) § 82 lg-s 1 ja § 81 lg-s 1 sätestatut. Haldur asus häälte määramise menetluses lahendama vaidlust, mis oma sisult kuulus nõuete kaitsmise menetlusse ja kohus halduri eksimust ei kõrvaldanud. Hageja III nõuete kujunemine ja olemasolu oli haldurile esitatud dokumentidest selgelt nähtav. Haldur luges põhjendamatult ja ennatlikult hageja III nõuded alusetuks ning jättis sellele tuginedes hääled määramata. Ebaõige häälte määramise tõttu olid kõik 14.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused seoses pankrotitoimkonna moodustamise ja selle liikmete määramisega seadusega vastuolus. Hagejale III enamuses tema nõude ulatuses häälte andmata jätmine mõjutas oluliselt pankrotitoimkonna liikmete valimist. Samuti rikuti võlausaldajate ühiseid huve, sest pankrotitoimkonnas oli suurte võlausaldajate esindajateks valitud üksnes AS SEB Panga esitatud isikud, mistõttu oli pankrotitoimkond ainult AS SEB Panga keskne. Halduri poolt ebaõigesti määratud häälte tõttu oli välistatud mitme suurvõlausaldaja (muuhulgas ka hageja III) osalemine pankrotitoimkonna töös. Hageja III oleks toetanud neljaliikmelist toimkonda ja suurte võlausaldajate esindajana Kristel Viru. Kostja vastuväited hagejate I ja II ning hageja III hagidele
lg 1 alusel võimalik tugineda asjaolule, et kohus oli määranud samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, sest selleks oli ette nähtud teine vaidlustamise kord. Kui võlausaldaja saaks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel tugineda asjaolule, et kohus on määranud samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, siis oleks sel sisuliselt samad tagajärjed nagu
lg-s 4 viidatud määruse vaidlustamisel, kuid väljaspool
§-s 82 sätestatud määruse vaidlustamise korda.
lg-s 4 viidatud häälte arvu määramise määrus jõustub viivitamatult ning kuulub täitmisele koheselt. Seega ei olnud hagejate väited selle kohta, et kohus määras 14.11.2018 koosolekul häälte arvu ebaõigesti, asjakohased tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351 lg 2 tähenduses. Ebaõige oli hagejate I ja II väide, et pankrotitoimkond, mille kahest suure võlausaldaja poolt nimetatud liikmest kaks olid ühe ja sama võlausaldaja poolt pakutud, ei kaitsnud pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Pankrotitoimkond vastas
-is sätestatud nõuetele. Keeldu, et üks võlausaldaja ei tohi nimetada enam kui ühe toimkonna liikme, ei saanud järeldada ka seaduse mõttest ega teistest sätetest. Praktikas võib olla, et võlgnikul ongi üks võlausaldaja või üks suur võlausaldaja, kelle nõue moodustab valdava osa nõuetest. Sellisel juhul on loogiline, et sel võlausaldajal on suurem sõnaõigus toimkonna moodustamisel. Praeguses olukorras vastas moodustatud toimkond igati võlausaldajate huvidele. Pankrotitoimkonna moodustamisel ei olnud põhjust arvestada nende võlausaldajate võimalike huvidega, kes koosolekul kohtu määruse alusel hääli ei saanud. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hagejate I ja II kanda. Kostja menetluskulude välja mõistmist hagejatelt I ja II ei soovinud. Maakohtu 02.04.2019 otsus 6. Kohus jättis hageja III hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja III kanda ja täheldas, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid.
