Obsah (10)

§ 199§ 74§ 65§ 202§ 212§ 64§ 265§ 76§ 75§ 256

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6406 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi (05.10.201-07.10.2013 toime pandud kuriteoepisood) 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 13.09.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse, võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega karistati M. Tõnusood

§ 199

lg 2 p–de 7 ja 9 järgi (07.02.201509.02.2015 toimepandud kuriteoepisood) 2 aasta vangistusega,

§ 202

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega ja

§ 212

lg 1 järgi 4 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12.03.2018 otsusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 ning Riigikohtu 21.02.2019 otsustega) mõistetud liitkaristusega, s.o 5 aasta pikkuse vangistusega, lugedes

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning kohtuotsuste kogumis mõisteti lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millise karistuse ärakandmist arvestati alates 10.02.2016. Süüdistuses

§ 265

lg 1 ja

§ 202lg 2 p 1 järgi mõisteti M.

Tõnusoo õigeks. Karistuse kandmise lõpp on 10.02.

2. Viru Maakohtu 23.08.2019 määrusega jäeti M. Tõnusoo ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
3. M. Tõnusoo suhtes koostatud iseloomustuse koostamisel tugines kinnipidamisasutus arhiveeritud andmetele, mistõttu käsitles maakohus M. Tõnusoo suhtes koostatud iseloomustust valikuliselt ja jätab täielikult hindamata iseloomustuse viited arhiveeritud karistusandmetele ning neist tehtud järeldustele. 2.
4. M. Tõnusoo on ära kandnud poole mõistetud vangistusest. Seega on M. Tõnusoo puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks tulenevalt

§ 76lg 1 p-st 2.

2.

