lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. I ASJAOLUD Keskkonnainspektsiooni 06.06.2019 otsus väärteoasjas 940018000364 Keskkonnainspektsiooni 06.06.2019 otsusega väärteoasjas nr 940018000364 määrati menetlusalusele isikule Alar Kulpile jäätmeseaduse § 1203 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses ehk 900 ning menetluskuluna mõistis kohtuväline menetleja Alar Kulpilt välja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt teostatud ekspertiisikulu summas 2930,40 eurot. Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta 11.04.2018 ladustas xxxx juhatuse liikmena xxxx vallas xxxx alevikus xxxx tn xxxx (katastritunnus xxxx) ohtlike aineid sisaldavaid puidujäätmeid omamata selleks tegevuseks jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, rikkudes antud teoga jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt jäätmete taaskasutamiseks on nõutav jäätmeloa olemasolu ning § 99 lõike 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt ohtlike jäätmete käitluslitsents on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- voi kutsetegevuses. Alar Kulp pani kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega karistusseadustiku § 16 § 3 tähenduses, kuna ta oli teadlik loa olemasolu vajadusest jäätmekäitlustegevusteks, sest taotles samaaegselt samal kinnistul sarnasteks tegevusteks xxxx OÜ juhatuse liikmena jäätmeluba. Seega jäätmeid ilma loata käideldes pidi ta möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Otsuse tegemise aluseks olnud väärteoprotokolli koostas 07.05.2018 keskkonnakaitse juhtivinspektor M V. Kirjeldatud väärteo toimepanemine on töendatud: - 11.04.2018 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga ja sellele lisatud fototabeliga on töendatud, et 11.04.2018 xxxx alevikus xxxx tn xxxx (katastritunnus xxxx) kinnistul on ladustatud xxxx koordinaatidel xxxx, xxxx ja koordinaatidel xxxx, xxxx purustatud puidujäätmete hunnikud. Hunnikutesse oli ladustatud erineva fraktsiooniga musta värvusega immutatud puidutükke. Hunnikute juures oli välisõhus tunda tugevat kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Hunnikute hinnangulised mõõdud olid 20 m x 10 m ning kõrgus 4 m ja 3 m x 4 m ning kõrgus ca 2 m. Koordinaatidel xxxx, xxxx olevast hunnikust umbes 20 m kirdes betoonplokkide ääres asus kolmas purustatud puidujäätmete hunnik, milles oli erineva fraktsiooniga puidutükke. Hunniku juures oli tunda tugevat spetsiifilist kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Hunniku ligikaudsed möödud olid 1m x 5m, kõrgus ca 1m; - Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt 30.04.2018 koostatud ekspertiisiaktiga vaärteoasjas nr 940018000364 on tõendatud, et xxxx tn xxxx koordinaatidel xxxx, xxxx ja koordinaatidel xxxx, xxxx olnud purustatud puidujäätmed sisaldasid naftasaaduseid, mis polnud omased looduslikule puidule. Ekspertiisiaktist nähtub, et puidujäätmed sisaldasid põlevkiviõlist valmistatud ainet; - 24.04.2018 menetlusaluse isiku Alar Kulbi (Kulp) ülekuulamise protokollis sisalduvate ütlustega on tõendatud, et xxxx tn xxxx 11.04.2018 ladustatud puidujäätmed, mis lõhnasid masuudile iseloomuliku lõhnaga, kuulusid Alar Kulbile. Alar Kulbi ütlustes on kirjas, et 2 24.04.2018 seisuga neid jäatmeid xxxx tn xxxx enam ei ole, jäätmed anti Alar Kulbi poolt üle Eesti Keskkonnateenused AS-le; - 25.04.2018 Alar Kulbi esitatud ohtlike jäätmete saatekirjadega nr 93732 ja 93733 on tõendatud, et xxxx tänaval olnud jäätmed koodiga 17 02 04* (ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid) on antud üle Eesti Keskkonnateenused AS-i poolt üle xxxx OÜ-le. Alar Kulp vastulauset ei esitanud. Väärtegu kvalifitseeriti jäätmeseaduse § 1201 lg 1 (jäätmete käitlemine jäätmeloata) ja § 1203 lg 1 (ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita) järgi. Otsuse kohaselt võttis kohtuväline menetleja karistuse määramisel süüd suurendava asjaoluna arvesse, et tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 3 tähenduses, kuna Alar Kulp oli teadlik loa olemasolu ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi vajadusest jäätmekäitlustegevusteks, sest taotles samaaegselt samal kinnistul sarnasteks tegevusteks xxxx OÜ juhatuse liikmena jäätmeluba, seega jäätmeid ilma loata käideldes pidi ta möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Lisaks võeti süüd suurendava asjaoluna arvesse, et Alar Kulbi poolt toimus põlevkiviõliga immutatud puidu ladustamine xxxx tn xxxx kinnistule Keskkonnaameti poolt kontrollimata käitlemisena, mistõttu kujutab selline tegevus keskkonnale suuremat ohtu, kuna põlevkiviõliga immutatud puit on ohtlik keskkonnale. Süüd vähendava asjaoluna on arvestatud, et Alar Kulpil puuduvad teo toime panemise hetkel varasemalt kehtivad karistused keskkonnaalaste süütegude eest. Arvestades eeltoodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et proportsionaalne ja eripreventiivselt sobivaks karistuseks on 3/4 maksimaalsest karistusmäärast. Kuna nii jäätmeseadus § 1201 lg 1 kui § 1203 lg 1 näevad ette füüsilisele isikule maksimaalse karistusena 300 trahviühikut, siis KarS § 63 lg 1 alusel määratakse karistus jäätmeseaduse § 1203 lg 1 järgi. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 21.06.2019 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Alar Kulpi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandbergi kaebus kohtuvälise menetleja 06.06.2019 otsusele väärteosjas 940018000364 osas, millega Alar Kulpi kanda jäid menetluskulud summas 2930,40 eurot. Kaebaja möönab väärteo toimepanemist, kuid ei nõustu Keskkonnainspektsiooni otsusega menetluskulude osas. Kaebaja vaidlustab otsuse osas, millega kaebajalt mõisteti välja menetluskulud summas 2 930,40 eurot. Kaebaja on seisukohal, et: - ekspertiisiga seoses kantud kulud on põhjendamatult. Kaebaja ei ole väärteo koosseisu tunnuseks olevatele asjaoludele vastu vaielnud. Kaebaja on menetluse ajal Keskkonnainspektsiooniga koostööd teinud ja oma eksimust möönnud. Ekspertiisi määramine oli ebavajalik. Ekspertiisi kulude kaebajalt väljamõistmine on põhjendamatu; -
lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 105 lg 1 sätestab, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Käesoleval juhul puudus vajadus ekspertiisi teostamiseks, puudus tõendamisvajadus. Kaebaja on teinud Keskkonnainspektsiooniga koostööd. Näiteks on kaebaja
) § 2 kohaselt ka väärteomenetlusele ning kohtuvälise menetleja ametnikule väärteootsuse tegemisel; - Alar Kulp võeti vastutusele JäätS § 1201 lg 1 ja 1203 lg 1 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest. JäätS § 1201 näeb ette vastutuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, JäätS § 1203 näeb ette 4 vastutuse ohtlike jäätmete käitlemise eest käitluslitsentsita. Seega oli Keskkonnainspektsioonil vaja tõendada, et xxxx alevikus xxxx tn xxxx kinnistul asuvad hakkepuidu hunnikud on käsitletavad jäätmetena, et hakkepuit sisaldab aineid, mis on jäätmeseaduse tähenduses keskkonnale ohtlikud, et tegemist on õigusvastase teoga ning et Alar Kulp on kirjeldatud teo toimepanemises süüdi; - Kui õigusvastasuse ning süü hindamisel saab tugineda menetlusaluse isiku 24.04.2019 antud ütlustele, siis asjaolu, et tegemist on ohtlike jäätmetega, saab tõendada vaid jäätmete päritolu tuvastades või jäätmete keemilist koostist analüüsides; - 11.04.2018 läbi viidud sündmuskoha vaatluse käigus tekkis kahtlus, et puiduhake võib sisaldada mingeid kemikaale, kuivõrd puiduhakke hunnikute läheduses oli tunda kemikaalile iseloomulikku