← Eesti

2-19-107011/16

Obsah (9)§ 367§ 136§ 134§ 173§ 162§ 174§ 175§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-107011 Tsiviilasi Tsi

§ 367alusel alates 06.04.2019.

Kohus nõustub hagejaga, et ta saab nõuda edasiulatuvat viivist 0,06% päevas võlgnetavalt summalt alates 06.04.2019.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 13.5. Kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 06.04.2019 viivise põhinõudelt 0,06% päevas kuni põhinõude 4658,72 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4395,99 eurot (põhivõlgnevuse summa 4658,72 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 262,73 eurot). 14. Hagihinnast

§ 136

lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus menetles hageja põhivõlgnevuse 4658,72 euro ja viivise 262,73 euro ning alates 06.04.2019 edasise viivise 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõudeid. Kohtu hinnangul on nimetatud nõude hagihinnaks 5941,63 eurot (põhivõlgnevus 4658,72 eurot, viivis 262,73 eurot ja aastane lepingujärgne viivis 1020,18 eurot).

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda 5 arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Seega on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 5941,63 eurot (4658,72 eurot + 262,73 eurot + 1020,18 eurot). Hagilt hinnaga 5941,63 eurot kuulub RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasumisele 425 eurot. Hageja on selle summa kohtule tasunud. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust hagihinna määramise määrusele. 15. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulu järgmiselt: - hageja õigusliku positsiooni kujundamine 1 tundi; - maksekäsu kiirmenetluse raames kohtule avalduse esitamine 0,5 tundi; - hagiavalduse koostamine 2,5 tundi; - vastuse koostamine kohtumenetluse raames 1,5 tundi; - kohtuistungil esindamine 0,5 tundi. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja pole hageja menetluskulule vastu vaielnud. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 4842on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest põhjendatud kulu 20 eurot.

Seega on hageja nõue 37,50 (75 eurot / 2) ülemäärane 17,50 euro ulatuses. Ülejäänud kulutuste osas leiab kohus, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja menetluskulud õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 432,50 eurot.

§ 175

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulu kostjalt välja mõista käibemaksuta. Hageja menetluskulud kokku on 857,50 (riigilõiv 425 ja õigusabikulud 432,50) eurot. 6

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.