Obsah (5)

§ 75§ 78§ 184§ 68§ 76

1-13-9253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-13-9253 (12230108150) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Anton Kovaljov Harju Maakohtu 12.11.2013 otsusega nr 1-13-9253 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Anton Kovaljovile katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 15.01.2021. Käitumiskontrolli ajal kuni 15.01.2021 peab Anton Kovaljov kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Anton Kovaljov peab: 1) elama alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1 1-13-9253 9) otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 10) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Anton Kovaljovi vangistusest vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 12.11.2013 otsusega tunnistati Anton Kovaljov süüdi

§ 184lg 21 p 1 järgi.

Teda karistati 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mille algusajaks loeti

§ 68lg 1 alusel 15.07.2013.

Harju Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsus jõustus 25.02.

2. 30.10.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. A. Kovaljovi karistusaeg algas 15.07.2013, see lõppeb 15.01.2021.

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 06.11.2019.

A. Kovaljovi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur ei ole vastu A. Kovaljovi ennetähtaegsele vabanemisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas A. Kovaljov, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. A. Kovaljov avaldab, et viibib vangistuses narkokuriteo toimepanemise põhjusel. Kuriteo toimepanemise põhjuseks oli kerge raha teenimise võimalus. Peale karistuse kandmisele asumist on suhtlemise kuriteokaaslastega lõpetanud. Suhtlus toimub ainult pere ja sugulastega telefoni teel, pikaajalised külastused vangistuses ja toimunud on kolm väljasõitu koju samale aadressile mis on vabanemisejärgseks elukohaks. Vennaga suhtlus puudub. Avavangla osakonnas viibib alates 02.08.2019 ning täidab ka töökohustusi S N M . Möödunud raskete vangistusaastate jooksul on üle vaadanud suhtumise ellu ja toimepandud kuriteole. Läbitud programmid on olnud kasuks mõttemaailma muutmisel ja vabanemise korral rakendab omandatud oskusi. Soov on olla osa ühiskonnast, elada koos perekonnaga ja kasvatada last. Vabanemise korral on olemas töökoht. Abikaasa töötab. Enda esialgne töötasu on esimesel kuul miinimumtöötasu, teisest kuust aga 900 eurot. Perel puuduvad laenud seoses kinnisvaraga. Vabastamise korral sõltub edaspidine iguskuulekas elu vaid kinnipeetavast endast. Käitumiskontrollinõuete ja kohustuste kohaldamine on kohtu õigus. Suhtlemispiirangu kohaldamisel nõustub sellega kahtlusteta. Kantud karistuse aeg on olnud piisav, et minimeerida lihtsa teenistuse saamise risk. Selles osas kahtlused puuduvad. Täiendavalt märkis Anton Kovaljov, et kooli ajal kergeid narkootikume tarvitanud ei ole. Narkootikumide tarvitamist ei toeta.
3. Kaitsja toetas A. Kovaljovi seisukohta, esitades toimikusse lisamiseks K-raha väljavõte kohustuste täitmise kohta võlausaldajate ees ja vanemate tervislikku seisundit iseloomustava tõendi. Täiendavalt märkis kaitsja, et kaitsealune on kriminaalkorras karistatud üks kord ning viidates, et varasemalt on kaitsealune käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi järginud. Kontrollitud keskkonnas on A. Kovaljovi käitumine õiguspärane. Järelikult on kriminaalhooldusel olles olemas suutlikkus nõudeid järgida. A. Kovaljov tunnistab toimepandud rikkumisi. Vangistuses viibimise ajal on pühendanud oma aega sellele, et vabaduses seaduskuulekalt elada, on tasunud nõudeid. Osalemine majandustöödel näitab, et 2 1-13-9253 A. Kovaljov ei ole kohanenud vangla subkultuuriga. Suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega on lõpetatud ja kriminaalhooldaja ei ole ka teinud ettepanekut kriminaalse taustaga isikutega suhtluskeelu kohaldamiseks. Samas A. Kovaljov ei ole sellise keelu kohaldamise vastu. Taastatud on suhtlus isaga. A. Kovaljov loodab vabanemise korral olla abiks raskelt haigetele vanematele. Avavanglas viibimine näitab, et kantud karistuse osa on oma eesmärgi täitnud. Vangistuses on omandatud eriala ja õpitud on riigikeelt. A. Kovaljov on astunud konkreetseid samme seaduskuuleka elu elamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud A. Kovaljovi isikliku toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ning kaitsja seisukohad, leiab

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et A.

