2-18-14548/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14548 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.04.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1720 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja v/adv Madis Päts Kostja/vastustaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.04.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks (resolutsiooni punkt 4), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 6).
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2017–27.09.2018 eest 1695 eurot, määrata selles osas kindlaks otsuse täitmise viis ja kord ning jätta menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
3. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagiavaldus rahuldada; 2 2) Välja mõista YY-lt XX kasuks igakuine elatis alates 28.09.2018 määras pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 09.11.2024; 3) Välja mõista YY-lt XX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2017– 27.09.2018 eest 1695 eurot; 4) Igakuine elatis tuleb tasuda CC (C) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“ ning viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda eelnevalt viidatud arvelduskontole 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades iga kuu
4. kuupäevaks; 5) Kõik kostja poolt hagejale menetluse kestel makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele; 6) Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
6. 28.09.2018 esitatud hagi ja 05.10.2018 täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista miinimumsummas elatise alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise 1720 eurot. Hageja palus kohustada kostjat tasuma tagasiulatuv elatis alates otsuse jõustumisest 3 kuu jooksul võrdsetes osades.
7. Hagi kohaselt on kostja alates
8. aastast osalenud hageja ülalpidamises ebaregulaarselt ning alates juulist 2018 ei ole hageja kostjalt elatist saanud. Tagasiulatuva perioodi osas on kostja keeldunud makseid tegemast. Hageja palus mõista välja tagasiulatuva elatise alates novembrist 2017 ja võttes arvesse miinimumelatist kõnesoleval perioodil ning kostja tehtud makseid, on tagasiulatuv nõue 1720 eurot (s.o 2x235+5x250). 3 Kostja vastuväited
9. Kostja palus rahuldada hagi osaliselt, vähendades tagasiulatuvalt sissenõutava elatise suurust poole võrra 860 euroni ja võimaldada selle tasumist võrdsetes osades 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks päevaks alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Samuti palus kostja igakuise elatise nõude osas rahuldada hagi osaliselt, võimaldades ajutiselt kuni kostja raske majandusliku olukorra paranemiseni vähendada igakuist elatist pooleni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud määrast. Majandusliku olukorra paranemise korral kohustub kostja uuesti tasuma elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras.
10. Kostja raske majanduslik olukord ei võimalda seadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamise kohustust nõuetekohaselt täita. Kostjal puuduvad praegusel hetkel igasugused püsivad ja/või regulaarsed sissetulekud. Kostjal on teine täisealine ülikoolis õppiv laps, kellele ta peab samuti seadusjärgses ulatuses elatist maksma. Kostja tegeleb ettevõtlusega ja asutas uue ettevõtte, mis on alles käivitusfaasis ning tarnijate ja klientide otsimine käib. Esimese astme kohtu otsus
11. 04.04.2019 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja igakuise elatise alates 28.09.2018 pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena (2018.a 250 eurot ja 2019.a 270 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis tuleb tasuda CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“ ning viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kohus jättis hagi rahuldamata ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 1720 euro väljamõistmiseks. Kohus märkis, et kõik kostja poolt hagejale menetluse kestel makstud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
12. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, kuna ei ole alates 28.09.2018 igakuist elatist hageja ema pangakontole tasunud. Samuti tasus ta aasta enne hagi esitamist elatist ebaregulaarselt, s.o üksnes nelja kuu eest. Kostja vastuväideteks on halb majanduslik olukord ning teine laps, kellele kostja peab samuti tasuma elatist. Elatist nõutakse miinimummääras. Hageja igakuiste vajaduste suurusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus tuvastas, et hageja ema igakuine sissetulek on vanemahüvitis 2048.62 eurot (kuni 28.04.2019) ja peretoetus 110 eurot. Kostja tegeleb ettevõtlusega ning on nelja äriühingu juhatuses. Kostjal perioodil 01.08.2018– 31.01.2019 püsivat sissetulekut ei ole. Kostja sissetulekuks