1. Tutvudes M. Tõnusoo kohta koostatud vangla iseloomustusega ja hinnates M. Tõnusoo enda kohtuistungil avaldatut, nendib maakohus, et võimaliku vabanemise korral on M. Tõnusoo kindlustatud nii kindla elukoha kui ka legaalsete sissetulekuallikatega. M. Tõnusoo pikk elu- ja töökogemus (sh pikaajaline töökogemus valdkonnas, mis ühtlasi on ka M. Tõnusoo hobiks) on kahtlusteta ka sellised, mis võimaldavad tal legaalset sissetulekut teenida ka siis, kui koostöö töökohagarantii andnud ettevõtetega ei peaks mingitel kaalutlustel/põhjustel laabuma. Väljaspool vaidlust on seegi, et M. Tõnusood ümbritseb vabanemise korral ka toetav perekond abikaasa ja (täiskasvanud) laste näol. Lisaks sellele pole M. Tõnusoo puhul täheldatavad mistahes sõltuvushäired, mis võiks mõjutada tema vabanemisjärgset toimetulekut. Märkida tuleb aga seda, et viidatud asjaolud olid M. Tõnusool olemas ka ajal, mil ta pani toime tema süüdimõistmise aluseks olnud kuriteod. Seega tuli maakohtul kaaluda asjaolusid ja hinnata neid põhjuseid, mis M. Tõnusoo kuritegelikule teele viisid; samuti seda, kas ja millist kaalu võivad need põhjused evida tema edasipidise õiguskuulekuse kontekstis. 2.
2. Vabastamisküsimuse arutamise istungil märkis M. Tõnusoo, et kuritegude toimepanemiseni viisid teda tema enda tegevuse ebaõige hindamine, ebaõige suhtumine mõningatesse asjadesse, enda kuritegeliku käitumisega sidumine, aga ka majandusliku kasu saamine. Hinnates M. Tõnusoo karistamise aluseks olnud tegusid, nentis maakohus, et kõik tema poolt toime pandud kuriteod on olemuslikult varavastased. Tegude tehioludest järeldub kahtlusteta ja selgelt, et need on toime pandud planeeritult ja isikliku kasu saamise eesmärgil. Eitades isikliku kasu saamist, tõusetuks küsimus, miks M. Tõnusoo pidi üldse karistamise aluseks olevaid tegusid toime panema. Süüdimõistmise aluseks olnud tegude ajafaktor räägib sellestki, et illegaalset (täiendavat) sissetulekut on M. Tõnusoo teeninud pikemaajaliselt (loe: aastate jooksul). Neist asjaoludest järeldas maakohus, et kuigi M. Tõnusoo ise on hinnanud ennast väheste kulutustega säästlikuks inimeseks, siis on tema varasem, s.o kuritegude väline sissetulek olnud ebapiisav. Ebapiisav sissetulek on omakorda viinud M. Tõnusoo teiste isikute vara/omandit kahjustavate käitumisaktideni. Maakohtul ei olnud võimalik mööda vaadata ka asjaolust, et kohtuotsuste kohaselt on isikute grupis kuritegude toimepanemisel olnud just M. Tõnusool kaalukas roll. Seega, kuigi kuritegelikku käitumist võisid mõjutada ka mitmed inimlikud faktorid, sh M. Tõnusoo enda ebaõiged käitumis- ja valikotsused, on M. Tõnusoo enda/tema lähedaste mõistliku majandusliku toimetuleku tagamine, majandusliku kasu saamine olnud kuritegude toimepanemisel kaalukaimaks faktoriks. Sellest johtuvalt on M. Tõnusoo vabastamisel, vabastamisküsimuse menetluse käigus tehtaval prognoosotsustusel keskne tähendus tema edaspidisel majanduslikul toimetulekul. 2 2.
3. M. Tõnusoo on vabanemise korral kindlustatud töökohaga. Juba varem märkis maakohus sedagi, et M. Tõnusoo pikaajaline töökogemus tagab talle eelduslikult sissetuleku ka siis, kui töökohagarantii andnud ettevõttega peaks töösuhe katkema. M. Tõnusoo on jõudnud ka pensioniikka, mistõttu on talle sissetulek tagatud ka riikliku pensionisüsteemi kaudu. M. Tõnusoo toimetulekule avaldab positiivset tuge ka elukaaslase töötamine. St, et oma igapäevakulutusi saab M. Tõnusoo kanda elukaaslasega ühiselt. Märgitu osutab, et M. Tõnusoo majanduslik toimetulek saab võimaliku vabanemise korral olema eelduslikult positiivne ja välistatud peaks olema uute kuritegude toimepanemise. 2.
4. Loetletud positiivsete asjaolude taustal polnud maakohtul võimalik jätta aga tähelepanuta, et 31.07.2019 seisuga on M. Tõnusool ca 24 000 euro suurune võlgnevus. Tegemist on küllaldaselt suure rahalise vääringuga, mis avaldab mõju M. Tõnusoo vabanemisjärgsele toimetulekule. Tema kuritegude-aegne käitumine, s.o majandusliku heaolu parandamine läbi pikaajalise kuritegeliku käitumise näitab, et legaalselt saadavate rahaliste vahenditega ümberkäimine on M. Tõnusoo jaoks olnud juba varem problemaatiline, ent veelgi enam M. Tõnusoo suhtes koostatud iseloomustuse kohaselt ongi M. Tõnusoo sissetulek pikemaajaliselt olnud mitteametlik. Kui inimene on kinnipidamiseelsel ajal saanud mitteametlikku sissetulekut, ta on (täiendavat) sissetulekut teeninud kuritegude toimepanemisega ja tal on täitmata rahalisi kohustusi ca 24 000 euro suuruses summas, siis on need asjaolud kogumis sellised, mis ei veennud maakohut M. Tõnusoo vabanemisjärgses majanduslikus hakkamasaamises. Tema varasem käitumine pika aja jooksul suure hulga varavastaste kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise vähemalt esialgselt võimatuks ja vähe-veenvaks. 2.
5. Maakohus võttis otsustuse tegemisel arvesse sedagi, et M. Tõnusoole tutvustati individuaalset täitmiskava alles 02.07.2019 ja lühikese ajavahemiku tõttu pole olnud võimalik temaga läbi viia resotsialiseeruvaid vestlusi/programme. Võttes arvesse kuritegelikule käitumisele viinud asjaolusid, on maakohus veendumusel, et M. Tõnusoo vabastamise eelduseks on resotsialiseeruvate, mh tema toimetulekut parandavate tegevuste läbimine. Taoliste programmide/vestluste läbimine võimaldab isikul endal hinnata paremini oma riskikäitumist, suunab eelduslikult hoiduma tegudest, millel on karistusõiguslik kvaliteet, õpetab taolist käitumist/tegevust ära tundma ning ideaalis peaks aitama kaasa ka tema paremale majanduslikule toimetulekule. Taolisi omandatavaid teadmisi/oskusi pidas maakohus M. Tõnusoo puhul seda olulisemaks, et viimase ehk 30.05.2019 kohtuotsuse alusel kohaldati M. Tõnusoo suhtes karistuse liitmist