Kovaljov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib vabastada tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. Kovaljov on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. Seega tuleb nentida A. Kovaljovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt A. Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Hinnates eelnevas alapunktis loetletud asjaolusid A. Kovaljoviga seonduvalt, on kohus seisukohal, et olemuslikult on kuriteod, millede toimepanemise eest A. Kovaljov karistust kannab, rasked. Samas tuleb nentida, et seadusandja on ette näinud ka raskeid, I astme kuritegusid toime pannud isikutele ennetähtaegse vabanemise võimaluse. Seega on vähemalt üldjuhul õiguslikult irrelevantne kinnipeetava vabastamata jätmine üksnes toimepandud kuriteo raskuse motiivil.
2. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on A. Kovaljov varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Vangla viidet A. Kovaljov kolmekordsele kriminaalkorras karistamisele peab kohus ebaõigeks. A. Kovaljovi suhtes koostatud iseloomustus kätkeb endas viiteid A. Kovaljovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse A. Kovaljovi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud 3 1-13-9253 karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. Seega ei pea kohus õiguslikult lubatavaks lähtuda vabastamisotsuse tegemisel vangla seisukohast, et A. Kovaljov on mitmekordselt kriminaalkorras karistatud isikuks.

1. Antud kohtumääruse tegemise ajaks on A. Kovaljov viibinud kinnipidamisasutuses ca 6 aastat ja 4 kuud, tema karistusaeg algas 15.07.
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Kovaljov on vangistuses viibimise perioodil õppinud. Omandatud on põhiharidus, abikoka eriala ning enesetäiendamine on toimunud riigikeele kursustel. Kahtlusteta aitab põhihariduse omandamine isikul vabaduse tingimustes kergemini hakkama saada ja omandada seejärel erialana kutse. Kutse on A. Kovaljov ka omandanud vangistuses viibimise kestel. Kutse omandamise järgselt on A. Kovaljov vangistuse tingimustes ka töötanud, küll mitte erialaselt, aga see-eest erinevatel ametikohtadel. Töötamine vangistuse tingimustes näitab kinnipeetavale, et sissetulekut on võimalik saada ka läbi oma seaduskuuleka panuse ning seeläbi avaneb võimalus hüvitada nõudeid legaalsel teel saadud sissetulekust. A. Kovaljov on hüvitanud tema vastu esitatud nõudeid. A. Kovaljov on osalenud ka erineva tasemega riigikeele kursusel. Riigikeele oskus, ka vähesel määral, aitab toime tulla esmases asjaajamises. A. Kovaljoviga on vangistuse tingimustes läbi on viidud vestlusi erinevaid vestlusi, sh psühholoogiga. Kahtlusteta aitavad erinevad nõustamised ja vestlused suunata õigusrikkujat õiguskuulekale teele, aitavad muuta tema mõttemaailma. A. Kovaljovil on lähedase isikuna olemas perekond. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Alates 02.08.2019 viibib kinnipeetav avavangla osakonnas ning täidab töökohustusi väljaspool vanglat. Avavanglasse paigutamise järgselt on kinnipeetavale võimaldatud korduvalt lühiajalisi väljasõite. A. Kovaljovil puuduvad ka distsiplinaarkaristused. Hinnates eeltoodut, saab nentida vaid üht - A. Kovaljovi käitumine kinnipidamisasutuses on olnud eeskujulik. Ta on teinud ja andnud endast kõikvõimaliku, näitamaks, et ta on oma vigu/teo keelatust mõistnud. Kõrvuti oma teo