Seadusandja mõte ei olnud lisaks eeltoodud korrale näha ette häälte vaidlustamist üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu, sest sellega kaoks sisuliselt ära
Praegusel juhul ei rikutud 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda. Sellise pankrotitoimkonna moodustamine, kus suurte võlausaldajate esindajatena on valitud üksnes ühe võlausaldaja poolt esitatud isikud, ei ole võlausaldajate huve kahjustav. Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Seadusest ei tulene keeldu, mille kohaselt pankrotitoimkonna liikmeid ei võiks valida ühe võlausaldaja häälteenamusega. Samuti ei rikutud üldkoosoleku otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda. Häälte määramisel hinnati õiguspäraselt kõikide võlausaldajate nõudeid. Haldur lähtus talle esitatud dokumentidest, millest nähtus, et neid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja III kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei olnud. Hagejate I ja II apellatsioonkaebus 7. Hagejad I ja II palusid maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada kehtetuks võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega valiti suurte võlausaldajate esindajana toimkonda J. Alvela ja K. Hinno. Menetluskulud palusid hagejad I ja II jätta kostja kanda. Kohus kohaldas ekslikult ja liiga kitsendavalt
Tõsi, häälte määramise osas oli
-is ette nähtud eraldi vaidlustamise regulatsioon (
lg 4), kuid paralleelselt toimuv häälte määramise kohtuvaidlus ei välistanud võlausaldaja kaebeõigust juhul, kui ta ei saanud õigusvastaselt üldkoosolekul hääletada. Õiguslikult oli lubamatu olukord, kus esines oht, et võlausaldajalt oli alusetult võetud õigus osaleda hääletusprotsessis (sest talle jäeti ebaõigesti hääled määramata), kuid võlausaldajal ei olnud õigus vastuvõetud otsuseid vaidlustada. Vaieldamatult oli ilmne, et kui hagejatele häälte mittemääramise otsus oli õigusvastane ning hagejatele oleks pidanud andma nõuete alusel hääled, oleks hagejatel olnud häälteenamus. Hagejad ei oleks olnud vastuvõetud otsustega nõus ja otsuseid ei oleks saanud sellisel kujul vastu võtta. Seega ei vastanud otsus seadusele ja rikkus seadusest tulenevaid nõudeid (
lg 1).
lg-s 4 viidatud häälte arvu määramise lahend kuulub täitmisele viivitamatult, kuid ei jõustu viivitamatult, sest selle peale saab esitada määruskaebuse. Seetõttu oleks olnud mõistlik, et üldkoosolek ei võta vastu otsuseid enne, kui häälte määramise vaidlus on jõustunud määrusega lahendatud.
lg 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
ei defineeri fraasi „võlausaldajate huvid“. Tõlgendamise kaudu tuli asuda seisukohale, et võlausaldajate ühistes huvides oli eelkõige see, et erinevate võlausaldajate huvid oleksid toimkonnas esindatud, mitte see, et toimkonnas oleks vaid ühe võlausaldaja esindaja, kes saaks oma äranägemise järgi dikteerida menetluse käiku. Mõlema suure võlausaldaja esindaja nimetamine ühe võlausaldaja (AS SEB Panga) poolt oli vastuolus kõigi võlausaldajate ühiste huvidega ning just selline olukord andis aluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
5 Hageja III apellatsioonkaebus 8. Hageja III palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada. Veel palus hageja III tema menetluskulud hüvitada. Häälte ebaõigesti määramine (määramata jätmine) on aluseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
lg 1 alusel, mida kinnitab ka Riigikohtu seisukoht 10.06.2015 kohtulahendis nr 3-2-1-59-15, p-s 12. Maakohus leidis otsuses, et
lg-s 1 toodud aluste esinemine ei olnud tõendatud ning järeldas, et hagi rahuldamiseks puudus alus. Kohus tuvastas seejuures, et vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel seadusest tulenevaid nõudeid ei rikutud (hääled olid õigesti määratud) ning otsusega võlausaldajate ühiseid huve ei kahjustatud. Maakohtul puudus pädevus hinnata häälte määramise õiguspärasust. Seda küsimust lahendati teises menetluses. Kohus oleks pidanud praeguses asjas menetluse peatama, et ära oodata pankrotimenetluses häälte määramise (tsiviilasi nr 2-18-11704) määruskaebemenetluse tulemus. Maakohtu otsuse põhjendused olid vastuolulised. Ühelt poolt leidis kohus, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel ei saa vaidlustada võlausaldajatele üldkoosolekul halduri poolt määratud häälte arvu. Teisalt tuvastas maakohus otsuse järgmises punktis, et haldur määras hääled
lg 3 kohaselt temale võlausaldajate poolt esitatud dokumente analüüsides ning tegi seda korrektselt. Kohus ei saanud seda aga hinnata, sest sellist nõudeavaldust kohtule ei esitatud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei kaitsenud kõigi võlausaldajate huve, sest sinna olid suurte võlausaldajate esindajatena valitud üksnes AS SEB Panga esitatud isikud. Seetõttu oli 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastuolus
