1-16-5986/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5986 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2019 määrus Andrei Lebedinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Lebedinski (ik 38802112292) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Rakvere Advokaadibüroole vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt Andrei Lebedinskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
6. Mõista Andrei Lebedinskilt riigituludesse menetluskuluna välja 54 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Andrei Lebedinskil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 09.09.2016 otsusega tunnistati A. Lebedinski süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2016 ja lõpeb 04.11.
10. Viru Vangla esitas 16.08.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Lebedinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 11.09.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. A. Lebedinski kannab karistust narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest, millest viimased kaks on toime pandud katseajal. Vabanemise korral on A. Lebedinskil olemas nii kindel elu – kui ka töökoht. A. Lebedinski omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda A. Lebedinski alluda kehtestatud normidele. Maakohus peab positiivseks, et A. Lebedinski on hõivatud õppimisega ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas puudub maakohtul alus arvata, et A. Lebedinski puhul on uue kuriteo toimepanemise risk madal või väheoluline. Samuti näeb maakohus probleemi selles, et A. Lebedinski on narkosõltlane ja tal on olnud probleeme alkoholiga. Seega võib isikul esineda tagasilanguse perioode, mis viitab uute kuritegude toimepanemise ohule. Samuti võib isik toime panna uusi kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil.
13. Kokkuvõtvalt maakohus küll hindab A. Lebedinski pingutusi, kuid leiab, et A. Lebedinskit positiivselt iseloomustav ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohtul puudub veendumus, et A. Lebedinski elaks vabaduses seaduskuulekalt ja seda just tema varasemast käitumisest tingituna. Ka täiendava garantiina elektrooniline järelevalve ei tagaks maakohtu hinnangul A. Lebedinski seaduskuulekust, kuna sellega on küll iseenesest võimalik piirata isiku liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puuduks. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Lebedinski kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
15. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et isikut iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles tema käitumist enne vangistust ja toime pandud kuriteo asjaolusid. A. Lebedinski on kinnipidamiskohas käitunud korralikult ja just nimelt käitumisega kinnipidamiskohas tuleb esmajoones hinnata isiku edasist õiguskuulekat käitumist kui ennetähtaegse vabastamise peamist sisulist eeldust.
16. A. Lebedinski on kinnitanud, et soovib vabanemise korral pöörduda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse ja käia seal iganädalaselt. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, selle järeltegevuse, osalenud Corrigo tugigrupis ja veelkord sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ järeltegevuses. Kaitsja on seisukohal, et A. Lebedinski olukord ja suhtumine on oluliselt muutunud. Ta on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Keelates isikul tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, võimaldab teda katseajal kontrollida ja rikkumise korral vanglasse karistust kandma tagasi saata. Kinnipidamiskohas on A. Lebedinski töötanud koristajana. Distsiplinaarkorras karistamist tööst keeldumise eest selgitab A. Lebedinski hambavaluga, kuna hambaid ei ole õnnestunud ravida. Vangistuse ajal on A. Lebedinski omandanud keevitaja kutse. Vangla iseloomustuses märgitud risk ja ohtlikkus 2 majandusliku toimetuleku osas ei ole millegagi põhjendatud, kuna isik on töötanud umbes aasta ka kaevurina, kuid lahkus töölt tervislikel põhjustel. Vabanemise korral saab asuda tööle andmesisestajana. A. Lebedinski ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid soovib luua perekonna, kasvatada last ja saata poja kooli. A. Lebedinski on seadnud eesmärgiks enam mitte vanglasse tagasi sattuda, vabanemise korral asuda koheselt tööle ja hüvitada temal lasuvad nõuded. Samuti toetavad nii vangla kui ka prokuratuur tema ennetähtaegset vabastamist.
17. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-s 4 tooduga. A. Lebedinskile ei saa ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine kinnipidamiskohas näitab, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.
18. Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 17.10.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Lebedinskit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
20. Esmalt leiab ringkonnakohus, et A. Lebedinski puhul on siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. Lebedinski kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab järeldada, et viimasel on mõningasi probleeme kehtivale korrale allumises. Muuseas karistati A. Lebedinskit tööst keeldumise eest raskeima distsiplinaarkaristusega, milleks on kartser. Siinkohal on asjakohatu määruskaebuses toodu nagu oleks A. Lebedinskil töö tegemist takistanud hambavalu. Nimelt on distsiplinaarkaristused määratud novembris 2018 ja märtsis
21. Ei ole eluliselt usutav, et isikut tabab hambavalu alati just siis, kui viimane peab kinnipidamiskohas tööle asuma. Pigem on ringkonnakohtu hinnangul tegemist subkultuurilistest vaadetest tulenevaga. Seega kui A. Lebedinskil on probleeme korrale allumisega isegi kinnipidamiskohas, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et vabaduses suudaks A. Lebedinski käitumiskontrolli probleemideta läbida. Juba sellest tulenevalt on A. Lebedinski ennetähtaegne vabastamine välistatud.
22. On õige, et A. Lebedinski iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Lebedinski on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tööd teinud (mis samas on arvestades kehtivaid distsiplinaarkaristusi kaheldav), ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
23. Eelkõige räägib A. Lebedinski vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elu – ja töökoht, kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammid ja A. Lebedinski arusaam, et narkootikumidega tuleks teha lõpparve. A. Lebedinski omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust, muuhulgas narkootilise aine käitlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuritegusid on A. Lebedinski toime pannud erinevatel põhjustel – majandusliku kasu saamise eesmärgil, kehva probleemide lahendamise oskuse ja impulsiivsuse tõttu ning tingituna sõltuvusprobleemidest. 3 Kõik eeltoodu muudab aga A. Lebedinski sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib vabaduses vanade harjumuste juurde naastes (nt mõnuainete järjekordse tarvitamise või majanduslike probleemide korral) oodata eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas ka vägivallakuritegusid.
24. Mis puudutab aga A. Lebedinski alkoholitarvitamist ja sõltuvust narkootikumidest, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et viimase soovi lõplikult mõnuainete tarvitamisest loobuda tuleb suhtuda ettevaatusega. Vabaduses tarvitas A. Lebedinski narkootilisi aineid igapäevaselt, isegi mitu korda päevas. Samas aga on A. Lebedinski varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ta oleks saanud enda sõltuvuskäitumisega tegeleda juba enne käesolevat vangistust, kuid selle asemel otsustas isik tarvitamist jätkata, pannes selle tagajärjel toime ka kuritegusid.
25. Ühtlasi ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A Lebedinskist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt viitavad isiku korduvad kriminaalkaristused, vabaduses pidev mõnuainete tarvitamine ja ka varasem käitumiskontrolli tingimuste rikkumine sellele, et kriminaalhooldusele allutamisest ei oleks A. Lebedinski puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
26. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab A. Lebedinski pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud, mistõttu tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.09.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28. Kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 54 eurot A. Lebedinski kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4