Obsah (4)

§ 651§ 657§ 163§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 163 lõike 1 alusel 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 950 eurot, kokku 1200 eurot. Arvestades, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis oli maakohtu hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud 3 tunni ulatuses, summas 285 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, jättis kohus kostja kanda hageja riigilõivust 190 eurot (250*76%) ja õigusabikuludest 216,60 eurot (285*76%), kokku 406,60 eurot. Lisaks tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 29.11.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude lepingutes kokkulepitud intressi määras ja mõista kostjalt täiendavalt välja viivised kuni hagiavalduse esitamiseni summas 552,14 eurot. Hageja ei nõustu ka maakohtu poolt kindlaksmääratud õigusabikulude suurusega.
2. Maakohus on ekslikult leidnud, et hagejal on õigus nõuda kosjalt viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses, s.o 8% aastas. Kuna kokku lepitud on intressimääras, siis tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest. Seda ka juhul, kui põhitingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine. Maakohtu lähenemise puhul on võlgnikul soodsam lepingut rikkuda ja maksta intressist madalamat viivist, kui jätkata oma kohustuste täitmisega ja maksta lepingus kokkulepitud intressi. Viivisel on lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka sanktsiooniline eesmärk ning juhul, kui viivis oleks madalam lepingujärgsest intressimäärast, ei oleks viivis eesmärgipärane. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja sai apellatsioonkaebuse kätte 19.12.2018, kuid sellele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht 13.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas, s.o osas, milles maakohus jättis kostjalt 02.05.2018 seisuga välja mõistmata viivise summas 552,14 eurot. Samuti kontrollib kolleegium maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivise summas 552,14 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja täiendava viivise 552,14 4 eurot. Lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Samuti tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et laenulepingutes kokkulepitud viivisemäär 273,75 % aastas on tühine. Samas ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist intressimääras.
2. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses VÕS § 113 lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset. Nimelt näevad VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad. Riigikohus leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Ringkonnakohus märgib, et ka õiguskirjanduses on selgitatud, et intressimäär (juhul, kui see on suurem seadusjärgsest viivisemäärast), kehtib viivisemäärana ka juhul, kui tarbijakrediidilepingus sisalduv viivise kokkulepe on vastuolu tõttu VÕS § 415 lg-ga 1 tühine (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2007, lk 434). Kolleegium selgitab, et maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole tehtud krediidilepingu kohta.
3. Käesoleval juhul oli lepingu nr 34162 järgne intress 46,2 % aastas ja lepingu nr 2101681268 järgne intress 46,3% aastas. Seega on hagejal samade määrade järgi õigus nõuda ka viivist.
4. Hageja nõudis lepingu nr 34162 alusel viivist perioodi 03.11.2016 - 02.05.2018 eest määras 46,2 % aastas ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu nr 2101681268 järgi nõudis hageja viivist perioodi 17.03.2017 – 02.05.2018 eest määras 46,3 % aastas ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 29.10.2018 seisuga välja kindlas summas (177,40 eurot) ja sealt edasi protsendina põhinõudest.
5. Arvestades viivist perioodi 03.11.2016 - 02.05.2018 eest 46,2 % aastas, on lepingu nr 34162 alusel viivise suuruseks 207,27 eurot. Arvestades viivist perioodi 17.03.2017 - 02.05.2018 eest 46,3 % aastas, on lepingu nr 2101681268 alusel viivise suuruseks 522,27 eurot. Kokku on viivise suuruseks 02.05.2018 seisuga 729,54 eurot. Arvestades, et maakohus lähtus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast, on maakohus lepingu nr 34162 järgi arvestanud viivist perioodi 03.11.2016 - 02.05.2018 eest 35,90 eurot ning lepingu nr 2101681268 järgi arvestanud viivist perioodi 17.03.2017 - 02.05.2018 eest 90,24 eurot. 5 Kokku seega 126,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt on maakohus mõistnud 02.05.2018 seisuga vähem välja viivist 603,40 eurot (729,54-126,14). Kuna hageja taotles apellatsioonkaebuses täiendavalt 552,14 euro väljamõistmist, siis lähtuvalt hageja apellatsioonkaebuse taotlusest tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista viivis 552,14 eurot.
6. Hageja on palunud viivise alates 03.05.2018 välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus on mõistnud viivise välja kindla summana 29.10.2018 seisuga ja edasi protsendina põhinõudest. Maakohus on lepingu nr 34162 järgi arvestanud viivist perioodi 03.05.2018 - 29.10.2018 eest 11,83 eurot, ning lepingu nr 2101681268 järgi arvestanud viivist perioodi 03.05.2018 - 29.10.2018 eest 39,43 eurot. Kokku seega 51,26 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt on 29.10.2018 seisuga kostjalt hageja kasuks välja mõistetava viivise suuruseks 729,54 eurot (126,14 + 552,14 + 51,26). Menetluskulude jaotus
8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud maakohtus jätta 2 % ulatuses hageja kanda ja 98 % ulatuses kostja kanda (

§ 163lg 1).

1. Hageja palus maakohtus menetluskuludena välja mõista riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 950 eurot (koos käibemaksuga) 8 töötunni eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on tunnitasu suurus 95 eurot (käibemaksuta). Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
2. Lähtudes maakohtu määratud menetluskulude jaotusest, mõistis maakohus kostjalt välja riigilõivu 190 eurot. Hageja esindaja õigusabi pidas maakohus vajalikuks 3 tunni ulatuses, kuna tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Samuti puudub hagejal õigus nõuda käibemaksu hüvitamist, kuna ta on käibemaksukohustuslane. Arvestades menetluskulude jaotust mõistis maakohus välja hageja õigusabikulud summas 216,60 eurot. Lisaks mõistis maakohus menetluskuludelt välja viivise.
3. Arvestades, et ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning kostja peab kandma 98 % maakohtu menetluskuludest, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista riigilõiv 55 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesoleva asja asjaolusid arvestades on hageja esindaja õigusabikulud maakohtu menetluses põhjendatud 3 tunni ulatuses. Samuti nõustub kolleegium, et puudub alus käibemaksu väljamõistmiseks. Kuna kostja peab kandma 98 % maakohtu menetluskuludest, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista hageja esindaja õigusabikulud 62,70 eurot. Lisaks tuleb täiendavalt välja mõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis. Kokku tuleb kostjalt maakohtu menetluskuludena välja mõista riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 279,30 eurot ja viivis menetluskuludelt.
4. Arvestades, et hageja vaidlustas ka maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust, ning et hageja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldatakse osaliselt, siis kuulub ka apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. See aga ei mõjuta menetluskulude jaotust ringkonnakohtus, kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. 6

1. Hageja palus kostjalt apellatsioonimenetluses välja mõista riigilõivu 250 eurot ja esindajakulu 660 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajal kulus maakohtu otsuse analüüsile 1,5 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamisele 4 tundi. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta).
2. Kolleegium on seisukohal, et lähtudes apellatsioonkaebuse hinnast tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 125 eurot. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu ning apellatsioonimenetluses tehtud toimingud, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses 2 tundi, tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta), kokku 190 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 315 eurot. Hageja ei taotlenud apellatsioonimenetluses menetluskuludelt viivise väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7