) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.
lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks..
lg 1-3 järgi võib kohus käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
² lg 1 kohaselt teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 määrusest tuleneb, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste 3 2-19-2629 kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega nn aktiva poole pealt kuuluvad vara hulka kõik asjad, sh vallas- ja kinnisasjad kui ka kõik õigused, nii intellektuaalse vara hulka kuuluvad õigused kui ka nõudeõigused; lisaks veel muud hüved, kui need on rahaliselt hinnatavad. Praegusel juhul on avaldaja veenvalt põhistanud puudutatud isikule potentsiaalse nõudeõiguse kuulumise, mille realiseerimiseks tuleb eelnevalt esitada MTA-le MKS § 102 alusel taotlus maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja saada sellele positiivne vastus või vaidlustada maksuotsus edukalt kohtu kaudu, paludes seejuures vajadusel tähtaja ennistamist. Viidatud toiminguid ei ole puudutatud isikul võimalik teostada enne õigusvõime taastumist. Kas taotlus maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks on edukas või on võimalik maksuotsust tulemuslikult vaidlustada kohtu kaudu, ei saa hinnata praeguse menetluse raames. Sellele saavad hinnangu anda MTA või halduskohus vastava taotluse või avalduse saamisel. Kohus tutvunud toimiku materjalide ja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega leiab, et avaldus OÜ Nordfas Grupp täiendava likvideerimismenetluse alustamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmetel on OÜ Nordfas Grupp kustutatud äriregistrist 14.11.2017. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et pärast osaühingu registrist kustutamist on selgunud, et osaühingul on võimalik likvideerimismenetluse käigus esitada taotlus MTA-le maksuotsuse muutmiseks ja alusetult makstud raha tagasisaamiseks summas 32 789,41 eurot. Kuivõrd OÜ Nordfas Grupp on registrist kustutatud, ei ole äriühingul võimalik oma potentsiaalset nõudeõigust teostada. Avaldaja on palunud määrata likvideerijaks iseennast. Avaldaja on kustutatud äriühingu endine juhatuse liige ja äriühingu osanik. Kohtule ei ole teada likvideerijaks määramist välistavaid asjaolusid. Kohus määrab OÜ Nordfas Grupp likvideerijaks S. K.i, kes on selleks andnud oma nõusoleku ja on kohtu hinnangul võimeline täiendavat likvideerimist nõutaval tasemel korraldama. Tulenevalt
ÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Tulenevalt ÄS § 210 kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. ÄS §-des 209-212 ja §-s 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt
lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande täiendavas likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse täiendavas likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang OÜ Nordfas Grupp maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on täiendava likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks.
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Juhindudes ÄS § 208 lg 2 saadab kohus käesoleva määruse registripidajale kande tegemiseks.
4 2-19-2629 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.