keelatuse mõistmise ja teadvustamisega pole ta omaks võtnud vanglas sagedasti omaks võetavat subkultuuri, ent veelgi enam – ta on kinnipidamisasutuses viibitud aega kasutanud enesetäiendamiseks ja töötamiseks, tasudes oma palgarahast elatist alaealisele hooldamist vajavale lapsele ning on asunud hüvitama nõudeid. Eelnev viib omakorda järelduseni, et A. Kovaljov peab oluliseks enesearengut/täiendamist, iseseisvat hakkama saamist ja toimetulekut, ent sedagi, et tema jaoks on tähtsad ja olulised tema lähedased. Need on kaalukad asjaolud, mis motiveerivad kohtu veendumusel A. Kovaljovi õiguskuulekalt käituma, toetades seeläbi tema vabanemist. Siinkohal olgu ka selgesti ja üheselt mõistetavalt välja toodud – kohus ei tugine A. Kovaljovi puhul tema sõnadele ja/või lubadustele, vaid teda positiivselt iseloomustavad ja tema vabanemist toetavad aspektid baseeruvad tema reaalsetele tegudele ja käitumisele karistuse kandmise ajal.
3. A. Kovaljovi selgitustest nähtuvalt viisid teda kuritegelikule teele kerge teenistuse saamise ahvatlus. Seega on oluline hinnata A. Kovaljovi vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Kovaljov olnud kinnipidamisel pidevalt tööga hõivatud. Iseloomustusest nähtuvalt on A. Kovaljov tegutsenud ka ettevõtjana. Vabanemise korral on talle tagatud töökoht N D OÜs ja F P S OÜs. Lisaks on A. Kovaljovil vabanemisfondis olemas rahalised vahendid esmaseks toiemtulekuks vabanemise korral. Kohus on veendumusel, et A. Kovaljov, kes on kinnipidamisasutuses viibitud ajal tegelenud enesetäiendamisega, s.o omandanud põhihariduse ja eriala, tõstes seeläbi oma konkurentsivõimet, omab piisavaid teadmisi, oskusi ning töö- ja elukogemust selleks, et tagada enda ja oma pere majanduslikku toimetulekut legaalsete sissetulekute kaudu. Seejuures on oluline, et A. Kovaljov pere sissetulek ei moodustu ega moodustuks üksnes A. Kovaljovi panusest – kohtule esitatud materjalide kohaselt omab töökohta ja legaalset sissetulekut ka A. Kovaljovi elukaaslane. Arvestades A. Kovaljovi vastu esitatud nõuete olemasolu, mis 4 1-13-9253 iseloomustuse järgi on suurusjärgus ca 5300 eurot, saab A. Kovaljovi vabanemisjärgset toimetulekut pidada keskmiseks. Kohus ei näe arvestatavat ohtu selleski, et A. Kovaljovi soov naasta oma varasema elukvaliteedi juurde võiks teda uuesti viia kriminaaltulu teenimiseni ja anda seeläbi negatiivse prognoosi tema vabastamisele. Seda, et üks või teine inimene soovib ja seab endale eesmärgiks majadusliku vabaduse saavutamise, mis võimaldab erinevate materiaalsete hüvede nautimist, ei saa kellelegi ette heita seni, kui taolise eesmärgi saavutamine ei seondu käitumisega, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Kohtuotsusega leidis tuvastamist, et A. Kovaljov teenis kuritegude toimepanemisest kriminaaltulu. Kriminaaltulu teenimist ei eitanud A. Kovaljov ka ennetähtaegse vabastamise arutamise istungil. Kohus meenutab, et kohtupraktika on kestvalt seisukohal, et kuritegude toimepanemine ei saa olla isikuile kasulik ja seadusandja on loonud küllaldased materiaalõiguslikud alused kriminaaltulu konfiskeerimiseks. Kõnealuse regulatsiooni vahetut ebamugavat ja koormavat mõju on tundnud ka A. Kovaljov. Ehk teisisõnu - A. Kovaljov teenis kuriteo toimepanemisega hõlptulu, ta sai vähemalt mingi perioodi kestel nautida selle vilju, see andis täiendava vabaduse nautida