lõhna. Kuivõrd menetlustoimingu juures viibinud Alar Kulp hakitud puidu päritolu Keskkonnainspektsiooni töötajatele ei avaldanud (väites, et ei tea, kust materjal pärit on, tema ei ole seda sinna tuua lasknud), oli tuvastamaks, kas puitu on keemiliselt töödeldud ja kui on, siis millise ainega, vajalik määrata ekspertiis. Kohtuväline menetleja märgib, et juhul, kui Alar Kulp oleks menetluse algusest peale Keskkonnainspektsiooniga koostööd teinud ning andnud menetlejale info hakitud puidu päritolu kohta selliselt, et Keskkonnainspektsioonil oleks olnud võimalik tuvastada, et tõepoolest on tegemist ohtlikke jäätmeid sisaldava materjaliga, ei oleks Keskkonnainspektsioon ekspertiisi määranud. Alar Kulbi kaebuses kirjeldatud koostöö menetlejaga algas siis, kui ta mõistis, et kõik Keskkonnainspektsiooni kogutud tõendid kinnitavad tema poolt süüteo toime panemist. Arvestades eeltoodut on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et väärteoasja nr 9400180006364 raames määratud ekspertiis oli põhjendatud ning vajalik, ilma milleta ei oleks olnud võimalik tõsikindlalt väita, et Alar Kulp käitles 11.04.2018 ohtlikke jäätmeid, ning ekspertiisi maksumus kuulub menetluskuluna süüdlase poolt hüvitamisele. Arvestades eeltoodut on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et ekspertiisi määramine väärteoasjas 940018000364 oli asja õigeks lahendamiseks hädavajalik ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja vastus Keskkonnainspektsiooni seisukoha osas Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisiga seoses kantud kulud on ebamõistlikud ja nende kaebaja kanda jätmine on põhjendamatu. Kaebajat on karistatud jäätmeseaduse (JäätS) § 1203 lg 1 alusel. Viidatud norm sätestab, et rahatrahviga kuni 300 trahviühikut karistatakse ohtlike jäätmete käitlemise eest käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav, või litsentsi nõudeid rikkudes. Jääts § 6 lg 1 sätestab, et ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Väärteotoimikust nähtub, et Keskkonnainspektsioon on eksperdile esitanud seitse erinevat küsimust. Seejuures on Keskkonnainspektsioon taotlenud täpselt erinevate ainete sisaldus koguse kindlaksmääramist. Samuti on Keskkonnainspektsioon esitanud küsimusi, millele vastamine ei seondu mingilgi moel väärteo koosseisu asjaoludega. Näiteks on Keskkonnainspektsioon küsinud, kas tuvastatud ainete ja ühendite põhjal saab öelda, et tegemist on raudteeliipritele iseloomulike puidujäätmetega. Tegemist ei ole JäätS § 1203 lg 1 koosseisulise asjaoluga. Kaebaja on seisukohal, et juba vaatluse käigus selgus, et puitjäätmete hunnikute juures oli välisõhus tunda tugevat kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Samuti oli näha, et hunnikutesse oli 5 ladustatud erineva fraktsiooniga musta värvusega immutatud puidutükke. Eeltoodu nähtub selgelt ka väärteotoimikus esitatud fotodel. Seega oli isegi vaatlusega oli ilmselge, et tegemist on ohtlike kemikaale sisaldavate puidujäätmetega. Kaebaja ei ole seda asjaolu menetluse jooksul vaidlustanud. Keskkonnainspektsioon väidab, et kaebaja ei teinud enne ekspertiisi tegemist koostööd, kuid kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja ei viibinud menetlustoimingu juures, (Keskkonnainspektsiooni menetlusdokumendi p 2.9), kuid suhtles Keskkonnainspektsiooniga telefoni teel. Kaebaja ei vaielnud kordagi vastu, et on eksinud jäätmete ladustamise korra vastu. Kaebaja ei teadnud jäätmete päritolu, kuid möönis nende puidujäätmete juures olevat kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Kaebaja tegi koostööd niipea, kui Keskkonnainspektsioon kaebaja poole pöördus. Isegi kui kaebaja täpselt ei teadnud, kes jäätmed platsile ladustas või kust need pärinesid, siis ei ole sellised asjaolud