KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2221 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Stanislav Essersi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu STANISLAV ESSERS, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 38304132210, Karistuse kandmise algus 20.03.2019 ja lõpp 06.10.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta STANISLAV ESSERS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Stanislav Essersile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Essersi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 20.03.2019 otsusega tunnistati Stanislav Essers süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.03.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Stanislav Essersi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Enam ta vanglasse sattuda ei taha. Teab, et praegu on võimalik elektroonilise valve alla vabaneda. Kui teda vabastatakse elektroonilise valve alla, siis ta pöördub rehabilitatsioonikeskusesse. Selgitab, et emal olid terviseprobleemid, mistõttu oli ta sunnitud koju sõitma ning seepärast läks ta rehabilitatsioonikeskusest ära. Iseloomustuses märgitu, et ta oli 2018 ravil, ei ole õige. Tal ei ole üledoosi olnud ka pärast rehabilitatsioonikeskusest tulekut. Peale xxxx ära tulekut läks ta metadooni ravile. Vanglas enam ei tarvita ka metadooni, on juba 8 kuud ilma olnud, mis on pikim aeg, mis ta siiani tarvitamata on olnud. Ta on xxxx, tal on xxxx ka ära opereeritud. Ta ei saa ravi, vaid ainult tablette, mis tõstavad immuunsust. Narkootikumide tarvitamise pärast oli psühhiaatria haiglates, kuid see oli enne
- aastat. Tal on omandatud lukksepp-santehniku eriala. Enne vanglat töötas ehitusel ja ekskavaatoril. Ei ole õige, et ta keeldub vanglas tööst, kuna talle ei ole tööd pakutudki. Distsiplinaarkaristused ei ole töö pärast, vaid seetõttu, et ei avanud suud peale tableti võtmist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude muster kordub, enamus kuritegusid on mootorsõiduki joobes juhtimine, mida soodustab narkosõltuvus. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening``, vestles probleemide määratlemisest, lahendusstrateegiate leidmisest, liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkusest, eesmärkide määratlemisest ning nende saavutamise meetodite välja töötamisest, riskivast ja hoolimatust käitumisest ning kuritegude seostest. Lisaks jätkab ta õpinguid riigikeele A2 tasemel. Olenemata loetletud positiivsetele asjaoludele vangistuses, ei saa tema käitumist üleni õiguspäraseks lugeda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest 2 ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Stanislav Essersil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Vabanemisel on tal kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, ta pöörduks tagasi samasse keskkonda, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Vabaduses isiku rahaline seis ei olnud hea. Varem ta küll töötas, kuid viimastel aastatel oli tulenevalt tervisest tema töövõime piiratud, mistõttu ta ei töötanud, oli töötukassas arvel. Sissetulekuks oli vaid töövõimetuspension ning ema toetas teda majanduslikult. Tasumata nõudeid on tal üle 4200 euro ja nende tasumine on vähetõenäoline. Tema toimetulekut mõjutas suuresti narkootikumide tarvitamine, millest ta siiani ei ole suutnud vabaneda. Garanteeritud töökoht isiku vabanemisel puudub. Kuriteod on toime pandud alkoholi- ja narkojoobes olles. Enda sõnul ta endiste kriminaalse taustaga tuttavatega ei suhtle, tal olevat vaid üks sõber, kes samuti narkootikume tarvitab. Mõjutatavus ei ole kinnipeetava puhul olnud kuritegude toimepanemise põhjuseks. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Ta on korduvalt olnud ravil, kuid tulemusteta, kuna on jätkanud tarvitamist. Kinnipeetav tunnistab probleeme ja väljendab sõnades soovi muutuda, kuid tema senine käitumine näitab vastupidist. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Samuti puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid muutmaks isiku suhtumist kuritegelikku käitumisse ning seeläbi hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust ning need ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Stanislav Essersi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3