§ 65lg 2 alusel.

M. Tõnusoo karistatuse valguses tähendab see, et tingimisi mõistetud karistusega määratud katseajal pani ta toime uued kuriteod. St, et M. Tõnusoo suhtes tuleb kinnipidamisasutuses rakenda enne tema vabastamist resotsialiseeruvat tegevust, mis aitaks kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele. 2.

1. M. Tõnusoo kaitsja palus maakohtul vabastamisküsimuse arutamisel arvesse võtta asjaolu, et Harju Maakohtu 03.06.2019 määrusega pidas maakohus võimalikuks M. Tõnusoo ennetähtaegset vabanemist. Vastuseks kaitsjale märgib kohus, et on kõnealuse määrusega tutvunud. Osutada tuleb aga sellele, et Harju Maakohtu määruse sisulised seisukohad ei ole üle kantavad antud otsustuse tegemisse. Seda põhjusel, et M. Tõnusoo suhtes on õiguslik olukord muutunud ja pärast Harju Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärust on M. Tõnusoo süüdi mõistetud Harju Maakohtu 30.05.2019 kohtuotsusega, mis jõustus 15.06.
2. Maakohus nõustub täielikult kaitsjaga, et kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes ei saa pidada õigustatuks ja ainuüksi see asjaolu ei saa viia negatiivsete tagajärgedeni, ent see pole ka põhjuseks, miks kohus M. Tõnusoo suhtes Harju Maakohtust diametraalselt erineva lahendi teeb ja ta vabastamata jätab. Uute kuritegude lisandumine, sõltumata sellest, kas kriminaalasja lahendatakse ühes või mitmes menetluses, kinnitab veelkord M. Tõnusoo erakordselt aktiivset kuritegelikku käitumist. 3 Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 23.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Tõnusoo kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.
4. Kaevatavas määruses on maakohus viidanud, et M. Tõnusool on õigus tuginedes

§ 76lg 1 p-le 2 tingimisi ennetähtaegsele vabanemisele.

Samas materjalid isiku vabastamiseks on esitatud

§ 76lg 1 p 1 alusel ehk M.

Tõnusoo on soovinud vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Seda küsimust kohus lahendanud ei ole. Seega ei ole võimalik teada, kas vabanemine elektroonilise järelevalve alla on maakohtu hinnangul võimalik. Kriminaalhooldaja on esitanud ka asjas oma arvamuse, et M. Tõnusoo võimalik elukoht elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobib. Eelnevast lähtuvalt on kaebaja hinnangul tegemist menetlusõigusnormi rikkumisega, kuivõrd maakohus ei lahendanud isiku suhtes taotlust, mida ta esitas. Kaebaja hinnangul on see aluseks maakohtu poolt tehtud määruse tühistamiseks. 3.

