← Eesti

2-19-117434/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-117434 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ H P (hageja) andis T OÜ-le (kostja) vastavalt 28.06.2018.a. sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu punktile 2 õiguse tasu eest kasutada hageja omanduses olevaid maatükke. Hageja rentis kostjale vastavalt lepingule põllumajandusmaid ja esitas kostjale rendi eest arveid kogusummas 1261,69 eurot. Renditasu suuruse on pooled kokku leppinud lepingu punktis 3.1. Hageja on kostjale esitanud arved põllumaade rendi eest ajavahemikul 28.06.2018 kuni 20.05.2019.a. Kostja on oma lepingulist kohustust maksta hagejale rendi eest tasu täitnud ei ole ja hageja poolt esitatud arved nr. xxxx ja xxxx on kostjal täies mahus tasumata. Seega on kostjal tasumata hagejale kokku tulenevalt esitatud rendiarvetest 1261,69 eurot, mis kostja põhivõlaks. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud. Hageja palub mõista kostjalt põhivõlg summas 1261,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 45,64 eurot, viivis võlgnetavalt põhisummalt (1261,69 eurot) alates 23.08.2019.a. lepingulise viivise määraga 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Jätta Kõik menetluskulud jätta kostja T OÜ kanda ja mõista kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, õigusabikulud summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 2-19-117434 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot põhjendatuks.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 300 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 525 eurot (225+300).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.