nimetatud perioodil on erinevad sularaha sissemaksed. Kostjale kuulub sõiduauto Toyota Avensis, muu registrisse kantav vara puudub. Kohus ei tuvastanud kostja elustandardi mittevastavust tema väidetavale varalisele seisundile. Kohus leidis, et puudub alus elatise vähendamiseks, kuna kostja esiletoodud halb varaline seisund ning täisealine poeg ei lähe PKS § 102 lõikes 2 sätestatud aluste alla. Viidatud säte peab silmas alaealisi lapsi ning samuti on tõendamata kostja täisealise poja abivajadus ja kostja poolt talle elatise maksmine. Kohtu hinnangul on kostja suuteline tööd leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama. Tõendatud ei ole, et kostja ei oleks suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks alaealisele hagejale sissetulekut. Seega oli põhjendatud välja mõista igakuine elatis miinimummääras. 4
13. Tagasiulatuva elatise osas leidis kohus järgmist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt lahend nr 3-2-1-35-16, punktid 19 ja 20). Hageja on tõendanud, et nõudis nimetatud perioodil kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist. Vaatamata nimetatule leidis kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning sellest tulenevalt ei suudaks kostja sel juhul täita hageja igakuise elatise tasumise kohustust. Kostja pakkus tagasiulatuva elatise tasumist pooles ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kostjapoolse õigeksvõtuga tagasiulatuva elatise tasumiseks 860 euro ulatuses ning kohus ei ole seetõttu kostja nimetatud väitega seotud. Kuna kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras, siis antud juhul paneks poole tagasiulatuva elatise tasumine kostja raskesse majanduslikku olukorda. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise välja mõistmine enam oma eesmärki, s.o hageja ülalpidamise ülesannet. Seega jättis kohus tagasiulatuva elatise nõude täielikult rahuldamata.
14. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõikele 1 ja leidis, et arvestades hagi osalist rahuldamist, on põhjendatud ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Elatisenõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, sealjuures ei ole asjaolude väljatoomiseks vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärset summat oleks saanud kasutada laste ülalpidamiseks (vt lahend nr 2-16-135, punkt 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
15. 30.04.2019 apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning palub teha selles osas uue otsuse, millega tagasiulatuva elatise nõue rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16. Kohus ei ole kindlaks teinud kõiki faktilisi asjaolusid, mis pidanuks olema otsuse tegemise aluseks. Kostja taotles nii elatise kui tagasiulatuva elatise vähendamist raske majandusliku olukorra tõttu. Kohus ei ole tuvastanud kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja võimekust, kuivõrd ei ole teada, millised on tema igakuised vältimatud kulutused ega see, mille arvelt ta neid kulutusi katab. Seega on põhjendamata kohtu seisukoht, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja leidis maakohtus, et kostja sissetulekutena võiks käsitleda üksnes ebakorrapäraseid sularaha sissemakseid pangakontole, mille päritolu ja eesmärk on ebaselge. Samuti leidis hageja, et kostja elab Pirita uusasumis, 54m2 korteris, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub UU-le, lisaks on kostja avaldanud, et talle kuulub sõiduauto Toyota Avensis. Hageja leidis, et olenemata kostja ning korteriomaniku omavahelisest suhtest, kaasnevad nii kostja elukoha kui talle kuuluva sõidukiga igakuised kulutused, millele lisanduvad kulud toidule, riietusele, tervisele jne. Isegi kui arvestada kostja väidet, et ta on oma kulutusi piiranud miinimumini (mille kohta ühtegi tõendit siiski esitatud ei ole), ei ole eluliselt usutav, et ta elatab ennast paarisaja euroga kuus ning on samas valmis ka sõlmima kompromissi hageja 5 ülalpidamiseks ca 135 euro igakuiseks tasumiseks ja veelgi enam, toetama ka kõrgkoolis õppivat täisealist poega, mille kohta samuti ühtegi tõendit esitatud ei ole. Eeltoodud hageja seisukohti kohus ei analüüsinud, mistõttu jääb arusaamatuks lõppjäreldus sellest, et kostja on küll suuteline tasuma igakuist elatist seadusjärgses miinimummääras, kuid tagasiulatuva elatise tasumine paneks kostja vaatamata isegi osamaksetega tasumisele äärmiselt keerulisse olukorda. Selles osas on otsus täielikult põhjendamata ning üllatuslik.
17. Hageja hinnangul saab kostja poolt hagivastuses ja istungil avaldatud kompromissiettepanekust järeldada, et kostja on hagi osaliselt TsMS § 440 lõike 1 tähenduses õigeks võtnud. Kohtu seisukoht, et tegemist ei ole õigeksvõtuga, mistõttu ei ole kohus sellega seotud, jääb arusaamatuks.
18. Kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-16 on ekslik. Igakuise elatise nõude lahendamisel on maakohus üsna põhjalikult hinnanud kostja varalist seisundit ja võimekust lapsele ülalpidamist pakkuda ning asunud seisukohale, et antud juhul puuduvad sellised asjaolud, mis õigustaksid PKS § 102 lõike 2 tähenduses elatise vähendamist. Kohus juhtis ka istungil kostja tähelepanu, et vanem peab tegema endast kõik oleneva, et lapsele elatist pakkuda ning antud juhul võib see tähendada seda, et kostja peab minema palgatööle. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et eksisteeriks mingi objektiivne takistus (nt töövõimetus), mis ei lubaks tal palgatööle minna ja nii oma majanduslikku võimekust tõsta. Ka töö otsimise väidet ei ole kostja tõendanud. Eelnevat arvestades on vastuoluline maakohtu järeldus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda, samas kui tema tegelikku majanduslikku olukorda ei ole tuvastatud. Järelduse muudab veelgi arusaamatuks asjaolu, et kostja ise on kompromissi korras pakkunud ½ tagasiulatuva elatise nõude tasumist. Hageja hinnangul on kohus ületanud menetlusõiguse piire.
19. Kuivõrd hageja on vaidlustanud hagi osalise rahuldamata jätmise ja taotleb hagi täies ulatuses rahuldamist, vaidlustab ta ka menetluskulude jaotuse. Vastustaja seisukoht
20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud osas, milles hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jäi rahuldamata (resolutsiooni punkt 4), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 6). Seega ülejäänud, st igakuise elatise miinimummääras väljamõistmise, osas on otsus jõustunud.
22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ja jaotab uuesti maakohtumenetlusega seotud menetluskulud. Samuti tuleb vastavalt poolte seisukohtadele määrata kindlaks tagasiulatuva elatise nõude osas otsuse täitmise viis ja kord. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. 6
23. Hageja heidab maakohtule ette, et põhjendamata ja vastuoluline on järeldus, et tagasiulatuva elatise tasumise kohustus on kostjale koormav. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheidetega. Igakuise elatise väljamõistmisel leidis maakohus, et kostja peab olema suuteline tööd leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama ja tagama lapsele miinimummääras elatise. Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et kostja ei ole suuteline oma varalist seisu parandama. Seega ei esinenud aluseid elatise vähendamiseks, kostja halb varaline seisund ega täisealine poeg ei läinud maakohtu hinnangul PKS § 102 lõikes 2 sätestatud aluste alla. Tagasiulatuva elatise osas ei tuvastanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul ühtegi asjaolu, mis võimaldab järeldada, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda ning olla talle ebamõistlikult koormav. Seda ei ole ka võimalik järeldada üksnes asjaolust, et kostjalt on välja mõistetud igakuine elatis olukorras, kus maakohus on ise eelnevalt tuvastanud kostja võimekuse oma sissetulekut suurendada. Ringkonnakohus möönab, et igasuguse võlgnevuse tagantjärgi tasumine on mingil määral koormav, kuid tuleb arvestada, et kostjal on elatise võlgnevus oma alaealise lapse ees, kes jäi seetõttu vaidlusalusel perioodil materiaalselt kehvemasse olukorda. Kostja pidi lapsevanemana olema teadlik, et alaealine laps vajab ülalpidamist ja kohusetundlik lapsevanem saanuks oma kohustust täita jooksvalt vabatahtlikult. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka kostja esiletoodud ajutised majanduslikud raskused seoses uue ettevõtte käivitamisega. Nõustuda võib hagejaga, et alaealine laps vajab kasvamiseks rahalisi vahendeid iga päev ning last kasvataval vanemal puudub võimalus panna lapse vajaduste rahuldamine määramata ajaks ootele kuni teine vanem tegeleb ettevõtte käivitamisega. Lisaks märgib kohus, et ettevõtjast lapsevanemal, kelle sissetulekud võivad olla ebaregulaarsed sõltuvalt sellest, kuidas ettevõttel läheb, tuleks n-ö headel aegadel raha säästmise teel tagada, et tal oleksid piisavad vahendid lapsele ülalpidamise andmiseks ka n-ö halbadel aegadel või teenida n-ö halbadel aegadel sissetulekut palgatööl. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada.
