1-19-2808/47

(18267000079)Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Orvi Koik, Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. septembri 2019 otsus lühimenetluses Kriminaalasja viis kirjalik menetlus lahendamise Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Janek Haponen (ik: 37503096048) ringkonnaprokurör Merike Lugna, süüdistatava kaitsja Ahto Sirendi RESOLUTSIOON
2. Pärnu Maakohtu
3. septembri 2019 kohtuotsus Janek Haponeni suhtes jätta muutmata.
4. Janek Haponeni apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Pärnu Maakohtu
6. septembri 2019 otsusega lühimenetluses tunnistati Janek Haponen süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg (20.05.2018 - 21.05.2018 ja 29.05.2018 31.05.2018), s.o 5 päeva ja kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 8.12.2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o vangistuse 7 kuud ja 29 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. J. Haponenil tuleb ilmuda karistust kandma Tallinna Vanglasse kutse alusel ja karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. MP tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja J. Haponenilt mõisteti MP kasuks välja 239 eurot, AS-i P tsiviilhagi rahuldati täielikult ja AS-i Pi kasuks mõisteti J. Haponenilt välja 3.95 eurot. Menetluskuludena mõisteti J. Haponenilt riigi tuludesse määratud kaitsja tasu ja kulud summas 842,88 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 1652,88 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
7. Janek Haponen oli antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 20.01.2018 enne kella 22.32 Pärnu linnas XXX korteris X pani enda paremas käes oleva noa tera risti enda ees püsti seisva AS kaela ette vahetusse lähedusse, öeldes samal ajal AS-le, et ta oma käes oleva mobiiltelefoni esiku riiuli peale paneks. Kuna AS tundis reaalset hirmu, et J. Haponen võib temale noaga füüsiliselt haiget teha, pani AS enda mobiiltelefoni riiuli peale, misjärel J. Haponen langetas enda käes oleva noa ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil enda kätte AS mobiiltelefoni Huawei P9 Lite DS IMEI: 864776031723752 koos SIM kaardi ja mobiiltelefoni ümbritsevate nahkkaantega ning kaante sees oleva Pärnu bussisõidukaardi ja Pärnu Keskuse kinkekaardiga, põhjustades AS-le varalise kahju kogusummas 274 eurot. Seejärel, kui AS oli esiku põrandale põlvili laskunud, lõi J. Haponen AS jala labaga ühel korral paremale poole ribide piirkonda, tekitades AS-le füüsilist valu; KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, kes on KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud kahel korral 12.01.2018 (tegu 26.12.2017) ja 13.05.2018 (tegu 13.05.2018), viibides 20.05.2018 kella 20.33 paiku Tallinnas XXX asuvas ja AS P-le kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe akutrelli Easy Drill Bosch

(4053423201338)maksumusega 115,90 eurot, ühe elektroonilise hambaharja Oral B Smart

(44210201180326)maksumusega 119,00 eurot, kaks spordikella Garmin Fore Runner

(75375914883)maksumusega 169,00 eurot ühe kella eest ja lõiketangid

(4007875352962)maksumusega 3,95 eurot, s.o. kaupa kogusummas 576,85 eurot. Isikud asetasid võetud kaubad J. Haponeni käes olnud kotti ning seejärel mõlemad möödusid kassast, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. J. Haponeni poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on osaliselt korras ning tagastatud kauplusele; samuti KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, kes on KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud 12.01.2018 (tegu 26.12.2017), 13.05.2018 (tegu 13.05.2018) ja 24.05.2018 (tegu 23.05.2018), võttis 29.05.2018 kella 13.49 ajal Pärnu linnas XXX asuvast Q AS-le kuuluvast C kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil 500 grammise Saaremaa rosinapätsi väärtusega 0,49 senti, möödudes kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