1. Maakohtu seisukoht, et M. Tõnusoo ei ole läbinud resotsialiseeruvaid vestlusi on ebaõige. M. Tõnusoo avaldas kohtuistungil, et on vastavaid vestlusi läbinud. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kaitsja pöördus M. Tõnusoo kontakt-isiku Alina Kuznetsova poole päringuga, tuvastamaks, kas ja milliseid resotsialiseeruvaid vestlusi on M. Tõnusoo vanglas olles läbinud. Kaitsja esitas vangla vastuse, mille kohaselt 26.07.2019, 07.08.2019, 29.08.2019 on süüdimõistetu vestelnud kriminaalhooldusametnikuga. 3.
2. Ei ole kahtlust selles, et M. Tõnusoo soov on ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Seda on isik näidanud ka vangistuses olles. M. Tõnusool ei ole ühtegi rikkumist, mis kinnitab, et isik suudab käituda ka edaspidiselt õiguskuulekalt. Nii vangla kui ka süüdistaja toetavad vangistatu ennetähtaegset vabastamist. 3.
3. Allakirjutanu hinnangul on õige küll maakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärus, mis M. Tõnusoo vangistusest elektroonilise valve alla ennetähtaegselt vabastas, ei ole üle kantavad kaevatavasse otsustuse tegemisse. Allakirjutanu hinnangul ei saa aga jätta nimetatud määrust ka tähelepanuta. Allakirjutanu hinnangul üksteisele ajalises mõttes lähedased otsustused ei saa teineteisest kardinaalselt erineda. Ometi see käesoleval hetkel on see nii juhtunud. 3.
4. Allutades isiku elektroonilise valve alla on võimalik saada vastus, kas isik suudab käituda õiguskuulekalt naasmisel ühiskonda. Allumine kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele võimaldab pisimagi rikkumise korral lõpetada ennetähtaegne vabastamine. Käesoleva määruskaebuse esitamise seisuga jääb M. Tõnusool temale mõistetud reaalsest vanglakaristusest kanda veel alla 2 aasta. Kaitsja hinnangul on süüdlane teinud piisavalt samme tõendamaks, et on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kaitsja arvates tuleb isikule anda võimalus tõestada, et ta suudab elada meie ühiskonnas õiguskuuleka kodanikuna.
5. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.09.
6. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevalt ei ole põhjendatud M. Tõnusoo ennetähtaegne vabastamine ning vastupidises seisukohas ei veena ringkonnakohut ka esitatud kaitsja määruskaebus. 4
8. Ringkonnakohtu hinnangul väärib tähelepanu määruskaebuses väljatoodu, et kuigi süüdimõistetu tahtis ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve alla, ei ole maakohus sellele vähimatki tähelepanu pööranud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist KrMS § 339 lg 2 mõttes põhistamiskohustuse rikkumisega, millist rikkumist on KrMS § 341 lg 3 alusel võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, lisades omapoolsed põhistused, kuna ringkonnakohus leiab, et vaatamata elektroonilise valve kohaldamise võimalikkusele ei ole põhjendatud M. Tõnusoo ennetähtaegne vabastamine.
9. Nimelt Viru Vangla on edastanud 01.08.2019 dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendid pealkirjaga TEV materjalide edastamine Mart Tõnusoo 1-17-
10. Nimetatud kiri sisaldab vangla iseloomustust, mille kohaselt avaneb süüdimõistetul tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 10.08.2018 ja võimalus vabaneda elektroonilise valve alla 10.10.
11. Lisaks vangla iseloomustusele on kirjaga kaasa pandud elukoha sobivuse kontroll-leht elektroonilise valve kohaldamiseks, elektroonilise valve nõusolekud, kodukülastuse/elukoha kontrolli leht ning hilisemalt on lisanud süüdimõistetu nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ja kaitsja saamise taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul, kuna elektroonilise valve alla vabastamise tähtaeg on möödas, ei arutada enam