24. Hageja nõudis tagasiulatuva elatise väljamõistmist alates novembrist 2017 kuni hagi esitamiseni (28.09.2018) kokku 1720 eurot (2x235+5x259), s.o 7 kuu eest, arvestades, et kostja on osaliselt sel perioodil makseid teinud. Kostja pangakonto väljavõttest (t lk 29) nähtuvalt on ta viimase makse nimetatud perioodile eelnevalt teinud 26.10.2017 (oktoobrikuu eest), samuti on kostja tasunud elatist 2018.aastal märtsi- kuni juunikuu eest. Seega on hageja arvestatud summa 1720 eurot kooskõlas perioodil november 2017 kuni hagi esitamiseni tasumata miinimumelatisega – 2017.a novembri ja detsembri eest 235 eurot ja 2018.a jaanuari, veebruari, juuli, augusti ja septembri eest 250 eurot. Siiski tuleb praegusel juhul arvesse võtta, et hagi esitati 28.09.2018, millisest kuupäevast alates on vaidlustatud lahendiga kostjalt välja mõistetud igakuine elatis ning selles osas on maakohtu lahend ka jõustunud. Seega saab tagasiulatuva elatisena välja mõista 2018.a septembri eest elatise 27 päeva eest. Arvestades, et septembrikuus on 30 päeva, kujuneb nimetatud summaks 225 eurot [(250/30)x27=225]. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt perioodi 01.11.2017–27.09.2018 eest tagasiulatuvalt väljamõistmisele elatis 1695 eurot (2x235+4x250+225).
25. TsMS § 445 lõikest 1 tulenevalt võib kohus määrata poole taotlusel otsuses kindlaks lahendi täitmise viisi ja korra. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat tasuma tagasiulatuv elatis alates otsuse jõustumisest 3 kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu
26. kuupäevaks. Kostja palus maakohtu menetluses vähendada tagasiulatuvat elatist poole võrra ja võimaldada tal selle tasumist võrdsetes osades 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks 7 päevaks alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja palunud täiendavalt ajatada otsuse jõustumise hetkeks tekkinud elatisraha võla alates 28.09.2018 võrdsetes osades 24 kuu peale.
27. Kolleegium selgitab, et taotlust alates hagi esitamisest tekkinud elatise võla tasumise ajatamiseks ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses lahendada. Kuna kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, on igakuise elatise osas maakohtu otsus jõustunud ja selle täitmisega seonduvad taotlused tuleb lahendada täitemenetluses. Tagasiulatuva elatise osas on ringkonnakohtul võimalik määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord, mh arvestades, et mõlemad pooled on olnud nõus elatisevõla tasumise ajatamisega. Kostja soov tasuda võlgnevus ühe või kahe aasta jooksul ei ole lapse huvidega kooskõlas ega põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on mõistlikuks võla tasumise ajaperioodiks 9 kuud, arvestades võlasummat, samuti kostja kohustust tasuda miinimummääras igakuist jooksvat elatist. Seega tuleb kohustada kostjat tasuma elatisevõlg 1695 eurot võrdsetes osades otsuse jõustumisest alates 9 kuu jooksul, vastavalt hageja soovile iga kuu
28. kuupäevaks. Tagasiulatuva elatisenõude ajatamine ei kahjusta oluliselt lapse huve, arvestades, et tema ülalpidamine on tagatud jooksva elatisega.
29. Seoses hagi rahuldamise ulatuse muutumisega tuleb ringkonnakohtul muuta ka menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda, kuna rahuldas hagi osaliselt. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt kuuluvad hagi ja apellatsioonkaebus täielikult rahuldamisele, on kolleegiumi hinnangul menetluskulude jaotuse osas põhjendatud lähtuda TsMS § 162 lõikest 1 (koosmõjus § 639 lõikega 1) ja jätta maakohtu- kui apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates. Seoses kostja väitega vastuses kaebusele, et elatise vaidluses ei ole vajalik esindajat palgata, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, märgib kolleegium, et menetlusosalisel on seadusest tulenev õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu. Konkreetses asjas konkreetsete kulude põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel.
30. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/