materiaalselt hinnatavaid hüvesid, ent see illusioon ei ole olnud kestev ja püsiv, sest tõi lõpp-järelmina kaasa nii A. Kovaljov enda kui kolmandate isikute vara konfiskeerimise aga ka pikaajalise vangistuse hõlptulu ja teiste inimeste elu ja tervist kahjustava kuriteo toimepanemise eest. Seega on kriminaaltulu teenimise lõpp-resultaat olnud A. Kovaljovi jaoks selgelt negatiivne ja kohtuistungil tajutu pinnalt on kohus seisukohal, et kriminaaltulu teenimise negatiivset resultaati ja selle mõttetust on A. Kovaljov enesele täielikult ka teadvustanud. Karistusregistri andmetele tuginedes, on A. Kovaljov varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Ta viibib vanglas esmakordselt ja tema esmakordne vanglas viibimine on olnud juba seniks pikaajaline. Seega leiab kohus, et viidatud aspektid koostoimes A. Kovaljovi isikuandmete, tema käitumisega kinnipidamisasutuses, tema arusaamaga oma teo keelatusest, samuti tema vabanemisjärgse majandusliku toimetuleku üldiselt positiivset prognoosotsustust, on asjaoludeks, mis minimeerivad uue kuriteo toimepanemise ohtu ka hõlptulu teenimise kontekstis. See toetab omakorda A. Kovaljovi ennetähtaegset vangistusest vabanemist.
4. Eelneva pinnalt kohus leiabki, et A. Kovaljovil tuleb karistuse täitmist jätkata reaalsest vangistusest erineval viisil ehk katseaja ning kontrollnõuete- ja kohustuste täitmise tingimustes. Rahaliste kohustuste täitmisele asumine, konfliktide puudumine ja kinnipidamisasutuses kehtestatud sisekorranõuetest kinnipidamine veenavad kohut, et A. Kovaljov allub täielikult ja kõrvalekalleteta kriminaalhooldusnõuete täitmisele.
5. Kriminaalhooldja tegi ettepaneku määrata A. Kovaljovile täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeld. Kohtu veendumusel on kõnealuste kohustuste määramine asjakohane ja põhjendatud. Lisaks on kriminaalhooldusametnik näinud kohase meetmena rakendada töökoha otsimise või ennast Töötukassas arvele võtmise nõude täitmine. Kõnealuse kohustuse määramine tagab A. Kovaljovile regulaarse legaalse sissetuleku, mis tagab oma eesmärgilt tema toimetulekut legaalsetest sissetulekuallikatest. Samas on kohus seisukohal, et A. Kovaljovi-puhuselt on asjakohane meede suhtlemiskeelu kohaldamine kriminaalkorras karistatud isikutega. A. Kovaljovi puhul on riskifaktoriks, et tegemist on isikuga, kes on süüdi mõistetud narkoalases kuriteos isikuna, kes on varem toime pannud narkoalase süüteo. Seejuures süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olev kuritegu pandi toime grupis. Iseloomustusest nähtuvana on välja toodud, et A. Kovaljov saab aru, kuidas ringkond mõjutab isiku käitumist. Seetõttu peabki kohus asjakohaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerimisel suhtluskeelu rakendamise. A. Kovaljovi iseloomustuses on märgitud, et ta ei soovi edaspidi kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. Kohtuistungil avaldatu pinnalt selgus, et vastuväited suhtluskeelu kohaldamisele ka puuduvad. 5 1-13-9253
6. Käitumiskontrolli nõueid ja kohustusi tuleb A. Kovaljovil täita kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni. Kohus selgitab täiendavalt, et katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui A. Kovaljov kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui A. Kovaljov kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa. /allkirjastatud digitaalselt/ 6