← Eesti

1-18-7808/40

Obsah (5)§ 427§ 432§ 45§ 42§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 427

lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust.

§ 432

lg 3 esimese aluse järgi peab täitmiskohtunik sellise küsimuse lahendama süüdimõistetu osavõtul, kusjuures sama lõike teise lause kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel täitmiskohtuniku juurde ka kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt

§ 432

lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt

§ 427

lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik.

§ 432

lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi

§ 45lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste 3

(6)läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13)
  3. A. Valliste väidab määruskaebuses, et Tartu Maakohus ei selgitanud talle õigust ja võimalust taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist kohtuistungile, kus tuleb läbi vaatamisele tema suhtes esitatud erakorraline ettekanne. Kui ta oleks aru saanud, et tal selline võimalus on, oleks ta seda kasutanud.
  4. Tartu Ringkonnakohus tutvus Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a istungiprotokolliga ning kohtute infosüsteemis ka kohtuistungi helisalvestisega. Protokolli ja salvestise sisust selguvalt tutvustas kohus A. Vallistele tema õigusi, sh märkis, et süüdimõistetul on õigus kaitsja abile. Sellise tutvustamise järel maakohus küsis A. Vallistelt, kas ta sai oma õigustest aru ning süüdimõistetu vastas, et sai küll.
  7. Nagu eelnevast selgub, tutvustas maakohus A. Vallistele tema õigust kaitsja abile. Samas möönab ringkonnakohus aga, et sellise õiguse tutvustamine peaks olema konkreetsem, s.o isikule tuleks igasuguste kahtluste välistamiseks selgitada, et õigus kaitsja abile hõlmab nii menetlusaluse isiku õigust valida endale lepinguline kaitsja (

§ 42

lg 1 p 1) kui ka võimalust taotleda endale kaitsja määramist riigi õigusabi korras (

§ 42lg 1 p 2).

  1. Kuigi maakohtu poolt süüdimõistetule tema õiguse (õigus kaitsja abile) tutvustamine oli vähese konkreetsusastmega, peab kohtukolleegium ebausutavaks, et A. Valliste ei mõistnud, et tal on õigus taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Nimelt selgub, et A. Vallistet kaitses kriminaalasjas nr 1-18-7808 tema süüküsimuse arutamisel määratud korras advokaat Andres Veski. Veelgi enam, kohtute infosüsteemist pärinevate andmete kohaselt on A. Valliste määratud korras kaitsja abi kasutanud lisaks ka kriminaalasjades nr 1-15-8185 ja 1-16-
  2. Ehk siis on selge, et võimalus kaitsja saamiseks riigi õigusabi korras, oli süüdimõistetule kohtuistungil teada. Seega leiab ringkonnakohus, et A. Valliste väide enda õiguse mittemõistmise kohta on otsitud ega vasta tegelikkusele.
  3. Lisaks märgib kolleegium veel sedagi, et A. Valliste ei ole ringkonnakohtult taotlenud temale riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Sellest järeldub, et enda arvates on süüdimõistetu suutnud kohtule edasi anda nii oma taotluse sisu kui seda põhjendavad väited. Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Valliste on olnud suuteline iseseisvalt oma seisukohti formuleerima – tema määruskaebus on sisult selge ja sellele on juurde pandud lisamaterjalid. II
  4. Käsitledes järgmiseks A. Valliste karistuse täitmisele pööramise küsimust, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus vangistus täitmisele pöörata on seaduslik ja põhjendatud.
  5. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
  6. Maakohus tuvastas, et A. Valliste on rikkunud käitumiskontrolli aja jooksul selle tingimusi korduvalt. Ta on kolmel korral eksinud keelu vastu mitte tarvitada alkoholi (viimati
  7. juulil 2019) ning jätnud käimata sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt.“ Kuigi esimese 4