ka JäätS § 1203 lg 1 väärteo lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Koostöövalmidus nähtub ka väärteotoimikust – muuhulgas kaebaja antud ütlustest. Keskkonnainspektsioon ei ole tõendanud, et kaebaja oleks väärteo koosseisu asjaoludele vastu vaielnud. Keskkonnainspektsioon ei ole tõendanud, et ekspertiis oleks olnud vajalik. Kaebaja ei nõustu ka Keskkonnainspektsiooni selle seisukohaga, et ekspertiisi läbiviimine oli hädavajalik tulenevalt KrMS § 60 ja § 61 sätestatud tõendamise põhimõtetest. Kaebaja on seisukohal, et KrMS § 63 lg 1 ja § 75 lg 2 kohaselt on tõendiks ka kahtlustatava ütlused, sh ennast süüstavad ütlused. Kuigi kahtlustataval on õigus keelduda ütluste andmisest, siis juhul, kui kaebaja ennast süüdi tunnistavaid ütlusi siiski annab, on tegemist asjakohase tõendiga. Põhjendamatu on sel juhul peaaegu 3 000 euro kulutamine täiendavate tõendite kogumiseks. Täiendavad tõendid (ekspertiis) ei olnud käesoleval juhul vajalikud. Lisaks on kaebaja seisukohal, et isegi kui ekspertiisi tegemine oli vajalik, siis mitte nii suures ulatuses ja mitte nii suurte kuludega. Nagu juba eespool märgitud, on Keskkonnainspektsioon ekspertiisimääruses esitanud hulgaliselt väga detailseid küsimusi. JäätS § 1203 lg 1 koosseisu täitmiseks piisab, kui vaid üks komisjoni määruse (EL) nr 357/2014 lisas nimetatud ohtlik omadus on tuvastatud. Ekspertiisi küsimused oleks saanud ja oleks pidanud sõnastama selliselt, et kui üks ohtlik omadus on tuvastatud, siis ekspertiisi ei jätkata. Nii detailse ja suure hulga küsimustega ekspertiisi läbiviimine on ebamõistlikult kulukas. Ebavajalik oli jäätmete täpse keemilise koostise detailne tuvastamine, raskemetallide täpse sisalduse tuvastamine jms. Keskkonnainspektsioon oleks pidanud ekspertiisi läbi viima minimaalses võimalikus ulatuses. Kaebaja jääb oma seisukohale, et ekspertiisi läbiviimine oli täielikult ebavajalik. Isegi kui ekspertiis tuli läbi viia, siis tuli seda teha minimaalsete võimalike kuludega. Käesoleval juhul on Keskkonnainspektsioon tellinud liiga detailse ja liiga kuluka ekspertiisi. II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 6 asjaolusid.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Keskkonnainspektsiooni 06.06.2019 otsuse kohaselt on Alar Kulpilt väärteoasjas 940018000364 menetluskuluna välja mõistetud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt teostatud ekspertiisi kulu summas 2930,40 eurot. Väärteoasja materjalide kohaselt on 11.04.2018 teostatud sündmuskoha vaatlus ning 16.04.2018 vormistatud sellekohane protokoll (tl 21). Protokolli kohaselt tuvastati vaatluse käigus, et xxxx xxxx alevikus aadressil xxxx on ladustatud suures koguses erinevates hunnikutes metsamajandusjäätmeid ja puidutööstuse jäätmeid ning lisaks puiduhakkele oli kinnistul ka purustatud puidujäätmete hunnik, milles oli näha erineva fraktsiooniga musta värvi ja immutatud puidutükke. Hunniku juures oli tunda tugevat kemikaalile omast spetsiifilist lõhna. Samal päeval ehk 16.04.2018 on Keskonnainspektsioon määranud väärteoasjas 940018000364 ekspertiisi, milles on märgitud, et “Menetluse käigus on selgunud, et tegemist on tõenäoliselt Eesti Raudtee Tallinnas asuvalt territooriumilt pärinevate raudteeliipritega” (tl 27). Ekspertiisi teostamise eesmärgiks oli kindlaks teha, kas ladustatud purustatud puidujäätmete hunnikus sisaldub puidu töötlusele või saastatusele viitavaid aineid. Eksperdile on esitatud 7 spetsiifilist küsimust taotledes muu hulgas erinevate võimalike ainete sisalduse koguse kindlaksmääramist. Esmalt märgib kohus, et väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, millel põhineb Keskkonnainspektsiooni oletus, et tegemist võib olla raudteeliipritega ja kuidas see senise menetluse käigus on välja