Obsah (11)

§ 444§ 173§ 162§ 174§ 477§ 175§ 138§ 144§ 4842§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Kohtunik Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-117141 Nele Atonen 2

§ 444

lg 1 ja 3 võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Õigeksvõtul põhineva otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaebuse esitamise korral. Menetluskulude jaotus 1. Tulenevalt

§ 173

lg 1 ja juhindudes

§ 162lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

2.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja menetluskulud on järgnevad: riigilõiv 100 eurot; lepingulise esindaja kulud: maksekäsu kiirmenetluses 35 eurot; tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 180 eurot; ettevalmistumine kohtuistungiks, sõit ja esindamine istungil 45 eurot; kohtuistungiks ettevalmistamise ja hageja 13.05.2019 seisukoha koostamise eest 45 eurot. Hagejale on osundatud õigusabi kokku 3 tundi tunnihinnaga 90 eurot tund. Kokku kulud 405 eurot.
2. Põhjendatud ja vajalik on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
4. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot/h käibemaksuta on põhjendatud.
5. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 2 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja palub kulud välja mõista ilma käibemaksuta.
6. Tulenevalt

§ 4842

on põhjendatud lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

1. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning arvestades, et tegemist on tüüphagidega, mis ei ole oma sisult keerulised, siis on põhjendatud ja vajalik ajakulu tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise 1 tund ja 30 minutit ehk 135 eurot.
2. Antud asjas toimus kohtuistung 26.02.2019 kestusega 5 minutit, seega leiab kohus, et põhjendatud on ajakulu 30 minutit ehk 45 eurot kohtuistungiks ettevalmistamiseks, istungil osalemiseks.
3. Käesolevas asjas ei ole istungeid rohkem asja läbivaatamiseks toimunud, samuti ei ole hageja kohtule esitanud 13.05.2019 menetlusdokumente, seega on ajakulu 30 minutit ehk 45 eurot nimetatud toimingutele põhjendamata.
4. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 300 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 180 eurot). Hageja taotlus jääb rahuldamata 105 euro osas (taotletud 405 - rahuldatud 300). 15.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 16.

§ 177

lg 4 sätestab, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 3