§ 76

lg 1 p 1 mõttes elektroonilise valve alla vabastamise võimalust, vaid vabastamist sama sätte p 2 alusel. Küll elektroonilise valve kohaldamise nõusolekuid ja kodukülastusi saab võtta kui süüdimõistetu soovi võtta endale lisakohustus alluda elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 mõttes, s.o arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Seega on maakohus õigesti analüüsinud formaalsete eelduste täidetust, kuid on jätnud lubamatult tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud soovi alluda elektroonilisele valvele. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et formaalsed nõuded seoses elektroonilise valvega on täidetud – olemas on süüdimõistetu nõusolek alluda elektroonilisele valvele, toimunud on elukoha kontroll ning elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on elukoha omanikult, seal elava ning sinna sisse kirjutatud isikute nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile XXX .

1. Vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks koos formaalse eelduste täidetusega lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamiseks leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et M. Tõnusoo ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, miks ei ole ennetähtaegne vabastamine võimalik. Kaitsja heidab maakohtule ette, et ebaõige on seisukoht, et M. Tõnusoo ei ole läbinud resotsialiseeruvaid vestlusi. M. Tõnusoo avaldas kohtuistungil, et on vastavaid vestlusi läbinud. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Määruskaebuse kohaselt pöörduti M. Tõnusoo kontakt-isiku poole ning kaitsja esitas sellest tulenevalt vangla vastuse, mille kohaselt 26.07.2019, 07.08.2019, 29.08.2019 on süüdimõistetu vestelnud kriminaalhooldusametnikuga. Ringkonnakohus märgib, et maakohus lähtub otsust tehes maakohtule esitatud kinnipeetava iseloomustust, mille vangla on koostanud 31.07.2019 ning kui menetlusosalistel on sellest erinevat informatsiooni, tuleb sellekohane informatsioon ka kohtule tõenduslikult esitada, sest asjaolud kohtule materjalide esitamisega ajaga võrreldes võivad olla muutunud. Käesolevalt nii on ka kaitsja talitanud, saades vanglast vastuse päringule, mille kohaselt kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on süüdimõistetule planeeritud sotsialiseeruvaks tegevuseks vestlused kriminaalhooldusametnikuga majandusliku toimetuleku võimalustest seaduskuulekal viisil ning kriminaalse tutvusringkonna mõjudest. Kriminaalhooldusametnik on M. Tõnusooga vestelnud 26.07.2019, 07.08.2019 ja 29.08.
2. Kokkuvõtvalt andis kinnipeetav ülevaate oma 5 nägemusest, kuriteo ajendid jäävad esialgu segaseks ning ta tunnistab, et allub kergelt sotsiaalsele survele ning tal on raske inimestele „ei“ öelda. Lisaks sellele on isik väga avatud, asjades ja väljaütlemistes väga täpne ning ei eita enda kuritegelikku käitumist, kuid omad süüdistuste osas oma arvamus. Tegemist on väga rahuliku ja tasakaaluka suhtlejaga. Kriminaalhooldusametniku sõnul enam vestlusi ei ole vaja teha. Ringkonnakohus võtab arvesse kaitsja poolt esitatud lisa, kuid leiab, et sellest ei ole võimalik veel põhjapanevaid järeldusi teha. Seda enam, et tegemist ei ole süüdimõistetu esimese karistusega ning käitumisest on tuvastatav kriminaalse käitumise juurdumine. Miks selle vestluse pinnalt saaks teha järelduse, et süüdimõistetu on edaspidiselt otsustanud oma käitumist muuta, käesolevalt ei selgu. Süüdimõistetu on osalenud resotsiaaliseerivates tegevustes, mis on positiivne. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, talle mõistetud karistusi ning karistuste aluseks olevaid tegusid, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et süüdimõistetud suudab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Tõsi, käitumine vangistuses on üks asjaolu, mille pinnalt tuleb hinnata uute kuritegude toimepanemise riski, kuid kui hinnata kõiki asjaolusid kogumis, siis puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu ei jätkaks süütegude toimepanemist nii nagu ta on seni teinud. Ka asjaolu omaette, et nii vangla kui ka süüdistaja toetavad vangistatu ennetähtaegset vabastamist, ei tähenda seda, et M. Tõnusoo tuleks automaatselt vabastada ennetähtaegselt, vaid analüüsida tuleb siiski kõiki