1. Maakohtus J. Haponen ennast röövimise episoodis süüdi ei tunnistanud. Enda ütluste kohaselt nõudis ta AS-lt üksnes valjuhäälselt telefoni äraandmist ja võttis kannatanult telefoni ära, kuid teda ei röövinud, sest vägivalda ei kasutanud. Varguste toimepanemises tunnistas süüdistatav ennast süüdi. Kohus leidis, et J. Haponen nõudis AS-lt telefoni üleadmist, mitte ei võtnud seda ise näiteks salaja isiku taskust vms. Kuivõrd J. Haponen võttis kannatanult ära mobiiltelefoni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk pani toime mobiiltelefoni varguse vähemalt kannatanu nähes, ei ole röövimine tuvastamist leidnud. Kohtu hinnangul on tegemist avaliku vargusega ja tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. 20.05.2018 Xs toime pandud varguse katses ja 29.05.2018 Cs toime varguse katses on J. Haponeni süü täielikult tõendatud. Et 20.01.2018 episoodi osas leidis tuvastamist lõpuleviidud vargus, ammenduvad eelnevad varguse katsed lõpuleviidud teos ja seega ei ole vajalik täiendav viide KarS § 25 lg-le 2, mistõttu on J. Haponeni tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Tuvastamist leidnud vargused ning vargused, mille eest on süüdistatavat väärteokorras karistatud, on ta toime pandud umbes poole aasta jooksul, mis kinnitab üheselt, et varastamine on kujunenud J. Haponenile elustiiliks. Hinnates J. Haponeni süü keskmiseks ja arvestades puhtsüdamlikku kahetsust, samuti asjaolu, et mobiiltelefoni varguse pani J. Haponen toime katseajal, on karistusena võimalik kohaldada üksnes reaalset vangistust. Reaalse vangistuse mõistmist lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele toetab ka asjaolu, et süüdistataval puuduksid ilmselgelt rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, kuid mõistetav karistus peab olema selline, mis mõjutaks J. Haponeni edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. J. Haponenilt välja mõistetavad menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud, tegemist ei ole põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Kannatanu MP tsiviilhagi on põhjendatud 239 euro ulatuses ja kuulub J. Haponenilt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
2. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatav. Apellatsiooni sisust nähtuvalt vaidlustab J. Haponen maakohtu otsuse osas, milles ta tunnistati süüdi AS mobiiltelefoni varguses ja temalt MP kasuks tsiviilhagi väljamõistmises. Selgitab, et telefoni viskas ta vihast aknast välja, omastada seda ei tahtnud. Talle jääb arusaamatuks, mille eest peab tema tasuma kaitsjatasu, kui kaitsja otsust edasi ei kaevanud. Palub tema asjad üle vaadata ja teha „õiglane“ otsus.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri 2019 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
5. oktoobrini
6. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Prokuratuuri hinnangul ei anna süüdistatava apellatsioon alust seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks ega apellatsiooni rahuldamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
7. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses süüdistatava apellatsioonis esitatud seisukohtadega, kriminaaltoimiku materjalidega ja prokuratuuri kirjalike seisukohtadega leiab, et vaidlustatud otsus on nii J. Haponeni KarS § 199 lg 2 p 5 järgi süüditunnistamise, temalt MP kasuks tsiviilhagi hüvitamise kui ka kaitsjatasu väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis esitatud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna.
8. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 selgitanud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatu pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti J. Haponeni suhtes, sh mobiiltelefoni varguse episoodis, tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mida maakohtul polnud asja arutamise ajal teada või millele maakohus oleks jätnud kohtuistungil hinnangu andmata.
9. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, sh ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium ei jaga süüdistatava seisukohta selles, et maakohus on teda AS mobiiltelefoni varguses ebaõigesti süüdi tunnistanud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on ennast AS-lt mobiiltelefoni äravõtmises maakohtu istungil süüdi tunnistanud. Samas nähtub süüdistatava ütlustest sedagi, et mobiiltelefoni enda kätte saamiseks tegi ta kõva häält (kd I, lk 132-134) ja peale telefoni enda valdusesse saamist, viskas ta selle aknast välja. Etteruttavalt märgib kohtukolleegium, et apellandi selgitus mobiiltelefoni omastamise soovi puudumisest ei ole tuvastatud tõendikogumist tulenevalt asjakohane ega tulene ühestki kohtuistungil hinnatud tõenditest. J. Haponeni sellekohased ütlused ühegi kohtuistungil hinnatud tõendiga ei riimu. Nimelt, põhjendatult on maakohus osundanud otsuses tähelepanu tunnistaja OO ütlustele, mille kohaselt kuulis OO, kuidas süüdistatav käskis AS-l mobiiltelefon talle anda ja kui J. Haponen kööki tuli, nägi ta J. Haponeni käes AS kuldset mobiiltelefon koos ümbrisega, mille J. Haponen telefoni ümbert ära võttis. Ta ei julgenud öelda, et AS telefon on J. Haponeni käes, sest kartis, et J. Haponen võib talle selle eest midagi teha. