi mh süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus asjas nr 3-1-1-96-09, p 9). Ehk siis antud kriminaalasjas prokuröri poolt praeguselt raskema karistuse küsimises E. Kotkale ei ole midagi iseäralikku ning kindlasti ei saa selles näha prokuröri kättemaksu kokkuleppemenetluse luhtumise eest. Pealegi ei mõistnud süüdistatavale karistust mitte prokurör, vaid kohus, kes leidis, et E. Kotka karistamine üheaastase vangistusega on igati seaduslik ja põhjendatud.
4. Veel märgib E. Kotkas, et prokuröri kinnitusel nõutakse iga toimepandud poevarguse episoodi eest karistuseks üks kuu vangistust, ehk tema vangistus võiks olla pikkusega 7 kuud. Ringkonnakohus leiab, et E. Kotkale mõistetud ühe aasta pikkune vangistus on kooskõlas kohtupraktikaga ja seda ei ole alust muuta.

on 56 lg 1 kohaselt peab kohus karistust mõistes mh arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki. E. Kotkast süüdistatakse seitsme varguse (sh kahe varguskatse) toimepanemises. Varem on teda kriminaalkorras karistatud koguni kuuel korral, sh viiel puhul süstemaatiliste varguste eest. Eelnevad karistused, sh mitu vanglakaristust (pikim neist 9 kuud) E. Kotkast seaduskuulekalt käituma ei pannud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et eelmärgitu viitab üheselt vajadusele eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada E. Kotkale karistus varasemast suuremas määras ning aastase vangistuse mõistmine temale on põhjendatud ja sobilik. Kusjuures sellise karistuse mõistmisel on kohus juba arvestanud 4