selgitatud. Teiseks märgib kohus, et Keskkonnainspektsiooni seisukoha kohaselt (tl 58, punkt 2.9) viibis Alar Kulp 11.04.2018 sündmuskoha vaatluse ehk menetlustoimingu juures, kuid sündmuskoha vaatluse protokollis see ei kajastu. Ekspertiisimääruses on kirjas, et 11.04.2018 peeti Alar Kulpiga telefonivestlust, kuid ka selle kohta puudub väärteo toimikus menetlustoimingu protokoll ja/või telefonogramm. Kohtu hinnangul näitab see kohtuvälise menetleja ebakorrektsust tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja vormistamisel. Väärteoasja materjalide kogaselt koostati ekspertiisimäärus 16.04.2018, ekspertiisiakt esitati kohtuvälisele menetlejale 30.04.2018, kuid menetlusalune isik kuulati üle alles 24.04.2019. Alar Kulpi ülekuulamise protokolli (tl 49) kohaselt tunnistas ta end süüdi selles, et oli 11.04.2018 ladustanud xxxx alevikus xxxx platsil puiduhaket, millel oli masuudile iseloomulik lõhn. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tulnuks menetlusalune isik kuulata üle enne ekspertiisi määramist, kuna tema poolt süü omaksvõtt võinuks üldse välistada ekspertiisi tegemise. KrMS § 63 lg 1 ja § 75 lg 2 kohaselt loetakse tõendiks ka kahtlustatava (süüdistatava) ütlusi ja seda olukorras, kus need ütlused võivad olla teda ennast süüstavad. Seega ei saa Keskkonnainspektsioon tõsikindlalt viidata ekspertiisi määramise hädavajalikkuse aluseks KrMS §-dele 60 ja 61 olukorras, kus menetlusalune isik möönis puidujäätmete juures olevat kemikaalide lõhna, kuigi ei teadnud jäätmete päritolu. Kohus leiab, et menetlusalune isik möönis, et tegemist võib olla ohtlike jäätmetega ja sel juhul ei ole nende päritolu väärteo toimepanemise tuvastamise seisukohalt olulise tähtsusega. Puidujäätmete hunnikutest proovivõtuprotokollide (tl 30-31) kohaselt ei viibinud Alar Kulp menetlustoimingu tegemisel kohal. Ka ei nähtu väärteoasja materjalidest, et talle oleks hiljem 7 ekspertiisiakti tutvustatud. Ka Alar Kulpi ülekuulamisprotokollist ei nähtu, et talle oleks tutvustatud ekspertiisi tulemusi. Sellises olukorras on kohus seisukohal, et tõsiseltvõetav ei ole Keskkonnainspektsiooni esindaja väide selle kohta, et koostöö Alar Kulpiga algas alles siis, kui menetlusalune isik mõistis, et kõik kogutud tõendid kinnitavad tema poolt süüteo toimepanemist. Kohus on pigem vastupidisel arvamusel: väärteo toimiku materjalide kohaselt tunnistas isik väärteo toimepanemist sõltumata ekspertiisi tulemustest, kuna vastupidine ei leia väärteotoimiku materjalidele ja teostatud (teostamata) menetlustoimingute kronoloogilisele järjekorrale toetudes kinnitust. Senises kohtupraktikas on leitud, et süüdistatava poolt teo ülestunnistamine ei erine teistest isikulistest allikatest pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe väljaselgitamiseks olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Riigikohus on lahendis 3-1-1-120-12 (p 5) asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole vaid selliste ekspertiisikulude väljamõistmine, mis enda olemuselt ei ole kohased aitama kaasa konkreetse asja lahendamisele. Eeltoodu valguses asub kohus seisukohale, et juhul, kui 11.04.2018 Alar Kulpiga toimunud telefonivestlusest (mille kohta puudub väärteo toimikus viide) selgus, et menetlusalune isik ei osanud öelda puidujäätmete täpsemat liiki või päritolu, siis võis kohtuväline menetleja asuda seisukohale, et selgitamaks välja, kas puidujäätmete hunnikutes võib tegemist olla puidu töötlemise või saastatusele viitavate ainetega, on vaja läbi viia ekspertiis. Kohus on aga seisukohal, et ekspertiis ei olnud vajalik sellises mahus nagu Keskkonnainspektsioon selle määras. Jäätmeseaduse § 6 lg 1 kohaselt on ohtlikud jäätmed sellised jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et