1-16-8993/73

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2019 1-16-8993 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Mihhail Širjajevi (isikukood 36012142217) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri
3. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mihhail Širjajev, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Širjajevi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega tunnistati Mihhail Širjajev süüdi KarS § 113 lg 1–§ 25 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõisteti talle KarS § 113 lg 1–§ 25 lg 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. M. Širjajevi karistusaeg algas
9. augustil 2016 ja lõpeb
10. augustil
13. augustil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Širjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta.
14. Viru Maakohus jättis
15. septembri
16. a määrusega M. Širjajevi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus tõi positiivsena välja, et M. Širjajevil on vabaduses kindel elukoht, tema suhted elukaaslasega on säilinud ning enda sõnul on endine tööandja teinud talle töökoha osas ettepaneku. Vangla materjalidest ilmneb aga, et kindel elu- ja töökoht ning elukaaslane olid M. Širjajevil ennegi, kuid need teda kuritegu toimepanemast ei hoidnud. Seega ei ole head vabanemisjärgsed elutingimused määravaks asjaoluks tema tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel. Positiivne on ka see, et kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud erinevate tegevustega ning end hästi ülal pidanud. Nimetatu ei veennud kohut aga piisavalt selles, et ajal, mil M. Širjajevil on jäänud karistust kanda enam kui 2 aastat 10 kuud, oleks uute kuritegude risk maandatud taolisel määral, et teda saaks vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Vangla on välja toonud, et vangistuses ei ole M. Širjajev esimest korda. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus raske esimese astme kuriteo (tapmiskatse) eest. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et M. Širjajev lõi tahtlikult metallist haamritaolise tööriistaga jõuliselt pähe kannatanule, kes seisis M. Širjajevi poole seljaga ja ei näinud M. Širjajevi tegevust ega oodanud lööki, ning seda kättemaksuks kannatanupoolsetele nõudmistele väidetavalt ebakvaliteetselt tehtud töö eest. Kannatanu surma hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Vangla materjalidest nähtub, et M. Širjajev ei olnud kuriteo ajal alkoholijoobes, vaid tegutses kaine mõistusega. Seega viitab kuritegu, et süüdimõistetu võib olla ettearvamatu käitumisega ning taas mingil põhjusel endast välja minna ja kedagi rünnata, mis omakorda võib kaasa tuua äärmiselt raske tagajärje. Kinnipeetava iseloomustuses on toodud välja mitmeid probleemkohti, mis pigem suurendavad M. Širjajevi puhul uute kuritegude tõenäosust. Vangla on ära nimetanud M. Širjajevi impulsiivse käitumise, kesise probleemilahendusoskuse ning vigade kordamise. Kusjuures vangla materjalidest nähtub, et M. Širjajev ei ole võimeline oma kõikidele tegudele põhjendusi leidma ja ta ei mõista, kuidas inimesed näevad asju erinevalt. M. Širjajev on kandnud temale mõistetud karistust praeguseks rohkem kui 3 aastat ning ta soovib muutuda, kuid vangla on jätkuvalt seisukohal, et vajalikud muutused ei pruugi kinnipeetavale olla jõukohased ning säilib risk, et ta võib kasutada probleemide või konfliktide tekkimisel vägivalda. Ka kriminaalhooldus ning elektroonilise valve ei taga, et isiku ettearvamatu käitumine ei korduks. MÄÄRUSKAEBUS
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Širjajev, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Tema argumendid on järgmised.
18. M. Širjajev märgib, et määruse kohaselt ei ole temal püsiva elukoha, pere ja töö olemasolu asjaoludeks, millele tähelepanu pöörata. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-12-17 avaldatuga. Kohus nimetab ka, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk ei ole Viru Vangla hinnangul alanenud. Sellega läheb maakohus vastuollu paljudes ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrustes väljendatuga, et vangla tehtud kinnipeetavate riskide hinnangut ei saa tähele panna, kuna vanglad ei avalda metoodikat, mille alusel neid hinnanguid tehakse. Tegelikult väljendab vangla hoopis usaldust tema vastu, kuna tal lubati töötada metalli ümbertöötamise tšehhis. Tšehh ei võta tööle kinnipeetavaid, kes on agressiivse käitumisega ja kelles nähakse kõrget riski. Tema ei ole 3 aasta 2 kuu jooksul vanglas kinnipidamisrežiimi rikkunud ja distsiplinaarkaristused puuduvad, milliseid asjaolusid maakohus ignoreeris. Vangistuses tegi ta ka kohustuslikke majandustöid, ta töötab metallitšehhis alates
19. aastast ja ta on saanud tasuda 10% hagidest. Tema eeskujulik käitumine kinnipidamise ajal on piisav, et lubada teda elektroonilise valve alla. Ka spetsialistid, kes tegelevad sotsiaalprogrammide läbiviimisega, on ära märkinud tema ilmse soovi saavutada kontroll käitumise üle ja elada kooskõlas seadustega. Tema tutvusringkonna ei kuulu ka kriminaalsete kalduvustega inimesi. Käitumiskontrolli kohaldamine, pere toetus ja töötamine välistaksid võimaluse, et ta hakkab toime panema uusi õigusvastaseid tegusid, samuti saaks ta vabaduses kiiresti rahuldada kõik võlgnevused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Širjajevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2