lg-ga 1 ja kahjustas võlausaldajate ühiseid huve
Vastused apellatsioonkaebustele
lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale, s.t milleks pidi seadusandja ette nägema häälte määramise vaidlustamise korra, kui sellel järelmeid ei ole. Erinev on olukord juhul, kui võlausaldajate üldkoosolekul määratud hääled muudetakse uute asjaolude ilmnemisel
Viidatud sätte alusel häälte muutmine ei too kaasa varem määratud häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist. Praegu ei olnud aga tegu viimati kirjeldatud juhtumiga. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud või on vastu võetud teatud võlausaldajatele ebaõigesti määramata jäetud häälte tõttu, häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see
lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse võib
lg 1 kohaselt vaidlustada, kui see ei vasta seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (vt ka Riigikohtu 24.04.2019 otsust asjas nr 2-18-4471, p 17; 01.10.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-15, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul rikuti otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda, kuivõrd otsus võeti vastu ebaõige häälteenamuse alusel, mis tekkis ebaõigesti määramata jäetud häälte tõttu. Samuti rikuti otsusega võlausaldajate huve, kuivõrd hagejatele ebaõigesti häälte määramata jätmise tõttu ei olnud neil võimalik kaasa rääkida mh pankrotitoimkonna liikmete valikul. Eelneva tõttu määrati pankrotitoimkonda suurimate võlausaldajate esindajateks isikud, keda teised võlausaldajad peale AS SEB Panga ei toetanud. Häälte õige määramise korral oleks vaidlustatud otsus suure tõenäosusega kujunenud teistsuguseks.
lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega ja sama paragrahvi teise lõike järgi on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigel ajal teatatud. Seega sätestab pankrotiseadus põhimõtte, et otsused võetakse vastu kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega. Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega (
Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel ja häälte arvu määramise menetluses saab eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks (Riigikohtu 10.01.2012 määrus asjas nr 3-2-1-144-11, p 14). Pankrotihaldur, tuginedes ebaõigesti tehingu näilikkusele, lähikondsusele, majanduslikule sisule jne, jättis mh hagejatele hääled võlausaldajate üldkoosolekul määramata või määras hääled marginaalses ulatuses. Sellega rikkus pankrotihaldur
§-s 82 sätestatud häälte määramise korda (tuvastatud Ringkonnakohtu 20.05.2019 määrusega), mis võimaldas võlausaldajate üldkoosolekul otsused vastu võtta sisuliselt ühe võlausaldaja (AS SEB Panga) häältega. Võlgniku pankrotimenetluses oli suurema kui 100 000 euro suuruste nõuete omajaid kokku viis: AS SEB Pank, Osaühing Hexanor Haldus, hageja I, hageja II ja hageja III. Suurimatest võlausaldajatest määras haldur hääled tervikuna AS SEB Pangale ja osaliselt (marginaalses 7 ulatuses) Osaühing Hexanor Haldusele ning hagejale III. Hagejate vaidlustatud otsus (J. Alvela ja K. Hinna määramine võlausaldajate esindajatena pankrotitoimkonda) võeti vastu AS SEB Panga poolthäältega. Kõik teised võlausaldajad, kellele olid hääled määratud, hääletasid vastu, sh hageja III (I kd lk 8 pöördel-9; II kd lk 9 pöördel-10). Vastu oleksid toimikumaterjalidest nähtuvalt hääletanud ka hagejad I ja II. Kusjuures ringkonnakohtu poolt määruskaebemenetluses määratud hääli arvestades oleks hagejate häälte hulk ületanud AS SEB Panga hääli (AS SEB Pangal oli esimese nõude eest 59 438 häält, teise nõude eest 1 571 häält). Jõustunud ringkonnakohtu määrusega määrati hagejale I 99 432 häält, hagejale II 46 735 häält ning hagejale III ühe nõude eest 3 835 häält ja teise nõude eest 5 562 häält (II kd lk 81-85). Seega oleks juba ainuüksi hageja I häältega vaidlustatud üldkoosoleku otsus kujunenud teistsuguseks. Eespool märgitu tõttu tuleb apellatsioonkaebused rahuldada ning maakohtu 31.12.2018 ja 02.04.2019 otsused tühistada ning hagejate hagid rahuldada. Menetluskulud 13. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb hagide ja apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja pankrotivara kanda. Nimelt on võlausaldajate menetluskulud pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 1 mõttes, mis kantakse
Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.