Obsah (9)

§ 102§ 31§ 1§ 109§ 22§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14392 Tsiviilasi M N OÜ avaldus

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. täitmist võib pärast pankroti

1. Kohustada M N OÜ juhatuse liikmeid A K (isikukood xxxx), H K (isikukood xxxx) ja V M (isikukood xxxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril 2019 kell 15.
3. Kui võlgniku juhatuse liikmed vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada M N OÜ juhatuse liikmeid A K (isikukood xxxx), H K (isikukood xxxx) ja V M (isikukood xxxx) esitama hiljemalt
5. detsembril 2019.a pankrotihaldurile M N OÜ täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
6. Menetluskulud jätta võlgniku M N OÜ kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 1 890 eurot.
8. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku M N OÜ pankrotivarast. Väljamakse teostada AT Kontor OÜ arvelduskontole nr XXXX.
9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus M N OÜ esitas 18.09.2019a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat: Esitatud pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda järgmiselt: äriplaaniks oli kiirtoitlustus fritüüritud kanatooted kohalikust toorainest; novembris 2018 avati kohvik kaubanduskeskuses „T1 Mall of Tallinn“; kõik kolm osanikku panustasid võrdelt ja andsid laenu kogusummas 105 000 eurot; kuid
10. aasta tegevuse tulemuseks oli müügitulu 38 341 eurot ja kahjum 40 121 eurot;
11. aasta alguses avati kohvik Balti Jaama uues turukompleksis; söögikohad ei saavutanud loodetud edu, sest kaubanduskeskuse külastatavus oli madal;
12. majandusaastal teeniti müügitulu kokku 95 716 eurot ja kahjumit 90 800 eurot; mõlema söögikoha külastatavus jäi oluliselt alla loodetule ja kahjum ajas kasvas; osanikel puudus võimalus teha täiendavaid investeeringuid ning 08.09.2019 lõpetati majandustegevus, koondati töötajad ja suleti mõlemad söögikohad; üürilepingud on lõpetatud, samuti „T1Mall of Tallinn“ led-ekraanide rendileping; ainsaks varaks on restoranide sisustus bilansilise väärtusega 132 803,97 eurot; samas on võlgasid 225 770,94 eurot, millest 188 500 on osanike antud laenud; maksejõuetuse põhjuseks on väike külastatavus ning suured käivitus- ja tegevuskulud; bilansis kajastuv üüri ettemaks 3729 eurot tasaarvestatakse üürivõlaga; ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas järgmist: ehitiste jääkväärtus sisaldab müügikohtade väljaehitamist, sh ventilatsioonisüsteem; ruumide uued üürnikud on huvi tundnud mitmete seadmete soetamise vastu; turuhinda on prognoosida keeruline, sest vara on spetsiifiline ja raskesti müüdav; vara asub üüripindadel, kuid üürileandjad võivad igal ajal nõuda ruumide vabastamist; vara teisaldamine ja hoiustamine on kulukas ning müük komplitseeritud; Balti Jaama Turg OÜ soovis saada lepingu lõpetamisel leppetrahviks nelja kuu üüri, kuid kui leitakse uus üürnik, tuleb üüri maksta kuni uue üürniku leidmiseni; T1 kaubanduskeskusega (AS 2 Tallinna Moekombinaat) on üürileping lõpetatud 12.09.2019 ja üürivõlga ei ole ning kuni septembri lõpuni võis võlgnik oma vara hoiustada antud ruumides tasuta, kuid edasise osas puudub kirjalik kokkulepe; üürileandjad võivad rakendada üürileandja pandiõigust; püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks 07.09.2019, kui osanikud keeldusid edasisest panustamisest ja majandustegevus lõppes 08.09.2019; kõik töölepingud on lõppenud koondamisega 08.09.2019, võlgnevus töötajate ees koos koondamise ja puhkusehüvitistega on kokku 12 356 eurot; raamatupidaja on K P, tel. xxxx, xxxx. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Käibevarana bilansis kajastuv üüri ja kindlustuse ettemaksed 3585 eurot on pankrotivarana väärtusetu, sest tasaarvestatakse võlgnevustega. Põhivara: Nimetus Bilansireal „Ehitised“ Bil.real „Masinad ja seadmed“ Bil.real „Muud põhivarad“ KOKKU Bil väärtus (eurodes) 67 947 28 341 9 841 106 130 Turuväärtus (eurodes) 0 9 000 3 000 12 000 Märkused lisa mööbel Ehitistesse tehtud investeeringud summas 67 947 eurot on pankrotivarana ilmselt väärtusetu, sest on kulunud üüripindade väljaehituseks ja/või kohandamiseks ja seda ei saa üüripinnast lahutada ja eraldi müüa. Puudub muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Sisuliselt tühi on ka pangakonto. Pankrotimenetluse kulud saavad ilmselt kaetud võlgniku vara arvelt, kuid üürileandjad võivad igal ajahetkel kasutada VÕS § 305 alusel üürileandja kinnipidamisõigust ja üüripinnal asuva vara ise realiseerida, mille tulemusel ei saa täna üüripindadel asuvat vara pankrotivarasse arvata. Seega tuleb kiiremas korras leida vara hoiustamiseks koht ja/või üüripinnal asuv vara kohe müüa. Võlgniku 14.10.2019 bilansis on võlgade suuruseks märgitud 227 051 eurot, sh: 9532 eurot võlad tarnijale; 9 966 eurot võlg töötajatele; 9 248 eurot maksuvõlg; 2 222 eurot muud võlad; 196 082 eurot on pikaajalised laenud + intressid osanikelt. Maksu- ja tolliameti andmetel on maksuvõlg veidi väiksem, kuid võlgniku enda peetud jooksev arvestus on ilmselt täpsem. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Finantsandmetest nähtub, et kogu tegevusperioodil oli võlgniku majandustegevus kahjumlik ning
13. aasta ülisuur kahjum viis omakapitali suurde miinusesse (muutis netovara negatiivseks). Tänaseks on selge, et selline ärimudel ei ole jätkusuutlik. Juhtkond tegutses õigesti, kui juhindus äriseadustiku §-st 176 ning esitas pankrotiavalduse. Puuduvad andmed, et äriühingu juhtimisel oleks teadvalt kahjustatud äriühingu huve või jäetud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 227 051 eurot, kuid vara turuväärtuseks on ca 12 000 eurot; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja raha; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse -

§ 31

lg 4.

§-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viis nõrk äriplaan, sest vähekäidavas asukohas jäi külastatavus oodatust kordades madalamaks ning väike käive ei katnud jooksvaid kulusid rääkimata algse investeeringu tagasiteenimisest. 3 Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

§§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M N OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 227 051 eurot, kuid vara hinnanguliselt 12 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei pea võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur ei leia, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõistes.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud M N OÜ juhatuse liikmed A K (isikukood xxxx), H K (isikukood xxxx) ja V M (isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 890 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 890 eurot.

§ 150

lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4