§ 76

lg-st 4 tulevaid asjaolusid kogumis, mida ka maakohus tegi ning millisele osale ei ole ringkonnakohtul midagi ette heita. Küll on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu soovib lisakohustusena alluda elektroonilisele valvele. Ka see asjaolu ei maanda ringkonnakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski sellisel määral, mis tooks endaga kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu on toime pannud nii vargusi, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise, turustamise, kelmusi kui ka kindlustuskelmusi. Nimetatud kuritegude toimepanemiseks ei ole alati vajalik kodust lahkumine ning enamgi veel, M. Tõnusool on olnud juhtiv roll kuritegude toimepanemisel. Seega ei maandaks elektrooniline valve ka käesolevalt uute kuritegude toimepanemist vajalikus määras. Süüdimõistetul tuleb mõistetud vangistust edasi kanda. Kuigi määruskaebuses leitakse, et allutades isiku elektroonilise valve alla on võimalik saada vastus, kas isik suudab käituda õiguskuulekalt ühiskonda naasmisel, leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetule on antud varasemalt korduvalt võimalusi ning varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Seega käesolevalt puudub veendumus uskuda süüdimõistetu seisukohti ja uskuda tema motivatsiooni. 9. Määruskaebuses leitakse, et põhjendamatult on kõrvale jäetud Harju Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärus, mis M. Tõnusoo vangistusest elektroonilise valve alla ennetähtaegselt vabastas. Ajalises mõttes lähedased otsused ei saa teineteisest kardinaalselt erineda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult nimetatud asjaolu käsitlenud ning kohtukolleegium nõustub sellega. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tegemist võib olla küll ajaliselt lähedaste määrustega, kuid selle aja jooksul võivad olla ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulised asjaolud muutunud. Nii ka käesolevalt. Vaidlusaluse küsimuse keskne Harju Maakohtu määrus on tehtud 03.06.2019 asjas nr 1-166452. Nimetatud kriminaalasjas kannab süüdimõistetu karistust

§ 256

lg 1 p 1, § 199 lg 2 p-de 6, 7, 9, § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 212lg 1 järgi.

Kriminaalasja nr 1-16-6452 aluseks olev kohtuotsus jõustus 21.02.

1. Ennetähtaegse vabastamise määrus jõustus 19.06.
2. Käesoleva ennetähtaegse menetlemise aluseks oleva kriminaalasja otsus jõustus 15.06.2019, mis tähendab, et ennetähtaegse vabastamise otsus oli tehtud enne, kui kriminaalasja nr 1-17-6406 otsus oli jõustunud ning lähtuvalt süütuse presumptsioonist ei saanud jõustumata 6 lahendit arvestada otsustuse tegemisel. Seega olid eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel M. Tõnusood iseloomustavad asjaolud teised kui praegusel hetkel. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus jääb edutuks.
3. Süüdimõistetu M. Tõnusoo lepinguline kaitsja vandeadvokaat T. Mällas esitas ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, milles taotleb E. Musta kasuks 480 eurot menetluskulude väljamõistmist advokaadibüroo arvelduskontole. OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts on väljastanud 31.08.2019 arve nr 255t süüdimõistetu M. Tõnusoole seoses kaitsega kriminaalasjas – õigusabiteenused: tutvumine Viru Maakohtu kohtumäärusega ja määruskaebuse koostamine ja esitamine kohtule – summas 480 eurot, sh käibemaks 80 eurot. Arve kohaselt on osutatud õigusabiteenust 4 tunni ulatuses. Kaitsja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 480 eurot M. Tõnusoo kanda.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Viru Maakohtu
5. augusti 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu põhistused seoses elektroonilise valvega. Määruskaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 7