Obsah (14)

§ 172§ 146§ 22§ 157§ 162§ 163§ 65§ 651§ 66§ 169§ 171§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17790 Tsiviilasi K D B pankrotimenetlus Me

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 07.03.
2. a määrusega kuulutati välja K D B pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Elin Vilippus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.03.
3. a, ühtegi võlausaldajat üldkoosolekul ei osalenud ning 18.04.
4. a määras kohus halduri ettepanekul jätta K D B pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 18.06.
5. a, jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 15.08.
6. a (jõustunud 12.09.
7. a). 23.10.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks K D B pankrotimenetluse lõpparuande. Haldur palub kohtul lõpetada pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, mõista K D B välja Elin Vilippuse kasuks pankrotihalduri tasuna 687,58 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks), märkida määruses võlausaldajatel pankrotimenetluses saamata võlasummad ning otsustada K D B osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja määrata menetluse algatamise korral võlgniku usaldusisikuks K D B. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku AS-is SEB Pank asuval arveldusarvel on rahalisi vahendeid 98,84 eurot, LHV Pank AS-is asuval arveldusarvel on rahalisi vahendeid 575,35 eurot. Pankrotivara on käesoleval hetkel 674,19 eurot (võlgniku sissetulekust kinnipeetud rahalised vahendid). Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotihaldur ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete katteks väljamakseid teinud. Pankrotihaldur on taganud võlgnikule igakuiselt makstava elatusmiinimumi. Harju Maakohtu 07.03.

1. a kohtumäärusega määras kohus Elin Vilippusele ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 525 eurot (lisandub käibemaks), sama kohtumäärusega rahuldas kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning mõistis välja riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot). 25.07.
2. a kandis pankrotihaldur pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasu katteks 153,60 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta 2 Jaotise alusel väljamaksed I järgu nõuete osas: puuduvad. Jaotise alusel väljamaksed II järgu nõuete osas: kokku summas 2 612,82 eurot. Jaotise alusel väljamaksed III järgu nõuete osas: puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Võlgnikul teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse käigus läbi viinud kõik seaduses ettenähtud menetlustoimingud. Pankrotivara valitsemisega seotud kulud puudusid. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajatel on jäänud saamata kokku 11 464,69 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatase neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on: ajutise pankrotihalduri tasu 153,60 eurot. Muud asjaolud Käesoleval ajal on pankrotipesas rahalisi vahendeid 674.19 eurot, mis kantakse halduri tasu katteks lõppmääruse jõustumisel. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse eelduslikuks põhjuseks on vastutustundetu finantskäitumine ning piisava sissetuleku ja vara puudumine selleks, et täita olemasolevaid kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli halduri hinnangul seega muu asjaolu

§ 22

lõike 5 kohaselt ja eeltoodust tulenevalt ei ole haldur ka esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine K D B on oma võlausaldajate ees pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi kogusummas 11 464,69 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine on käesoleval juhul nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huvides, K D B kohustustest vabastamise menetlus loob eelduslikult võlausaldajatele paremad väljavaated nõuete rahuldamiseks. Haldur toetab võlgniku avaldust tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, sest see võimaldab võlgnikul kõikide eelduste kohaselt täita võlausaldajate nõudeid. Kohtumääruse põhjendused

§ 157

p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. 3 Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus K D B pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Lähtuvalt

§ 65

lg 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 651

lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotihaldur taotleb tasu summas 687,58 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, va käibemaks). Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu, so 687,58 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Kohus määrab halduri tasuks 687,58 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, va käibemaks).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Pankrotihaldur palub määrata K D B osas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlgniku usaldusisikuks K D B ning on kohtule edastanud ka võlgniku kinnituse selle kohta, et ta on nõus hakkama enda usaldusisikuks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada 4 usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5