ekspertiisi küsimused oleksid sel juhul pidanud olema sõnastatud selliselt, et kui üks ohtlik omadus on välja selgitatud, siis sellega ekspertiis piirdub. Keskkonnainspektsiooni poolt oli ebamõistlik ja mitte eesmärgipärane määrata jäätmete täpse keemilise koostise detailne tuvastamine, raskemetallide täpse sisalduse tuvastamine jne. Kohtuväline menetleja pidanuks teadma, et selline mahukas ning detailne ekspertiis on kulukas. Ka ei olnud asja lahendamise seiskohalt oluline välja selgitada, millest tekkinud (raudteeliipritest?) puidujäätmetega on tegemist. Selleks, et menetlusaluse isiku süüteo koosseis kindlaks teha, piisanuks puidujäätmetes ühe ohtliku omaduse kindlakstegemisest inimese tervisele, varale või keskkonnale. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kohtuvälisel menetlejal on väärteo toimepnaemise asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas ta teostab tõendite kogumiseks ekspertiisi või mitte ning ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust ei saa panna menetlusalusele isikule üksnes siis, kui on oluliselt rikutud menetlusõigust, millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud pole. Seega ei ole põhjendatud vabastada Alar Kulpi täielikult eksperttiisikulude kandmisest ja jätta ekspetrtiisikulud täielikult riigi kanda arvestades asjaoluga, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud ning teda on karistatud rahatrahviga, mida ta omakorda ei ole vaidlustanud. Kokkuvõtteks: kuna kohus ei pea käesolevas asjas sedavõrd ulatuslikku ja seetõttu ka kallist ekspertiisi isiku süüteo koosseisu tõendamiseks vajalikuks, siis ei ole põhjendatud ka ekspertiisi 8 kogumaksumuse väljamõstmine mentlusaluselt isikult. Lisaks leiab kohus, et rahatrahvi ennast kordades ületavat menetluskulu ei saa pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Alar Kulpi kaebus kohtuvälise menetleja 06.06.2019 otsusele väärteosjas 940018000364 osas, millega Alar Kulpi kanda jäid menetluskulud summas 2930,40 eurot on põhjendatud osaliselt.
p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamise aluse ning leiab, et Alar Kulpi kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus vähendab Alar Kulpilt väljamõistetavat menetluskulude (ekspertiisikulu) summat karistuse ehk rahatrahvi enda summani 900 eurot. Seega tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni 06.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 940018000364 osas, millega mõisteti Alar Kulpilt välja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt teostatud ekspertiisikulu summas 2930,40 eurot. Kohus teeb eelnimetatud otsuse tühistatud osas uue otsuse ja mõistab Alar Kulpilt välja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt teostatud ekspertiisikulu summas 900 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu summas 2030,40 eurot jätab kohus riigi kanda. Menetluskulud
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Menetlusalune isik palub kaebuse menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsjale makstud tasu suurust pole aga kohtule avaldatud, arvet pole esitatud, seega ei saa kohus hinnata valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust. Kohtule kaebusega seotud täiendavate dokumentide esitamise tähtaeg oli kohtu poolt nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kaebuse esitajale antud kuni 30.09.2019. Lisaks märgib kohus, et kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleks ka menetluskulude kandmine jaotada võrdeliselt kaebuse rahuldamise ulatusega. Kuna aga menetluskulude (valitud kaitsja tasu) suurus ei ole teada, siis ei ole võimalik nende kandmist ka proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega jaotada ning hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.