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta vihane ja viskas AS mobiiltelefoni peale viimase korterist lahkumist köögi aknast välja. Seega puudub vaidlus selles, et pärast mobiiltelefoni AS valdusest välja minemist saavutas J. Haponen selle valduse ja seeläbi tegeliku võimu asja üle ning oli tema otsustada, mis telefonist edasi saab. Kuigi peale AS-lt süüdistatava poolt mobiiltelefoni äravõtmist oli see mõnda aega küll JS kasutuses, siis vaatamata sellele, kas J. Haponenil oli tahe telefon endale jätta või mitte, oli tal selle omastamise tahe, kuna soovis mobiiltelefoni kannatanult ära võtmisega saada tegelikku võimu AS kasutuses oleva mobiiltelefoni üle. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-11 märkinud, et KarS § 199 objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta (vt RKKKo 3-1-1-15-10, p 12). Seega J. Haponen pidi teadma või vähemalt möönma, et mobiiltelefoni endale üleandmise nõudmise esitamisega nõuab ta vallasasja, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi teise valduses. Vaidlus puudub selles, et AS mobiiltelefon läks tema valdusest süüdistatava valdusesse üle kannatanu nõusolekuta. Varguse koosseisu realiseerimise seisukohast ei oma tähtust, mis sai mobiiltelefonist pärast seda, kui selle valdus läks üle J. Haponenile. Vastupidiselt apellandi seisukohale on usaldusväärselt tõendatud, et J. Haponeni käitumine vastab võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult, kannatanu nähes. Mittenõustumine kohtu järeldustega ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Maakohus, mõistes J. Haponeni süüdi AS mobiiltelefoni varguses KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, on andnud süüdistatava käitumisele õige juriidilise hinnangu ja kohaldanud õigesti materiaalõigust.
10. Vaidlustatud kohtuotsusega on J. Haponenilt MP tsiviilhagi katteks välja mõistetud 239 eurot, millega süüdistatav apellatsioonist nähtuvalt ei nõustu. Seonduvalt kannatanu kasuks välja mõistetava varalise kahju hüvitamisega peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kannatanu on esitanud arusaadava ja selge tsiviilnõude süüdistatava vastu. Tulenevalt KrMS § 233 lg-s 1 sätestatust võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluses, mis muuhulgas tähendab seda, et süüdistatav nõustus sellega, et kohus teeb otsuse kriminaaltoimiku materjalide põhjal. J. Haponenile oli kohtuistungil tagatud võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid, kriminaaltoimiku materjalides oli esitatud piisav teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ning milline tsiviilnõue on tema vastu esitatud (kd I, lk 21). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole J. Haponen maakohtus kannatanu MP tsiviilhagile vastu vaielnud ega avaldanud soovi loobuda kriminaalasja lahendamisest lühimenetluses. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osalise rahuldamise põhjendused on maakohus oma otsuses esitanud. Seega apellatsioonis esitatud seisukoht, et telefoni eest ei pea tasuma isik, kes pole telefoni rikkunud, ei ole tõsiseltvõetav ega tulene seadusest. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. AS-lt süüdistatava poolt varastatud mobiiltelefoni maksumust kinnitab Telia arve nr XXXXXXX, mille kohaselt on MP ostnud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot (kd I, lk 5) ja kannatanu ütlustega mobiiltelefoni kaante maksumuse osas. Et maakohus mõistis J. Haponeni AS mobiiltelefoni varguse episoodis süüdi ja kohtukolleegium sellega täielikult nõustub, on MP tsiviilnõude osaline rahuldamine põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuivõrd varaline kahju MP-le on tekkinud J. Haponeni kuritegeliku käitumise tulemusena, peab kannatanule tekitatud kahju hüvitama süüdistatav.
11. Apellatsioonist tulenevalt jääb süüdistatavale arusaamatuks, mille eest peab tema tasuma kaitsjatasu, kui kaitsja otsust edasi ei kaevanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt moodustuvad süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses J. Haponenile osutatud õigusabi eest. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on KrMS § 45 lg 4 p 2 järgi teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses kohustuslik, kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud. J. Haponeni loobumine kaitsjast asja materjalidest tulenevalt tuvastatav ei ole. Küll aga on tuvastatav, et kaitsja valmistus ja osales kohtuistungitel maakohtus ka 2.05.2019 ja 20.05.2019, kuhu süüdistatav jättis ilmumata. Sõltumata sellest, kas kaitsja peab vajalikuks kohtuotsuse peale edasi kaevata või mitte, hüvitab KarS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium nõustub, et arvestades kriminaalasjas tuvastatut, ei ole tegemist põhjendamatult suure kaitsja tasu ja kuludega. Lisaks tuleb märkida, et nähtuvalt J. Haponeni karistusregistri õiendist, ei ole teda kriminaalkorras karistatud mitte esmakordselt, vaid ta omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu juba varasemalt tehtud süüdimõistvatest kohtuotsustest tulenevalt pidi olema talle arusaadav ka kohustus tasuda süüdimõistmise korral menetluskulud, milleks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väide, et kohtule esitas kaitsja tasutaotlused prokurör, on ainetu ega tulene asja materjalidest. Kaitsja esitab tasutaotluse menetlejale, s.o prokurörile või kohtule, kes selle kinnitab või mitte. J. Haponenilt on määratud kaitsjale makstav tasu põhjendatult välja mõistetud.
12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
13. septembri 2019 kohtuotsuse Janek Haponeni suhtes muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/