(6)astme kohus hindas mainitud rikkumised tahtlikeks, on kohtumääruse põhistustest aru saada, et A. Valliste karistuse täitmisele pööramise toob kaasa just alkoholi tarvitamise keelu rikkumine.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Valliste poolt alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimine on iseäranis taunimisväärne ning tingib juba eraldivõetuna tema karistuse täitmisele pööramise. Nimelt on oluline tähele panna, nagu maakohus seda ka tegi, et A. Valliste on kõnealust keeldu rikkunud juba kolmel korral. Pärast esimest kaht tarvitamiskorda, mis toimusid
  2. a jaanuaris, andis Tartu Maakohus talle võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks. Nimelt
  3. aprilli
  4. a määrusega ei pööranud kohus A. Valliste karistust täitmisele, vaid pani talle lisakohustuse. Vaatamata sellele tuvastati süüdimõistetul
  5. juulil 2019 uus alkoholi tarvitamise juhtum. Vaidlustatud kohtumäärusest nähtub üheselt, et kohus on märkinud alkoholi tarvitamise ajana
  6. juuli
  7. Sama kuupäev nähtub ka erakorralise ettekande sisust. A. Valliste on määruskaebuses püüdnud alkoholi pruukimist välja vabandada masendustundega. Kohtukolleegium leiab, et meelemasenduses olemine ei õigusta alkoholi tarvitamist. Tegemist on tõsise rikkumisega. Olgu ka märgitud, et A. Vallistel on karistusregistri väljavõtte kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest selguvalt on A. Valliste tunnistanud, et ta muutub vägivaldseks, kui on tarvitanud alkoholi ja et just alkohol on tema puhul suureks probleemiks. Teadmine, et alkohol võib soodustada tema kuritegelikku käitumist ning et juba alkoholi pruukimine iseeneses võib kaasa tuua sattumise vanglasse, oleks pidanud A. Vallistet mõjutama talle pandud kohustust hoolsalt järgima. Asjaolu, et ta kohustust korduvalt rikkus, osutab tema vähesele motiveeritusele kohtuotsust täita ja enda käitumise kallal vaeva näha.
  8. Ringkonnakohtule saadetud kirjades kinnitab A. Valliste, et ta on hakanud alkoholiprobleemiga tõsiselt tegelema, s.o käib igal neljapäeval Anonüümsete Alkohoolikute koosolekul ning
  9. septembriks 2019 on ta kokku leppinud alkoholivastase süsti saamise Narva haiglas. Süsti mõju olevat kolm aastat.
  10. Kõigepealt peab märkima, et süüdimõistetu väited nii Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis käimise kui alkoholivastase süsti tegemise osas on paljasõnalised. Samas, isegi siis, kui need väiteid on õiged, peegelduks A. Valliste sellistes tegevustes pigem soov saavutada karistuse täitmisele pööramata jätmine kui tõsine tahe probleemiga tegeleda. Kui süüdimõistetu oleks tõsiselt motiveeritud end muutma ja alkoholiprobleemi seljatama, oleks ta abi otsinud kohe
  11. juulil 2019 alkoholi tarvitamise järgselt. Nagu A. Valliste maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, pani ta seoses kõnealuse probleemiga psühhiaatri juurde aja alles
  12. augustil 2019, ehk siis pärast seda, kui ta sai teada, et kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega tema karistus täitmisele pöörata. Samuti väärib väljatoomist, et preparaati Esperal manustati A. Vallistele juba ka
  13. veebruaril 2019, selle mõjuajana märgiti üks aasta ning isikut teavitati keelust kasutada preparaadi toime ajal alkoholi ja ravimeid (KoTo, tl 10). Vaatamata sellele tarvitas A. Valliste alkoholi juba seitse kuud pärast ravimi võtmist. Seega ei garanteeri ainuüksi vastava ravi saamine süüdimõistetu hoidumist alkoholist, vaid määrava tähendusega on isiku enda motivatsioon ja valmisolek pingutada, saamaks alkoholiprobleem kontrolli alla. Nagu kolleegium aga juba märkis, on A. Valliste vastavas motiveerituses põhjust kahelda.
  14. Kuivõrd A. Valliste karistuse täitmisele pööramise tingib juba tema korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, ei ole määravat tähendust sellel, kas lugeda sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“ käimata jätmine toimunuks mõjuval põhjusel. Seega ringkonnakohus nimetatud küsimusel põhjalikult ei peatu. Samas tasub aga siiski välja tuua, et A. Valliste mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Nii kokkuleppes 5
(6)kui kohtuotsuses on märgitud, et A. Vallistel tuleb läbida neli kuud kestev perevägivalla tõkestamise programm „Mehed päriselt“ ning see programm viiakse läbi Tartus. Ehk siis A. Valliste ei pruukinud kokkulepet sõlmides ja kohtuistungil selle juurde jäädes teada küll sotsiaalprogrammi toimumise täpseid kellaaegu, kuid ta pidi valmis olema selleks, et korraldada oma elu nii, et tal oleks võimalik programmist osa võtta.
  1. Eeltoodud asjaoludel leiab ka ringkonnakohus, et A. Valliste vangistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on saanud piisavalt võimalusi oma käitumise korrigeerimiseks, kuid ta on näidanud, et ei ole motiveeritud või suuteline kohustusi nõuetekohaselt järgima. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine võib soodustada A. Valliste poolt uute kuritegude toimepanemist.
  2. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.

augusti 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.